¹Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale: 'Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse!

¹ Annabi Iliyasu na boro fo ce annabey izey ra ka ne a se: «Ma te guddama ka sambu ji kolba wo ni kambe ra. Ma koy Ramot-Jileyad.

²Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade keskelt ja vii ta tagakambrisse!

² Alwaati kaŋ ni ga to noodin mo, ni ma Yehu, Yehosafat izo, Nimsi ize ceeci. Ma furo ka naŋ a ma tun nga nya-izey ra, ka kond'a fu fo ra jina haray.

³Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks ja põgene viivitamata!'

³ Sahãadin, ma ji kolba woone sambu ni kambe ra k'a dooru a boŋo boŋ. Ma ne a se: ‹Rabbi ne: Ay na ji dooru ni boŋ, ni ma ciya Israyla bonkooni.› Sahãadin kala ni ma fu meyo fiti ka zuru gumo, ma si kay bo.»

⁴Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse.

⁴ Arwaso mo, kaŋ ga ti annabo zanka din koy Ramot-Jileyad.

⁵Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud. Ja ta ütles: 'Pealik, mul on sinule midagi rääkida!' Ja Jehu küsis: 'Kellele meie kõigi hulgast?' Ja ta vastas: 'Sinule, pealik!'

⁵ Saaya kaŋ a to noodin, kal i wongu jama jine borey go ga goro. A ne: «Ya ay jine bora, ay gonda samba ni se.» Yehu ne: «May no iri kulu ra.» A ne: «Ni se, ya jine bora.»

⁶Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe ning ütles temale: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen võidnud sind kuningaks Issanda rahvale Iisraelile!

⁶ Kal a tun ka furo fuwo ra. Arwaso na jiyo dooru a se mo a boŋo boŋ. A ne a se: «Rabbi, Israyla Irikoyo ne: ‹Ay na ni tuusu bonkooni Rabbi jama boŋ, kaŋ ga ti Israyla.

⁷Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Issanda sulaste vere eest!

⁷ Ni ga ni windi koyo Ahab dumo kar, zama ay ma fansa sambu ay tam annabey kuro se, da Rabbi tamey kulu kuro mo se, ngey kaŋ Yezabel wi.

⁸Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!

⁸ Zama Ahab dumo kulu ga halaci. Ay ga Ahab ize alborey kulu beeri mo, nga kaŋ go daabante nda nga kaŋ go taŋante Israyla ra.

⁹Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija poja Baesa sooga.

⁹ Ay ga Ahab dumo yeti sanda Yerobowam Nebat izo dumo cine, da Baasa Ahiya izo dumo cine.

¹⁰Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha.' Siis ta avas ukse ja põgenes.

¹⁰ Hansiyaŋ ga Yezabel ŋwa Yezreyel laabu kambu fa ra, boro kulu si no mo kaŋ g'a fiji.› » Kal a na fu meyo fiti ka zuru ka koy.

¹¹Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti temalt: 'Kas kõik on hästi? Mispärast see hull tuli sinu juurde?' Ja ta vastas neile: 'Te ju tunnete meest ja tema kõnet!'

¹¹ Alwaato kaŋ Yehu fatta ka kaa nga jine bora bannyey do, boro fo koyne ne a se: «Baani mo? Ifo se no follokomo din kaa ni do?» Yehu ne a se: «Araŋ ga bora din dumi bay, araŋ g'a sanni dumi bay mo.»

¹²Aga nad ütlesid: 'Vale! Räägi ometi meile!' Ja ta ütles: 'Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: Nõnda ütleb Issand: Mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks!'

¹² I ne: «Tangari no. Kala ma ci iri se sohõ.» Yehu ne: «Ya-cine nda ya-cine sanni no a te ay se, ka ne: ‹Rabbi ne: Ay na ni tuusu Israyla bonkooni.› »

¹³Siis nad kõik võtsid kähku oma kuued ja panid need temale alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: 'Jehu on saanud kuningaks!'

¹³ Sanno din boŋ mo i waasu-waasu. Boro fo kulu na nga kwaay sambu k'a daaru Yehu cire kaarimi harey boŋ. I na hilli kar ka ne: «Yehu ga ti bonkooni!»

¹⁴Ja Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg, pidas vandenõu Joorami vastu, Jooram oli olnud kaitsmas Gileadi Raamotit, tema ja kogu Iisrael, Süüria kuninga Hasaeli vastu.

¹⁴ Yehu Yehosafat ize, Nimsi izo mo murte Yoram gaa, zama Yoram go ga Ramot-Jileyad batu, nga nda Israyla kulu, Suriya bonkoono Hazayel sabbay se.

¹⁵Aga kuningas Jooram oli tulnud tagasi, et Jisreelis lasta ennast ravida haavadest, mis süürlased olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Jehu ütles: 'Kui te olete nõus, siis ärge laske linnast lahkuda kedagi, kes võiks minna Jisreeli seda kuulutama!'

¹⁵ Amma bonkoono Yoram ye ka kaa Yezreyel zama nga ma du baani nga guuruyaŋo gaa kaŋ Suriyancey te a se waato kaŋ a go ga wongu nda Suriyancey bonkoono Hazayel. Yehu mo ne: «Da woodin araŋ miila no, boro kulu ma si yana ka fatta kwaara ra ka koy ka baaru no Yezreyel ra.»

¹⁶Ja Jehu astus vankrisse ning läks Jisreeli, sest Jooram lamas seal ja Juuda kuningas Ahasja oli tulnud Jooramit vaatama.

¹⁶ Yehu mo dira torko ra ka koy Yezreyel, zama Yoram go noodin ga kani. Yahuda bonkoono Ahaziya mo kaa zama nga m'a kunfa.

¹⁷Aga Jisreelis seisis valvur tornis ja nägi Jehu jõuku tulevat ning ütles: 'Ma näen ühte jõuku.' Ja Jooram ütles: 'Võta üks ratsanik ja läkita neile vastu, et ta küsiks, kas on rahu!'

¹⁷ Batukwa mo go ga kay gar'izo boŋ Yezreyel ra. A na Yehu sata fonnay, i go ga kaa. A ne «Ay di sata fo!» Yoram ne: «Du kaari-ka k'a donton a m'a kubay. A ma ne a se: ‹Baani no?› »

¹⁸Ja ratsanik läks temale vastu ning ütles: 'Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?' Ja Jehu vastas: 'Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!' Ja valvur teatas ning ütles: 'Käskjalg jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi.'

¹⁸ Boro fo mo koy bari boŋ zama nga m'a kubay. A ne: «Baani samay no?» Yehu ne: «Ni baa fo da baani? Ye ay banda!» Kala kwaara me batukwa ne: «Diya to hala i do, amma a si ga ye ka kaa.»

¹⁹Siis kuningas läkitas teise ratsaniku; ja see tuli nende juurde ning ütles: 'Nõnda ütleb kuningas: Kas on rahu?' Ja Jehu vastas: 'Mis on sinul rahuga tegemist? Pöördu ümber ja tule mu järel!'

¹⁹ Saaya din a na ihinkante mo donton bari boŋ. Woodin mo to a do ka ne: «Bonkoono ne, Baani mo no?» Yehu tu ka ne: «Ni baa fo da baani? Ma ye ay banda!»

²⁰Ja valvur teatas ning ütles: 'Ta jõudis nende juurde, aga ei tule tagasi. Ja kihutamine oleks nagu Nimsi poja Jehu kihutamise moodi, sest too kihutab nagu hull!'

²⁰ Kala batukwa na baaru no ka ne: «A to hala i do, amma a siino ga ye ka kaa. Zurandiyaŋo mo ga hima nda Yehu Nimsi izo zurandiyaŋ, zama a ga zurandi da follay.»

²¹Siis ütles Jooram: 'Rakendage!' Hobused rakendati vankri ette ja Jooram, Iisraeli kuningas, ja Ahasja, Juuda kuningas, läksid välja kumbki oma vankris. Nad läksid Jehule vastu ja kohtasid teda jisreellase Naaboti põllul.

²¹ Yoram ne: «I ma soola!» I n'a wongu torka soola. Israyla bonkoono Yoram mo da Yahuda bonkoono Ahaziya fatta, boro kulu go nga torka ra, zama i ma Yehu kubay. I n'a gar Nabot, Yezreyel bora faro ra.

²²Ja kui Jooram nägi Jehut, siis ta küsis: 'Kas on rahu, Jehu?' Ja too vastas: 'Mis rahu, niikaua kui su ema Iisebeli hoorusi ja nõidusi on nii palju!'

²² A ciya mo, saaya kaŋ Yoram di Yehu, a ne: «D'a ta day, baani no?» Nga mo tu ka ne: «Mana baani hala day ni nya Yezabel waykuurutara d'a ziimatara ga baa ya-cine?»

²³Siis Jooram pöördus ümber ja põgenes ning ütles Ahasjale: 'See on äraandmine, Ahasja!'

²³ Yoram na nga kambe bare ka zuru ka ne Ahaziya se: «Amaana ŋwaayaŋ go no, ya Ahaziya!»

²⁴Aga Jehu tõmbas oma käega ammu vinna ja tabas Jooramit õlgade vahele, nõnda et nool läbistas ta südame ja ta vajus vankris kokku.

²⁴ Yehu mo na nga biraw candi nda nga gaabo me. A du ka Yoram hay walhẽy bindi ra, hangawo mo fatta bina do haray. Yoram kaŋ mo nga torka ra.

²⁵Ja Jehu ütles Bidkarile, oma vankrisõdurile: 'Võta ja viska ta jisreellase Naaboti põllulapile, sest mulle meenub, et kui mina ja sina ratsutasime kõrvuti tema isa Ahabi järel, siis pani Issand tema peale selle ennustuse:

²⁵ Kala Yehu ne nga sooja Bidkar se: «A sambu k'a furu Nabot Yezreyel bora faro ra. Zama ni ga fongu alwaato kaŋ in da nin kaaru k'a kaayo Ahab banda gana, Rabbi na alhakko din dake a boŋ, ka ne:

²⁶Tõesti, ma nägin eile Naaboti ja tema poegade verd, oli Issanda ütlus, ja ma maksan sulle kätte selle põllu peal, oli samuti Issanda ütlus. Ja nüüd võta, viska ta põllule Issanda sõna kohaselt!'

²⁶ ‹Sikka si bi ay di Nabot d'a izey kuri.› Yaadin Rabbi ne. ‹Ay mo na banandi te ni se faro ra,› Rabbi ne. Sohõ kala ni m'a sambu k'a furu faro ra, Rabbi sanno boŋ.»

²⁷Kui Ahasja, Juuda kuningas, seda nägi, siis ta põgenes Beet-Gaani poole; aga Jehu ajas teda taga ja ütles: 'Laske ka tema vankris maha!' Ja nõnda sündiski Guuri tõusuteel, mis on Jibleami juures; ent ta põgenes Megiddosse ja suri seal.

²⁷ Amma alwaato kaŋ Yahuda bonkoono Ahaziya di woodin, a na Bayt-Hagan fonda gana ka zuru. Yehu mo n'a ce gana. A ne: «Wa nga mo kar torka ra.» I n'a kar mo, Gur zijanta ra, kaŋ go Ibleyam jarga. A zuru ka koy hala Mejiddo. Noodin no a bu.

²⁸Ja ta sulased viisid ta vankriga Jeruusalemma ja matsid ta tema oma hauda ta vanemate juurde Taaveti linna.

²⁸ A bannyey n'a sambu torko ra ka kond'a Urusalima. I n'a fiji nga saara ra a kaayey banda Dawda birno ra.

²⁹Ahasja oli saanud Juuda kuningaks Joorami, Ahabi poja üheteistkümnendal aastal.

²⁹ Ahab haama Yoram mayra jiiri way cindi fa ra no Ahaziya te bonkooni Yahuda boŋ.

³⁰Ja Jehu tuli Jisreeli. Kui Iisebel seda kuulis, siis ta jumestas oma palge ja kaunistas pea ning vaatas aknast välja.

³⁰ Saaya kaŋ Yehu kaa Yezreyel, Yezabel maa baaru. Kal a na nga moy taalam, a na nga boŋ haw ka niigaw finetaro gaa.

³¹Ja kui Jehu jõudis väravasse, siis küsis Iisebel: 'Kas on rahu, Simri, oma isanda tapja?'

³¹ Kaŋ Yehu furo windi meyo gaa, waybora ne: «Ya nin Zimri, ni windi koyo wiikwa, baani mo no?»

³²Ja Jehu tõstis oma silmad üles akna poole ja küsis: 'Kes on minu poolt? Kes?' Siis vaatas kaks-kolm hoovkondlast alla tema poole.

³² Kala Yehu na nga moyduma sambu finetaro do haray ka ne: «May no ay do haray? May no?» Kala mantaw hinka wala ihinza n'a niigaw.

³³Ja Jehu ütles: 'Kukutage ta alla!' Siis nad kukutasid Iisebeli alla ja ta veri pritsis seina ja hobuste peale; ja ta tallati ära.

³³ Yehu ne: «W'a jindaw ganda!» Kal i n'a jindaw ganda. A kuro dooru cinaro da bariyey boŋ. Kal i n'a taamu-taamu ngey ce taamey cire.

³⁴Siis Jehu läks sisse, sõi ja jõi ning ütles: 'Kandke nüüd hoolt selle neetu eest ja matke ta maha, sest ta on ikkagi kuninga tütar!'

³⁴ Saaya kaŋ Yehu furo, a ŋwa ka haŋ. Kal a ne: «Wa laakal da wayboro laala din, i m'a fiji mo, zama bonkooni ize no.»

³⁵Nad läksid teda matma, aga ei leidnud temast muud kui pealuu, jalad ja kämblad.

³⁵ I koy mo zama ngey m'a fiji se, amma i mana gar kal a boŋ kurbo d'a cey d'a kambe faata hinne.

³⁶Ja nad tulid tagasi ning teatasid Jehule; ja tema ütles: 'See on see Issanda sõna, mis ta rääkis oma sulase, tisbelase Eelija läbi, kui ta ütles: Jisreeli põllul söövad koerad Iisebeli liha.

³⁶ I ye ka kaa ka ci Yehu se. A ne: «Rabbi sanno neeya, kaŋ a ci nga annabo Iliya Tisbi bora me ra, ka ne: ‹Yezreyel faro ra no hansey ga Yezabel hamo ŋwa.

³⁷Ja Iisebeli laip on nagu sõnnik väljal, Jisreeli põllul, nõnda et ükski ei saa öelda: See on Iisebel!'

³⁷ Yezabel buukwa mo ga ciya sanda birji faro moyduma boŋ, Yezreyel faro ra, hal i si hin ka ne Yezabel no woone.› »