¹Naaman, Süüria kuninga väepealik, oli oma isanda silmis suur mees ja kõrgesti austatud, sest tema läbi oli Issand andnud Süüriale võidu. See vapper mees oli aga pidalitõbine.

¹ Amma Naaman, Suriya bonkoono wonkoyo, boro bambata no a windi koyo jine, darzakoy mo no, kaŋ a do mo no Rabbi na Suriyancey no zaama, nga ya wongu wongaari mo no -- amma jiraykooni no.

²Kord olid süürlased käinud röövretkel ja toonud Iisraelimaalt vangina kaasa väikese tüdruku, kes teenis Naamani naist.

² Suriyancey mo jin ka konda zurandi jama-da-jama. I na wandiyo kayna fo di ka fun d'a Israyla laabo ra. I kand'a, a go ga Naaman wande gaakasinay mo.

³See tütarlaps ütles oma emandale: 'Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!'

³ A ne nga fu-nyaŋo se: «D'ay jine bora go annabo kaŋ go Samariya do, doŋ a ga jiraytara ban a gaa.»

⁴Siis läks Naaman ja jutustas oma isandale, öeldes: 'Nõnda ja nõnda rääkis see tütarlaps, kes on Iisraelimaalt.'

⁴ Kala boro fo furo ka ci nga jine bora se ka ne: «Ni maa, ni maa! haŋ kaŋ wandiya kaŋ fun Israyla laabu go ga ci?»

⁵Ja Süüria kuningas ütles: 'Võid minna, aga tule, ma läkitan kirja Iisraeli kuningale!' Ja ta läks ning võttis enesega kaasa kümme talenti hõbedat, kuus tuhat seeklit kulda ja kümme pidurüüd.

⁵ Kala Suriyancey bonkoono ne: «Koy day. Ay mo ga tira samba Israyla bonkoono do.» A tun mo ka sambu nzarfu ton jare cine, nda nzarfu sekel* zambar iddu, da kwaay way.

⁶Ja ta viis Iisraeli kuningale kirja, milles öeldi: 'Kui nüüd see kiri jõuab sinu kätte, vaata, siis olen ma läkitanud sinu juurde oma sulase Naamani, et sa teeksid ta pidalitõvest terveks.'

⁶ A kande tira mo Israyla bonkoono do kaŋ ne: «Waati kaŋ tira woone to ni kambe ra, ay n'ay bannya Naaman donton zama ni m'a jiraytara yayandi.»

⁷Aga kui Iisraeli kuningas kirja oli lugenud, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: 'Kas mina olen Jumal, et ma võin surmata ja teha elavaks? Sest see läkitab minu juurde, et ma teeksin mehe pidalitõvest terveks. Kuid mõistke nüüd ja nähke, et ta otsib minuga tüli!'

⁷ A ciya, alwaato kaŋ Israyla bonkoono na tira caw, a na nga kwaayo tooru. A ne: « Ay ga ti Irikoy no, kaŋ ga wi ka funandi, hala nda boro wo ma donton ka ci ay se ya boro wo yayandi nga jiraytara gaa? Amma wa faham, ay g'araŋ ŋwaaray, araŋ ma di mate kaŋ cine a ga yanje ceeci nd'a ay gaa.»

⁸Aga kui jumalamees Eliisa kuulis, et Iisraeli kuningas oli oma riided lõhki käristanud, siis ta läkitas kuningale ütlema: 'Miks sa oled oma riided lõhki käristanud? Tulgu ta ometi minu juurde, siis ta saab teada, et Iisraelis on prohvet!'

⁸ A ciya mo, alwaato kaŋ Irikoy bora Iliyasu maa baaru kaŋ Israyla bonkoono na nga kwaayo tooru, kal a donton bonkoono do ka ne: «Ifo no kaŋ ni na ni kwaayo tooru? A ma kaa ay do sohõ, a ga bay kaŋ annabi go no Israyla ra.»

⁹Siis tuli Naaman oma hobuste ja vankritega ja peatus Eliisa koja ukse ees.

⁹ Naaman mo kaa, nga nda nga bariyey da nga torkey, ka kay Iliyasu windo me gaa.

¹⁰Ja Eliisa läkitas käskjala temale ütlema: 'Mine ja pese ennast Jordanis seitse korda, siis paraneb su ihu ja sa saad puhtaks!'

¹⁰ Iliyasu mo na diya donton a gaa ka ne: «Ni ma koy ka nyumay Urdun isa ra sorro iyye. Ni hamo ga ye ka kaa ni gaa, ni ga hanan mo.»

¹¹Aga Naaman sai vihaseks ja läks ära ning ütles: 'Vaata, ma mõtlesin, et ta tuleb kindlasti ise välja mu juurde ja seisab siin ning hüüab Issanda, oma Jumala nime, viipab oma käega tema asupaiga poole ja parandab nõnda pidalitõve.

¹¹ Amma Naaman futu, a dira mo. A goono ga ne: «Ay ya ne haciika no a ga fatta ka kaa ay do. A ma kay, a ma Rabbi nga Irikoyo maa ce, a ma nga kambe feeni ay jiraytaray dooro boŋ k'a yayandi.

¹²Eks ole Damaskuse jõed Abana ja Parpar paremad kui kõik Iisraeli veed? Kas ma nendes ei või ennast pesta ja puhtaks saada?' Ja ta pöördus ning läks ära vihasena.

¹² Abana nda Farpar, Damaskos kwaara goorey, manti i bisa Israyla harey kulu booriyaŋ? Ay si nyumay i ra ka hanan no?» A bare mo ka koy; a go ga futu.

¹³Aga tema sulased astusid ligi ja rääkisid temaga ning ütlesid: 'Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata? Seda enam siis nüüd, kui ta sulle ütles: Pese ennast, siis sa saad puhtaks!'

¹³ Kal a zankey maan ka salaŋ a se. I ne a se: «Iri baaba, da annabo wo na ni lordi ka ne ni ma hari bambata fo te, manti ni g'a te no? Sanku fa binde sohõ kaŋ a ne ni se: ‹Ma nyumay ka hanan!› »

¹⁴Siis ta läks alla ja kastis ennast seitse korda Jordanisse, jumalamehe sõna peale: tema ihu paranes väikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks.

¹⁴ Kal a zumbu. A miri sorro iyye Urdun ra, Irikoy bora ciyaŋo boŋ. A hamo ye ka kaa sanda hay-taji ham cine, kal a hanan.

¹⁵Siis ta läks tagasi jumalamehe juurde, tema ja kogu ta saatjaskond; ta tuli ja astus tema ette ning ütles: 'Vaata, nüüd ma tean, et kogu maailmas ei ole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis. Võta siis nüüd see tänuand oma sulase käest!'

¹⁵ A ye ka kaa Irikoy bora do, nga nda nga jama kulu. A kaa ka kay a jine ka ne: «Guna, sohõ ay bay kaŋ Irikoy fo si no ndunnya kulu ra kala Israyla ra. Sohõ mo, ay ga ni ŋwaaray, ni ma albarka wo ta ay, ni bannya do.»

¹⁶Aga Eliisa vastas: 'Nii tõesti kui elab Issand, kelle ees ma seisan, ma ei võta mitte.' Ja Naaman käis temale peale, et ta võtaks, kuid ta keeldus.

¹⁶ Amma Iliyasu ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, nga kaŋ jine ay go ga kay, ay si hay kulu ta.» Naaman n'a faali a ma ta, amma a wangu.

¹⁷Ja Naaman ütles: 'Kui mitte, siis lase ometi anda oma sulasele nii palju mulda, kui muulapaar jaksab kanda, sest su sulane ei taha enam ohverdada põletus- ja tapaohvreid muile jumalaile kui ainult Issandale!

¹⁷ Naaman ne: «Da manti yaadin no, ay ga ni ŋwaaray, ni ma yadda i ma ay, ni bannya no laabu, alambaana hinka jaraw wane. Zama ne jine ay, ni bannya, ay si filla ka sargay kaŋ i ga ton wala sargay kulu te de-koy* fooyaŋ se koyne, kala Rabbi se.

¹⁸Selle asja pärast aga andku Issand andeks su sulasele: kui mu isand läheb Rimmoni templisse, et seal kummardada minu käele nõjatudes, ja minagi kummardan Rimmoni templis, siis andku Issand andeks su sulasele selle pärast, kui ma pean kummardama Rimmoni templis!'

¹⁸ Hari woone wo hinne ra day, Rabbi ma ay, ni bannya yaafa, alwaati kaŋ ay jine bora ga furo Rimmon fuwo ra zama nga ma sombu a se nango din ra, a ga jeeri mo ay kamba gaa, ay mo y'ay boŋ sumbal Rimmon diina fuwo ra. Alwaati kaŋ ay n'ay boŋ sumbal Rimmon fuwo ra, Rabbi ma ay, ni bannya, yaafa haya din kulu ra.»

¹⁹Ja Eliisa ütles temale: 'Mine rahuga!' Aga kui ta oli läinud tema juurest tüki maad eemale,

¹⁹ Iliyasu ne a se: «Koy baani.» Kal a fay d'a, a mana baa mooru.

²⁰siis mõtles Geehasi, jumalamehe Eliisa teener: 'Vaata, mu isand keeldus võtmast selle süürlase Naamani käest, mis ta oli toonud. Nii tõesti kui Issand elab, ma jooksen temale järele ja võtan ta käest midagi.'

²⁰ Amma Irikoy bora Iliyasu zanka Gehazi ne: «Guna, ay jine bora dogonandi Naaman Suriyanca wo se. A mana ta hayey kaŋ a kande a do. Ay ze da Rabbi fundikoono, ay g'a gana nda zuray, ya hay fo ta a gaa.»

²¹Ja Geehasi tõttas Naamanile järele. Kui Naaman nägi teda enesele järele jooksvat, siis astus ta vankrist temale vastu ja küsis: 'Kas kõik on hästi?'

²¹ Gehazi binde na Naaman gana. Alwaato kaŋ Naaman di boro fo go ga nga gana nda zuray, a zumbu nga torka boŋ zama nga m'a kubay. A ne: «D'a ta day, baani no?»

²²Ta vastas: 'Hästi. Mu isand läkitas mind ütlema: Vaata, just nüüd tuli mu juurde Efraimi mäestikust kaks noort meest prohvetijüngreist. Anna neile talent hõbedat ja kaks pidurüüd!'

²² Gehazi ne: «Baani samay. Ay windikoyo no k'ay donton. Zama sohõ-sohõ no Ifraymu tondey laabu alborayze hinka kaa ay do, annabi izeyaŋ no. Ay ga ni ŋwaaray, m'i no nzarfu kilo waytaaci cindi gu cine, da kwaay hinka.»

²³Ja Naaman ütles: 'Ole hea, võta kaks talenti!' Ja ta käis temale peale ning sidus kaks talenti hõbedat kahte kukrusse ja andis need koos kahe pidurüüga oma kahe teenri kätte, et nad kannaksid neid Geehasi ees.

²³ Naaman ne: «Haba? Ma sambu kilo wayga.» A n'a faali. A na nzarfu kilo wayga haw foolo hinka ra, da kwaay hinka, ka dake nga bannya hinka se. I n'i sambu ka furo jina nd'ey.

²⁴Aga kui Geehasi jõudis künkale, siis ta võttis need nende käest ja pani kotta hoiule; siis saatis ta mehed minema ja need läksid ära.

²⁴ Alwaato kaŋ i to tudo boŋ, Gehazi n'i ta i kambey ra. A n'i jisi fu ra ka borey sallama, i dira.

²⁵Ja ta läks sisse ning astus oma isanda juurde. Ja Eliisa küsis temalt: 'Kust sa tuled, Geehasi?' Ja ta vastas: 'Su sulane pole käinud ei siin ega seal.'

²⁵ Amma nga din furo ka kay nga windikoyo jine. Iliyasu ne a se: «Gehazi, man no ni fun?» A ne a se: «Ni zanka mana koy naŋ kulu.»

²⁶Aga Eliisa ütles: 'Kas mu süda ei käinud koos sinuga, kui mees pöördus oma vankrist sulle vastu? Kas nüüd on aeg võtta hõbedat ja hankida riideid, õlipuuaedu ja viinamägesid, lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid?

²⁶ Iliyasu ne a se: «Ay bina, manti ni banda no a go alwaato kaŋ bora bare nga torka ra zama nga ma ni kubay? Mate no, nooru tayaŋ alwaati no, wala bankaaray, wala zeytun* kali, wala reyzin* wane, wala feejiyaŋ wala hawyaŋ wala bannyayaŋ, wala koŋŋayaŋ?

²⁷Sellepärast jääb Naamani pidalitõbi igavesti sinu ja su soo külge.' Ja Geehasi läks ta juurest välja, olles pidalitõvest valge nagu lumi.

²⁷ To. Naaman jiraytara wo ga naagu ni gaa kal a ma koy ni banda gaa hal abada.» Gehazi fun taray a jine mo da jiraytaray, a ga kwaaray wak, sanda neezu* cine.