¹Eliisa rääkis naisega, kelle poja ta oli teinud elavaks, ja ütles: 'Võta kätte ja mine, sina ja su pere, ja ela võõrana, kus saad, sest Issand kutsub nälja ja see tuleb ka sellele maale seitsmeks aastaks!'

¹ Amma Iliyasu jin ka salaŋ da waybora kaŋ a n'a izo fundo yeti. A ne: «Ni ma tun ka koy, nin da ni almayaaley, ka koy naŋ kaŋ ni ga zumbu kulu. Zama Rabbi ce ka ne haray ma te. Jiiri iyye mo no a ga te laabo ra.»

²Siis naine võttis kätte ja tegi jumalamehe sõna järgi: ta läks koos oma perega ning elas võõrana vilistite maal seitse aastat.

² Kala waybora tun ka te Irikoy bora ciyaŋo boŋ. A koy, nga nda nga almayaaley care banda ka goro Filistancey laabo ra jiiri iyye.

³Aga seitsme aasta pärast tuli naine vilistite maalt tagasi ja läks paluma kuningalt abi oma koja ja põllu pärast.

³ A ciya, jiiri iyya din bananta ra, kala waybora din tun Filistancey laabo ra. A ye ka kaa nga kwaara. A fatta mo zama nga ma hẽ bonkoono gaa a windo nd'a farey sabbay se.

⁴Kuningas rääkis parajasti Geehasiga, jumalamehe teenriga, ja ütles: 'Jutusta mulle kõigist neist suurtest tegudest, mis Eliisa on teinud!'

⁴ A kaa ka saba nda bonkoono go ga salaŋ da Gehazi, Irikoy bora zanka. A go ga ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma ded'ay se hari bambata kulu kaŋ Iliyasu te.»

⁵Ja parajasti kui ta kuningale jutustas, kuidas Eliisa oli surnu ellu äratanud, vaata, siis hüüdis naine, kelle poja ta oli ellu äratanud, kuninga poole oma koja ja põllu pärast. Ja Geehasi ütles: 'Mu isand kuningas, see on too naine, ja see on tema poeg, kelle Eliisa ellu äratas.'

⁵ Nga mo go baaru ciyaŋ gaa bonkoono se, mate kaŋ cine a ye ka buukwa no fundi, kala waybora kaŋ Iliyasu n'a izo fundo ye a gaa din go, a kande nga hẽeno bonkoono do, nga windo nda nga farey se. Gehazi mo ne: «Ya Koyo ay bonkoono, woone no ga ti waybora kaŋ izo Iliyasu ye ka kand'a fundo a gaa.»

⁶Ja kuningas küsis naiselt ning too jutustas temale. Siis andis kuningas naisele kaasa ühe hoovkondlase ja ütles: 'Muretse tagasi kõik, mis on tema oma, ja kogu põllusaak maalt lahkumise päevast kuni tänaseni!'

⁶ Alwaato kaŋ bonkoono na waybora hã, nga mo na baaro dede a se. Bonkoono mo na doogari fo daŋ ka ne: «I ma yeti a se hay kulu kaŋ ga ti a wane, da nga fari albarka kulu za han kaŋ hane a na laabo naŋ hala hunkuna.»

⁷Ja Eliisa tuli Damaskusesse. Süüria kuningas Ben-Hadad oli siis haige. Kui temale teatati ja öeldi: 'Jumalamees on tulnud siia',

⁷ Kala Iliyasu kaa Damaskos kwaara. Suriya bonkoono Ben-Hadad mo jante. I ci a se ka ne: «Irikoy bora kaa ne.»

⁸siis ütles kuningas Hasaelile: 'Võta kaasa and, mine jumalamehele vastu ja küsi temalt Issanda vastust, kas ma saan terveks sellest haigusest!'

⁸ Bonkoono ne Hazayel se: «Ma nooyaŋ sambu ni kamba ra ka koy ka Irikoy bora kubay. Ma Rabbi hã a do ka ne: ay ga du baani ay dooro wo gaa, _wala ay si|_?»

⁹Ja Hasael läks temale vastu ning võttis kaasa anni ja kõike head, mida Damaskuses oli olemas, nelikümmend kaamelikoormat; ja ta tuli ning astus tema ette ja ütles: 'Sinu poeg Ben-Hadad, Süüria kuningas, läkitas mind sinu juurde küsima: Kas ma saan terveks sellest haigusest?'

⁹ Hazayel mo koy k'a kubay da nooyaŋo nga kamba ra, sanda Damaskos hari darzakoy kulu, yo jeje waytaaci. A kaa mo ka kay Iliyasu jine ka ne: «Ni izo, Suriya bonkoono Ben-Hadad k'ay donton ni gaa. A ga hã hala nga ga du baani dooro wo gaa?»

¹⁰Ja Eliisa vastas temale: 'Mine ütle temale: Sa võiksid küll terveks saada. Aga Issand on mulle ilmutanud, et ta siiski sureb.'

¹⁰ Iliyasu ne a se: «Koy ka ci a se: ‹Daahir ni ga du baani.› Kulu nda yaadin, Rabbi cabe ay se kaŋ daahir a ga bu.»

¹¹Ja ta vaatas üksisilmi Hasaelile kuni piinlikkuseni; siis jumalamees hakkas nutma.

¹¹ Kal a na mo sinji Hazayel gaa gumo, hala haawi n'a di, Irikoy bora mo hẽ.

¹²Ja Hasael küsis: 'Mispärast mu isand nutab?' Ja ta vastas: 'Sellepärast et ma tean, millist kurja sa teed Iisraeli lastele: sa pistad põlema nende kindlustused, tapad mõõgaga nende noored mehed, paiskad nende lapsed vastu kaljut ja lõikad lõhki nende rasedad.'

¹² Hazayel mo ne: «Ifo se no ay jine bora ga hẽ?» A tu ka ne: «Zama ay bay laala kaŋ ni ga ba ka te Israyla izey se. Ni ga danji daŋ i wongu fuwey gaa, ni g'i arwasey wi nda takuba, ni ga ize kayney kar-kar mo, k'i wayboro gundekoyey fooru.»

¹³Aga Hasael küsis: 'Mis on siis su sulane, see koer, et ta võiks teha nii suuri asju?' Ja Eliisa vastas: 'Issand on mulle ilmutanud, et sina saad Süüria kuningaks.'

¹³ Hazayel ne: «Ay, ni bannya ya may no, kaŋ hansi hinne no, hal ay ma hari bambatey din te?» Iliyasu mo tu ka ne: «Rabbi n'ay cabe kaŋ ni ga ciya Suriya bonkooni.»

¹⁴Siis Hasael läks ära Eliisa juurest ja tuli oma isanda juurde, kes küsis temalt: 'Mis Eliisa sulle ütles?' Ja ta vastas: 'Tema ütles mulle, et sa võiksid küll terveks saada.'

¹⁴ Noodin mo no a fay da Iliyasu. A kaa nga jine bora do. Nga mo ne a se: «Ifo no Iliyasu ne ni se?» A tu ka ne: «A ci ay se ka ne: ‹Daahir ni ga du baani.› »

¹⁵Aga teisel päeval võttis ta vaiba, kastis selle vette ja laotas kuninga näo peale, nõnda et too suri. Ja Hasael sai tema asemel kuningaks.

¹⁵ A ciya, a wane suba, kala Hazayel na kunta sambu k'a sufu hari ra. A n'a daabu bonkoono moyduma gaa hal a bu. Hazayel mo te bonkooni a nango ra.

¹⁶Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja viiendal aastal, kui Joosafat oli olnud Juuda kuningas, sai Jooram, Joosafati poeg, Juuda kuningaks.

¹⁶ Israyla bonkoono Yoram, Ahab haama, a koytara jiiri guwanta ra no Yahuda bonkoono Yehoram Yehosafat izo te bonkooni.

¹⁷Tema oli kuningaks saades kolmkümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kaheksa aastat.

¹⁷ A gonda jiiri waranza cindi hinka waato kaŋ a sintin ka may, a may mo jiiri ahakku Urusalima* ra.

¹⁸Tema käis Iisraeli kuningate teed, nõnda nagu Ahabi sugu oli teinud, sest temal oli naiseks Ahabi tütar; ta tegi kurja Issanda silmis.

¹⁸ A na Israyla bonkooney fonda gana sanda mate kaŋ cine Ahab dumo te, zama a na Ahab ize hiiji, a na goy laalo te mo Rabbi diyaŋ gaa.

¹⁹Aga oma sulase Taaveti pärast ei tahtnud Issand hävitada Juudat, olles temale tõotanud, et ta annab temale ja ta poegadele lambi kõigiks aegadeks.

¹⁹ Amma Rabbi mana yadda ka Yahuda halaci bo, nga tamo Dawda sabbay se, za kaŋ a na alkawli sambu a se ka ne nga g'a no fitilla ka koy a izey gaa hal abada.

²⁰Tema ajal taganesid edomlased Juuda käe alt ja tõstsid endile kuninga.

²⁰ A zamana ra no Edom murte Yahuda koytara gaa. I na bonkooni daŋ ngey boŋ se.

²¹Siis läks Jooram Sairi ja koos temaga kõik ta sõjavankrid; ta tõusis öösel ja lõi edomlasi, kes olid piiranud teda ja sõjavankrite pealikuid; ja rahvas põgenes oma telkidesse.

²¹ Alwaato din mo Yehoram daaru ka koy Zayir nga nda torkey kulu nga banda. Edomancey da torko jine borey n'a windi. A tun mo cino ra k'i kar. Yahuda soojey mo zuru ka ye fu.

²²Nii on Edom tänapäevani taganenud Juuda käe alt; sel ajal taganes ka Libna.

²² Yaadin no Edomancey murte nd'a ka fun Yahuda kambe ra hala ka kaa sohõ. Saaya din Libna mo murte alwaati follonka ra.

²³Ja mis veel tuleks öelda Jooramist ja kõigest, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Juuda kuningate Ajaraamatus?

²³ Yehoram goy cindey da haŋ kaŋ a te kulu, manti i n'i hantum Yahuda bonkooney baaru tira ra bo?

²⁴Ja Jooram läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti oma vanemate juurde Taaveti linna; ja tema poeg Ahasja sai tema asemel kuningaks.

²⁴ Yehoram mo kani nga kaayey banda, i n'a fiji a kaayey banda Dawda birno ra. A izo Ahaziya te bonkooni a nango ra.

²⁵Ja Iisraeli kuninga Joorami, Ahabi poja kaheteistkümnendal aastal sai kuningaks Ahasja, Juuda kuninga Joorami poeg.

²⁵ Israyla bonkoono Ahab haama Yoram mayra jiiri way cindi hinkanta ra no Yahuda bonkoono Yehoram izo Ahaziya te bonkooni.

²⁶Ahasja oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta; ta ema nimi oli Atalja, Iisraeli kuninga Omri poja tütar.

²⁶ Ahaziya gonda jiiri waranka cindi hinka waato kaŋ a te bonkooni, a may mo jiiri fo Urusalima ra. A nya maa Ataliya, Israyla bonkoono Omri ize wayo.

²⁷Tema käis Ahabi soo teed ja tegi kurja Issanda silmis, nõnda nagu Ahabi sugu, sest ta oli Ahabi soo väimees.

²⁷ A na Ahab dumo fonda gana ka goy laalo te Rabbi diyaŋ gaa, sanda mate kaŋ cine Ahab dumo te, zama Ahab kwaara borey anzuray no.

²⁸Ja ta läks koos Ahabi poja Jooramiga sõtta Süüria kuninga Hasaeli vastu Gileadi Raamotisse; aga süürlased haavasid Jooramit.

²⁸ A koy mo Ahab haama Yoram banda zama ngey ma wongu nda Suriya bonkoono Hazayel noodin Ramot-Jileyad. Suriyancey mo na Yoram guuru.

²⁹Siis kuningas Jooram tuli tagasi, et Jisreelis ennast ravida haavadest, mis süürlased temale Raamas olid löönud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Juuda kuningas Ahasja, Joorami poeg, tuli alla Jisreeli vaatama Jooramit, Ahabi poega, kui see oli haige.

²⁹ Bonkoono Yoram mo ye ka kaa Yezreyel zama nga ma du baani nga marayyaŋo gaa kaŋ Suriyancey te a se Rama ra, waato kaŋ a go ga wongu nda Suriya bonkoono Hazayel. Yahuda bonkoono Ahaziya, Yehoram izo koy hala nga ma Ahab haama Yoram kunfa Yezreyel ra, zama a sinda baani.