¹Kord ütlesid prohvetijüngrid Eliisale: 'Vaata ometi, paik, kus me seal sinu ees istume, on meile kitsas!

¹ Annabey izey ne Iliyasu se: «A go sohõ, naŋ kaŋ iri go ga goro ni jine wo, nango kankam iri se.

²Mingem nüüd Jordani äärde ja toogem sealt igamees ühe palgi, et saaksime endile valmistada paiga, kus istuda!' Ja ta ütles: 'Minge!'

² Iri ga ni ŋwaaray mo, naŋ iri ma koy Urdun. Iri afo kulu mo ma sambu dubi, iri ma te iri boŋ se goray nangu noodin.» A tu ka ne: «Wa koy.»

³Aga üks neist ütles: 'Ole hea ja tule koos oma sulastega!' Ja ta vastas: 'Ma tulen.'

³ Kal afo ne a se: «Ni ma suuru, ay ga ni ŋwaaray. Ni ma kaa, ni ma yadda ka koy iri, ni bannyey banda.» A tu ka ne: «Ay ga koy.»

⁴Ja ta läks koos nendega. Nad tulid Jordani äärde ja raiusid puid.

⁴ A koy mo i banda. Kaŋ i to Urdun, kal i soobay ka tuuriyaŋ beeri.

⁵Aga kui üks neist oli palki langetamas, siis kukkus tema kirves vette. Ta kisendas ning ütles: 'Oh häda, mu isand! See oli ju laenatud!'

⁵ Amma alwaato kaŋ boro fo go ga dubi beeri, a dees'izo kaŋ hari ra. A ce ka ne: «Kaari, ay jine bora! zama a ciya hiyaŋ hari no.»

⁶Aga jumalamees küsis: 'Kuhu see kukkus?' Ja kui temale näidati paika, siis ta lõikas kepi ja heitis selle sinna ning sai kirve ujuma.

⁶ Irikoy bora ne: «Man no a kaŋ?» A n'a cabe nango. A na sar'ize beeri k'a jindaw nango do ka naŋ guuro ma tun ka doy.

⁷Ja ta ütles: 'Tõsta see üles!' Ja mees sirutas käe ning võttis selle.

⁷ A ne a se: «Di.» A n'a kambe salle k'a ta.

⁸Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, öeldes: 'Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri.'

⁸ Kala Suriya bonkoono go ga wongu nda Israyla. A saaware mo nda nga bannyey. A ne: «Nangu filaana no iri ga gata sinji.»

⁹Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: 'Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!'

⁹ Kala Irikoy bora donton Israyla bonkoono gaa ka ne: «Ma faham ka bay. Ma si bisa nangu filaana, zama Suriyancey go ga zumbu noodin.»

¹⁰Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda.

¹⁰ Kala Israyla bonkoono mo donton nango kaŋ Irikoy bora ciinay a se, a kaseeti a gaa mo. A yana mo, manti ce fo wala ce hinka bo.

¹¹Ja Süüria kuninga süda muutus sellest rahutuks ja ta kutsus oma sulased ning küsis neilt: 'Kas teate mulle öelda, kes meie omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?'

¹¹ Kala Suriya bonkoono bine sara gumo. Woodin sabbay se no a na nga bannyey ce ka ne i se: «W'ay cabe boro kulu kaŋ no iri game ra kaŋ go Israyla bonkoono do haray.»

¹²Siis ütles üks tema sulaseist: 'Mitte keegi, mu isand kuningas, vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada ka need sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris.'

¹² A bannyey ra afo mo ne: «Abada, ya ay Koyo, bonkoono. Iliyasu no, annabo din kaŋ go Israyla ra. Nga no ga sanney kaŋ ni ga ci ni kaniyaŋ fuwo ra ci Israyla bonkoono se.»

¹³Siis ta ütles: 'Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja lasen ta kinni võtta!' Ja temale anti teada ning öeldi: 'Vaata, ta on Dotanis.'

¹³ Bonkoono ne a se: «Ni ma koy ka guna naŋ kaŋ a go, zama ya donton k'a di ka kand'a.» A ci a se ka ne: «Nga nooya Dotan ra.»

¹⁴Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna.

¹⁴ Woodin sabbay se no a na bariyaŋ, da torkoyaŋ, da sata bambata donton noodin. I to noodin cin. I na kwaara windi.

¹⁵Kui jumalamehe teener hommikul vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid. Ja ta teener ütles temale: 'Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?'

¹⁵ Alwaato kaŋ Irikoy bora zanka tun za susubay da hinay, a fatta. Kala sata nda torkey da bariyey go, i na kwaara windi. Kala zanka ne: «Kaari, ay windikoyo! Mate no iri ga te?»

¹⁶Aga ta vastas: 'Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!'

¹⁶ Irikoy bora tu ka ne a se: «Ma si humburu, zama ngey kaŋ yaŋ go iri banda bisa ngey kaŋ yaŋ go i do haray baayaŋ.»

¹⁷Ja Eliisa palvetas ning ütles: 'Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!' Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa.

¹⁷ Iliyasu te adduwa ka ne: «Ya Rabbi, ay ga ni ŋwaaray, ma arwaso wo moy fiti zama a ma di.» Rabbi mo na arwaso moy fiti hal a di. Guna mo, tudo ga to nda bari nda torko yaŋ, danji wane yaŋ, Iliyasu windanta.

¹⁸Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: 'Löö seda rahvast pimestusega!' Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale.

¹⁸ Alwaato kaŋ Suriyancey zumbu a do, Iliyasu na Rabbi ŋwaaray ka ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma jama wo kar da danawtaray.» A n'i kar mo nda danawtaray Iliyasu sanno boŋ.

¹⁹Ja Eliisa ütles neile: 'See ei ole õige tee ega õige linn. Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juurde, keda te otsite!' Ja ta viis nad Samaariasse.

¹⁹ Iliyasu mo ne i se: «Neewo, manti nga no ga ti fonda bo! Neewo, manti nga no ga ti kwaara mo. W'ay gana, ay mo ya konda araŋ bora kaŋ araŋ go ga ceeci do.» Kal a kond'ey Samariya.

²⁰Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: 'Issand, tee nende silmad lahti, et nad näeksid!' Ja Issand tegi nende silmad lahti ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat.

²⁰ I go no, alwaato kaŋ i furo Samariya ra, Iliyasu ne: «Ya Rabbi, ma borey wo moy fiti i ma du ka di.» Rabbi mo n'i moy fiti hal i di. A go mo, i go Samariya bindo ra.

²¹Ja kui Iisraeli kuningas neid nägi, siis ta küsis Eliisalt: 'Mu isa, kas ma pean nad maha lööma? Kas pean lööma?'

²¹ Alwaato kaŋ Israyla bonkoono di ey a ne Iliyasu se: «Ay baaba, ay m'i kar no? Y'i kar no?»

²²Aga ta vastas: 'Ära löö! Kas sa lööd maha need, keda sa vangi võtad oma mõõga ja ammuga? Pane neile ette leiba ja vett, et nad sööksid ja jooksid ning saaksid minna tagasi oma isanda juurde!'

²² Iliyasu tu ka ne a se: «Ni ma s'i kar bo. E! Ni ga borey kaŋ yaŋ ni di da takuba nda ni biraw kar no? Kala ni ma buuru nda hari daŋ i jine, i ma ŋwa ka haŋ, i ma ngey diraw te ka koy ngey koyo do.»

²³Siis ta valmistas neile suure pidusöögi ning nad sõid ja jõid; seejärel laskis ta nad minema ja nad läksid oma isanda juurde. Ja Süüria röövjõugud ei tulnud enam Iisraeli maale.

²³ Kal a na ŋwaari boobo soola i se. Alwaato kaŋ i ŋwa ka haŋ, a n'i sallama. I koy ngey koyo do. Suriya soojey mo mana ye ka ye Israyla laabo ra koyne.

²⁴Aga pärast seda sündis, et Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kõik oma sõjaväe ja läks ning piiras Samaariat.

²⁴ A ciya mo, woodin banda, Suriya bonkoono Ben-Hadad na nga jama kulu margu ka kaaru ka Samariya kwaara batandi.

²⁵Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat.

²⁵ Haray bambata te Samariya ra mo. A go, i n'a windi nda wongu hal i na farka boŋ malku fo neera nzarfu wahakku me, muudu fo farsi taacante koloŋay birji mo nzarfu gu me.

²⁶Ja kord, kui Iisraeli kuningas käis müüri peal, hüüdis keegi naine teda ja ütles: 'Aita, mu isand kuningas!'

²⁶ Israyla bonkoono binde go ga bisa birni cinaro boŋ, kala wayboro fo n'a ce ka ne a se: «Ya Koyo, ay bonkoono, kaa k'ay gaa!»

²⁷Ja ta vastas: 'Kui Issand sind ei aita, kust siis mina sulle abi võtan? Kas rehealusest või surutõrrest?'

²⁷ Kal a tu ka ne: «Da Rabbi mana ni gaakasinay, mate no ay ga te ka ni gaakasinay d'a? Safayaŋ nango ra, wala mo reyzin* kankamyaŋ nango ra?»

²⁸Ja kuningas küsis temalt: 'Mida sa soovid?' Ja ta vastas: 'See naine ütles mulle: Anna oma poeg, selle me sööme täna, ja homme sööme siis minu poja!

²⁸ Bonkoono ne a se mo: «Ifo ka du nin?» A ne: «Wayboro wo no ka ne ay se: ‹Ma ni izo no iri m'a ŋwa hunkuna, suba mo iri m'ay izo ŋwa.›

²⁹Ja me keetsime minu poja ning sõime ta. Ja järgmisel päeval ütlesin ma temale: Anna oma poeg meile söömiseks! Aga ta peitis oma poja ära.'

²⁹ Iri n'ay izo hina ka ŋwa. A wane suba ay ne a se: ‹Ma ni izo no, iri m'a ŋwa.› Amma a na nga izo tugu.»

³⁰Kui kuningas kuulis naise sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, käies ise müüri peal. Ja rahvas nägi, ja vaata, tal oli riiete all vastu ihu kotiriie.

³⁰ A ciya mo, waato kaŋ bonkoono maa waybora din sanno, a na nga kwaayo tooru (a goono ga bisa birni cinaro boŋ) kala borey di, wiiza, a gonda bufu nga kuuro gaa haray.

³¹Ja ta ütles: 'Issand tehku minuga ükskõik mida, kui Eliisale, Saafati pojale, täna pea otsa jääb!'

³¹ Alwaato din a ne: «Irikoy m'ay laali d'ay na Iliyasu, Safat izo boŋo naŋ a jinda gaa hunkuna!»

³²Eliisa istus oma kojas ja vanemad istusid ta juures. Kuningas oli läkitanud ühe mehe enese eel. Aga enne kui käskjalg jõudis tema juurde, oli Eliisa vanemaile öelnud: 'Kas näete, kuidas see tapja poeg läkitab minu pead võtma? Aga vaadake, kui käskjalg tuleb, siis sulgege uks ja tõrjuge ta uksel! Eks ole tema taga ta isanda jalgade kobin?'

³² Amma Iliyasu goono ga goro nga windo ra, arkusey mo goono ga goro a banda. Bonkoono mo na boro fo donton nga jine. Amma hala diya ga to ka kaa, Iliyasu ne arkusey se: «Araŋ di mate kaŋ boro-wi izo wo donton i m'ay boŋo dagu? Guna, da diya kaa, kal araŋ ma windi meyo daabu, araŋ m'a gaay nda gaabi yooje si. Manti a jine bora ce yoojeyaŋ no ay go ga maa a banda wo?»

³³Kui ta alles nendega rääkis, vaata, siis tuli käskjalg tema juurde ja ütles: 'Vaata, see õnnetus tuleb Issandalt; kas ma pean veel lootma Issanda peale?'

³³ Za a go sanno ra i se, kala diya zumbu ka kaa a do. Bonkoono ne: «Guna, masiiba wo, Rabbi do no a fun. Ifo no ga naŋ ya ye ka Rabbi batu.»