1Aga Eliisa ütles: 'Kuulge Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand: Homme sel ajal maksab Samaaria väravas pool külimittu peent jahu ühe seekli ja külimit otri ka ühe seekli.'
1 Iliyasu mo ne: «Wa maa Rabbi sanno: Suba mãsancine i ga hamni baano muudu fo neera sekel fo me, sayir muudu hinka mo sekel fo me, Samariya kwaara meyo gaa.»
2Siis kostis pealik, kelle käele kuningas toetus, jumalamehele ja ütles: 'Vaata, isegi kui Issand teeks luugid taevasse, kuidas see küll võiks sündida?' Aga ta vastas: 'Vaata, sa näed seda oma silmaga, kuid ei saa seda süüa.'
2 Amma sooja kaŋ bonkoono ga jeeri a kamba gaa tu Irikoy bora se ka ne: «Haba? Baa day Rabbi ga funeyaŋ te beena ra, hayey din ga te no?» Iliyasu ne: «Ni ga di a da ni mo, amma ni si ŋwa a gaa.»
3Ja värava suus oli neli pidalitõbist meest ja need ütlesid üksteisele: 'Miks me siin istume, seni kui sureme?
3 Boro taaci mo go no, jirayyaŋ, Samariya kwaara meyo gaa. I ne ngey da cara se: «Ifo se no iri go ga goro ne hal iri ma bu?
4Kui me mõtleksime linna minna, siis me sureme seal, sest linnas on nälg; aga kui me jääme siia, siis me sureme samuti. Aga lähme nüüd ja tungime süürlaste leeri: kui nad jätavad meid elama, siis jääme elama; aga kui nad meid surmavad, siis sureme!'
4 D'iri ne iri ga furo kwaara ra, haray go kwaara ra, iri ga bu noodin. Da mo iri n'iri goray te neewo iri ga bu hala hõ. Yaadin gaa iri ma koy ka furo Suriyancey wongu jama ra. D'i n'iri naŋ da fundi, iri funa nooya. D'i na iri wi mo, buuyaŋ hinne day no.»
5Ja hämarikus võtsid nad kätte, et minna süürlaste leeri; aga kui nad jõudsid süürlaste leeri serva, vaata, siis ei olnud seal ühtegi meest.
5 I tun mo za kuba mana furo zama ngey ma koy Suriyancey gata ra. Alwaato kaŋ i kaa Suriyancey gata bananta ra, a go, boro kulu si noodin.
6Sest Issand oli süürlaste sõjaväge lasknud kuulda vankrite mürinat, hobuste hirnumist ja suure väehulga kära, nõnda et nad ütlesid üksteisele: 'Vaata, Iisraeli kuningas on palganud meie vastu hettide kuningad ja egiptlaste kuningad, et nad tuleksid meile kallale!'
6 Zama Koy Beero naŋ Suriyancey ma maa torko jama da bariyaŋ, danga wongu marga bambata yoojeyaŋ. I ne ngey da cara se: «Guna, Israyla bonkoono na zinga te nda Hittancey bonkooney da Misira bonkooney, i ma kaa ka kaŋ iri boŋ da wongu.»
7Seepärast olid nad tõusnud ja hämarikus põgenenud ning olid jätnud maha oma telgid, hobused, eeslid ja leeri, sellisena nagu see oli, ja olid põgenenud, et päästa oma hinge.
7 Woodin sabbay se no i tun za kuba mana furo, ka ngey kuuru-fuwey, da ngey bariyey, da ngey farkayey, da zumbuyaŋo do kulu naŋ yaadin. I zuru zama ngey ma yana nda ngey fundey.
8Ja kui need pidalitõbised jõudsid leeri serva, siis läksid nad ühte telki ning sõid ja jõid, ja kandsid sealt ära hõbedat, kulda ja riideid, ja läksid ning matsid need maha; siis nad tulid tagasi ja läksid teise telki, kandsid ka sealt ja läksid ning matsid maha.
8 Alwaato kaŋ jirayey din mo to hala gata me, i furo wongu kuuru-fu fo ra, i ŋwa ka haŋ. I na nzarfu nda wura nda bankaarayyaŋ sambu a ra ka kond'ey ka tugu. I ye ka kaa ka furo wongu kuuru-fu fo ra. I sambu a ra ka koy tugu.
9Aga siis ütlesid nad üksteisele: 'Me ei talita õigesti! See päev on hea sõnumi päev. Kui me vaikime ja ootame, kuni hommik koidab, jääme süüdlasteks. Seepärast tulge nüüd, mingem ja kuulutagem seda kuningakojas!'
9 Saaya din gaa i ne ngey da cara se: «Iri mana booriyandi. Hunkuna wo baaru hanno hane no. Iri mo n'iri me daabu. D'iri gay hala mo ma bo, alhakku g'iri ŋwa. Sohõ binde, iri ma koy ka ci bonkoono nda kwaara borey se.»
10Ja nad tulid ning hüüdsid linna väravahoidjaid, jutustasid neile ja ütlesid: 'Me läksime süürlaste leeri, ja vaata, seal ei olnud kedagi ja inimese häält ei olnud kuulda, küll aga olid kinniseotud hobused ja eeslid, samuti olid telgid sellised, nagu need olid olnud.'
10 I kaa mo ka kwaara me batukoy ce. I ci i se ka ne: «Iri koy Suriyancey gata do. Iri gar boro kulu si noodin mo, wala boro jinde, kala bariyey ngey kangayey gaa da farkayey tafarante yaŋ, da kuuru-fuwey mo yaadin.»
11Siis väravahoidjad tõstsid kisa ja sellest teatati kuningakojas.
11 Kala batukoy kuuwa ka ci bonkoono windi borey se.
12Ja kuningas tõusis öösel üles ning ütles oma sulastele: 'Ma ütlen nüüd teile, mida süürlased meile teevad: nemad teavad, et meil on nälg, ja seepärast läksid nad leerist ära, et pugeda väljale peitu, ise mõeldes: Kui nad tulevad linnast välja, siis me võtame nad elusalt kinni ja läheme linna.'
12 Bonkoono mo tun cino ra ka ne nga bannyey se: «Ay g'araŋ cabe sohõ haŋ kaŋ no Suriyancey te iri se. I bay kaŋ iri goono ga maa haray. Woodin sabbay se no i fun gata banda zama ngey ma tugu ganjo ra. I goono ga ne: ‹Alwaato kaŋ i fun kwaara ra, iri m'i di da fundi, iri ma furo kwaara ra.› »
13Aga üks tema sulaseist kostis ning ütles: 'Võetagu ometi viis neist hobuseist, kes siin veel alles on; vaata, nendegi saatus on ju nagu kogu Iisraeli hulgal, kes siia on alles jäänud, või nagu kogu Iisraeli hulgal, kes on hukkunud; läkitagem need, siis saame näha!'
13 Kal a bannya fo tu ka ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ boro fooyaŋ ma sambu igu bariyey kaŋ cindi ra, wo kaŋ yaŋ go kwaara ra jina, (d'i funa, ngey nda Israyla jama care banda, d'i halaci mo, ngey nda Israyla jama kulu care banda). Iri ma donton ka di.»
14Siis võeti kaks vankrit hobustega ja kuningas läkitas need Süüria sõjaväele järele, öeldes: 'Minge ja vaadake!'
14 I sambu torko hinka mo ngey banda, da bariyey. Bonkoono binde donton i ma Suriyancey marga gana. A ne: «Wa koy ka guna.»
15Ja nad läksid neile järele kuni Jordanini, ja vaata, kogu tee oli täis riideid ja riistu, mis süürlased olid rutates maha visanud. Ja käskjalad tulid tagasi ning teatasid kuningale.
15 I n'i gana kala Urdun me. A go mo, nangu kulu fonda ra a to da bankaaray da taasa yaŋ, kaŋ yaŋ Suriyancey furu i gartyaŋo se. Diyey mo bare ka koy ci bonkoono se.
16Siis rahvas läks välja ja riisus süürlaste leeri. Ja seetõttu maksis pool külimittu peent jahu ühe seekli ja külimit otri ühe seekli Issanda sõna kohaselt.
16 Jama mo fatta ka Suriyancey gata hamay-hamay. Yaadin mo no a ciya i na muudu fo hamni baano neera sekel fo me, da sayir muudu hinka sekel fo me, Rabbi sanno boŋ.
17Kuningas oli paigutanud selle pealiku, kelle käele ta toetus, värava ülevaatajaks; aga rahvas tallas tema väravas surnuks, nõnda nagu jumalamees oli öelnud, kõneldes siis, kui kuningas tuli tema juurde.
17 Bonkoono mo na sooja kaŋ kambe gaa a ga jeeri daŋ a ma kwaara meyo batu. Jama mo n'a taamu-taamu kwaara meyo gaa. A bu, mate kaŋ Irikoy bora ci, nga kaŋ na sanno te alwaato kaŋ bonkoono zumbu ka kaa a do.
18Sest kui jumalamees oli kuningaga rääkinud ja öelnud: 'Homme sel ajal maksab Samaaria väravas külimit otri ühe seekli ja pool külimittu peent jahu ka ühe seekli',
18 Sanda mate kaŋ cine Irikoy bora ci bonkoono se, kaŋ a ne: «Muudu hinka sayir, sekel fo me; muudu fo hamni baano mo, sekel fo me. Yaadin no a ga ciya suba mãsancine Samariya meyo gaa.» Haya te mo.
19siis oli pealik jumalamehele kostnud ja öelnud: 'Vaata, isegi kui Issand teeks luugid taevasse, kuidas võiks see sündida?' Ent Eliisa oli vastanud: 'Vaata, sa näed seda oma silmaga, kuid ei saa seda süüa.'
19 Sooja din mo tu Irikoy bora se ka ne: «Sohõ guna, baa day i ne Rabbi ga funeyaŋ te beena ra, hari woodin dumi ga te no?» Irikoy bora ne: «Guna, ni ga di a da ni moy, amma ni s'a ŋwa.»
20Ja nõnda sündiski temaga: rahvas tallas ta väravas surnuks.
20 Yaadin mo no ka te a gaa, zama borey n'a taamu-taamu kwaara meyo gaa kal a bu.