¹Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi, öeldes: 'Su sulane, minu mees, on surnud. Ja sa tead, et su sulane kartis Issandat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kahte poega enesele orjaks võtma.'

¹ I go no, wayboro fo annabi izey wandey ra kaa Iliyasu do da hẽeni. A ne: «Ni tamo, ay kurnyo bu. Ni ga bay mo kaŋ ni tamo ga humburu Rabbi. Boro fo kaŋ g'a gana garaw mo kaa zama nga ma ay ize hinka di zama i ma ciya bannyayaŋ.»

²Ja Eliisa ütles temale: 'Mis ma pean sulle tegema? Ütle mulle, mis sul kojas on.' Ja ta vastas: 'Su teenijal ei ole kojas midagi muud kui kruus õli.'

² Iliyasu mo ne: «Gaakasinay woofo dumi no ay ga te ni se? Ma ci ay se: ifo no ni se ni fuwo ra?» A ne: «Ay, ni koociya, ay sinda hay kulu ay fuwo ra kala ji kulba fo.»

³Siis ta ütles: 'Mine palu enesele külast astjaid, kõigilt oma naabreilt, tühje astjaid ja mitte liiga vähe!

³ Iliyasu ne: «Ni ma koy ka kulbayaŋ hi ni gorokasiney kulu gaa, kulbey kaŋ yaŋ sinda hay kulu i ra. Ma hi ka kande iboobo yaŋ.

⁴Siis mine ja sule uks enese ja oma poegade järelt ja vala kõigisse neisse astjaisse; ja mis saab täis, pane kõrvale!'

⁴ Ni ma furo ka meyo daabu nin da ni izey boŋ. Ma dooru kulbey din kulu ra. Ma wo kaŋ to jisi kuray fo.»

⁵Ja naine läks ta juurest ära ja sulges ukse enese ja oma poegade järelt; nemad tõid temale astjaid ja tema valas õli sisse.

⁵ A fatta a do mo ka meyo daabu nga nda nga izey boŋ. I kande a se kulbey, a dooru.

⁶Ja kui astjad said täis, siis ta ütles oma pojale: 'Too mulle veel üks astja!' Aga poeg vastas temale: 'Astjat ei ole enam.' Ja õlivool lakkas.

⁶ A ciya mo, alwaato kaŋ kulbey to, a ne nga ize se: «Kand'ay se kulba fo koyne.» A ne a se: «Kulba baa afo si no.» Kala jiyo mo kay.

⁷Siis ta tuli ja kuulutas seda jumalamehele; ja see ütles: 'Mine müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist!'

⁷ Alwaato din a koy ka ci Irikoy bora se. Nga mo ne a se: «Ni ma koy ka jiyo neera ka ni garaw bana. Wo kaŋ cindi mo, ma ni goray te d'a, nin da ni izey.»

⁸Ja ühel päeval juhtus, et Eliisa läks Suunemisse; seal oli keegi rikas naine ja see peatas teda leiba võtma; nõnda iga kord, kui ta sealt läbi läks, põikas ta sinna leiba võtma.

⁸ Han fo koyne Iliyasu bisa ka koy Sunem kwaara, naŋ kaŋ wayboro fo go no kaŋ gonda daa hanno. Waybora n'a ŋwaaray a ma ŋwa nga kwaara. A ciya, saaya kaŋ a ga bisa kulu, a ga kamba ka ŋwa noodin.

⁹Ja naine ütles oma mehele: 'Vaata, ma tean, et see, kes alati meilt mööda läheb, on püha jumalamees.

⁹ Waybora ne nga kurnyo se mo: «Ay faham sohõ kaŋ boro wo kaŋ ga bisa waati kulu, Irikoy wane hanante fo no.

¹⁰Tehkem ometi pisike müürikamber ja pangem temale sinna ase, laud, iste ja lambijalg; ja kui ta tuleb meie juurde, siis ta võib minna sinna.'

¹⁰ Ay ga ni ŋwaaray, naŋ iri ma te fu-ize fo garo boŋ, iri ma dima jisi a se noodin, da taabal da tita nda fitilla. A ga ciya mo, alwaati kaŋ a kaa iri do, kal a ma gana ka furo.»

¹¹Ja ühel päeval juhtus, et ta tuli sinna, läks müürikambrisse ja magas seal.

¹¹ A binde, han fo kaŋ a kaa noodin, a gana ka furo fuwo ra ka kani.

¹²Ja ta ütles oma teenrile Geehasile: 'Kutsu see suunemlanna!' Ja see kutsus tema ning naine astus ta ette.

¹² A ne nga zanka Gehazi se mo: «Ma Sunem waybora din ce ay se.» Kaŋ a n'a ce, a kaa ka kay a jine.

¹³Siis ta ütles teenrile: 'Ütle ometi temale: Vaata, sa oled meie pärast kõike seda vaeva näinud. Mida saaks teha sinu heaks? Kas on tarvis su eest midagi rääkida kuninga või väepealikuga?' Aga naine vastas: 'Ma elan ju oma rahva keskel.'

¹³ Iliyasu ne nga zanka se: «Ma ne waybora se: ‹Sohõ kaŋ ni n'ay cabe beeray wo kulu, ifo no i ga te ni se? Ni ga ba ya ni sanni te laabu koyo wala sooje koyo se no?› » Kala waybora tu ka ne: «Ay go ga goro ay borey do.»

¹⁴Eliisa küsis: 'Mida siis saaks teha tema heaks?' Ja Geehasi vastas: 'Vaata, tal pole poega ja ta mees on vana.'

¹⁴ A ne: «Ifo no i ga te a se?» Kala Gehazi tu ka ne: «Sikka si a sinda ize. A kurnyo mo zeen.»

¹⁵Siis ta ütles: 'Kutsu tema!' Ja Geehasi kutsus ta, ja naine astus uksele.

¹⁵ Iliyasu ne: «A ce a ma kaa.» Alwaato kaŋ a n'a ce ka kaa, waybora kay fu meyo gaa.

¹⁶Ja Eliisa ütles: 'Aasta pärast selsamal ajal sa kaisutad poega.' Aga ta vastas: 'Ei, mu isand! Sina, jumalamees, ära peta oma teenijat!'

¹⁶ Iliyasu ne: «Alwaati woone cine, da jiiro bare ka kaa, ni ga ize ganday.» Waybora ne: «Abada, ay jine bora, nin wo Irikoy boro no. Ni ma si taari ni koociya se.»

¹⁷Ent naine jäi lapseootele ja tõi aasta pärast selsamal ajal poja ilmale, nagu Eliisa temale oli öelnud.

¹⁷ Kala waybora te gunde alwaato din ka izo hay mo, ize alboro, alwaato kaŋ jiiro bare ka kaa, hano kaŋ boŋ Iliyasu ci a se din.

¹⁸Ja kui laps oli suuremaks kasvanud, siis juhtus ühel päeval, et ta läks välja oma isa juurde, kes oli viljalõikajate juures,

¹⁸ Kaŋ zanka beeri, kala han fo a fatta ka koy baabo do haray fari wiikoy do.

¹⁹ja ütles oma isale: 'Mu pea! Mu pea!' Ja isa ütles oma teenrile: 'Kanna ta tema ema juurde!'

¹⁹ Kal a ne nga baabo se: «Ay boŋo! Ay boŋo!» Baabo ne nga zanka fo se: «M'a sambu ka kond'a nga nyaŋo do.»

²⁰Ja see kandis teda ning viis ta tema ema juurde; ja poeg istus ema põlvil kuni keskpäevani, siis ta suri.

²⁰ Alwaato kaŋ a n'a sambu ka konda nyaŋo do, koociya goro nyaŋo cey boŋ kala wayna to zaari, gaa no a bu.

²¹Ja ema läks üles ja pani ta jumalamehe voodisse, sulges ukse tema järelt ja läks välja.

²¹ Waybora kaaru mo k'a dake Irikoy bora dima boŋ. A na fu meyo daabu a boŋ ka fatta.

²²Siis kutsus ta oma mehe ja ütles: 'Läkita mulle nüüd keegi poistest ja üks emaeesel, siis ma ruttan jumalamehe juurde ja tulen kohe tagasi!'

²² A na nga kurnyo ce ka ne a se: «Ay ga ni ŋwaaray, ma donton ay se afo ni bannyey ra nda farka fo mo, zama ay ma zuru ka koy Irikoy bora do, ka ye ka kaa.»

²³Aga mees ütles: 'Miks sa täna lähed tema juurde? Ei ole ju noorkuu ega hingamispäev.' Kuid ta vastas: 'Ole mureta!'

²³ Kurnyo ne: «Ifo se no ni ga koy a do hunkuna? Hunkuna manti handu kayyaŋ hane no, wala asibti* zaari.» Waybora ne: «Naŋ day.»

²⁴Ja ta saduldas emaeesli ning ütles oma teenrile: 'Aja ühtesoodu ja ära peata mu sõitu muidu, kui ma sulle ütlen!'

²⁴ Sahãadin a na kaari-ka daŋ farka fo gaa. Waybora ne nga bannya se: «Gaaray! I ma koy jina. I ma si yay ay se gaarayyaŋo gaa kala nd'ay ci ni se.»

²⁵Ja ta läks ning tuli jumalamehe juurde Karmeli mäele; ja kui jumalamees teda eemalt nägi, siis ta ütles Geehasile, oma teenrile: 'Näe, see on suunemlanna!

²⁵ A soobay ka dira kal a kaa hala Karmel tondo, Irikoy bora do. A ciya mo, alwaato kaŋ Irikoy bora n'a fonnay za nangu mooro, a ne nga zanka Gehazi se: «Guna, Sunem waybora neeya yongo.

²⁶Jookse nüüd temale vastu ja küsi temalt: Kas sinu ja su mehe ja su poja käsi käib hästi?' Ja naine vastas: 'Hästi.'

²⁶ Ay ga ni ŋwaaray, ma zuru nda waasi k'a kubay, ka ne a se: ‹Baani mo no? Ni kurnyo go baani? Koociya din go baani?› » Waybora tu ka ne: «Baani.»

²⁷Ja kui ta tuli jumalamehe juurde mäele, siis ta võttis tema jalgade ümbert kinni; aga Geehasi astus ligi, et teda eemale tõugata, kuid jumalamees ütles: 'Jäta ta rahule, sest ta hing on meeleheitel! Issand on seda varjanud minu eest ega ole mulle avaldanud.'

²⁷ Alwaato kaŋ a to Irikoy bora do noodin tondo do, waybora gurfa k'a cey di. Gehazi maan ka kaa zama nga m'a tuti, amma Irikoy bora ne: «Ma fay d'a, zama a bine sara. Rabbi mo na sanno tugu ay se, a mana ci ay se mo.»

²⁸Ja naine ütles: 'Kas ma palusin oma isandalt poega? Kas ma ei öelnud, et ära mind peta?'

²⁸ Saaya din no waybora ne: «Ay na ize ceeci ay jine bora gaa no? Wala ay mana ne ni ma s'ay fafagu bo?»

²⁹Siis Eliisa ütles Geehasile: 'Pane vöö vööle, võta minu sau kätte ja mine! Kui sa kohtad kedagi, siis ära tereta teda, ja kui keegi teretab sind, siis ära vasta temale! Ja pane mu sau poisikese silmade peale!'

²⁹ Sahãadin Iliyasu ne Gehazi se: «Ni ma te guddama k'ay goobo sambu ni kambe ra ka koy. Boro kulu kaŋ ni kubay d'a, ma s'a fo. Da boro fo na ni fo mo, ma si tu a se. M'ay goobo dake zanka moyduma boŋ.»

³⁰Aga poisikese ema ütles: 'Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind!' Siis Eliisa tõusis ja läks tema järele.

³⁰ Kala zanka nyaŋo ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, da ni fundo mo, ay si ni naŋ.» Iliyasu tun mo k'a gana.

³¹Aga Geehasi oli läinud nende ees ja oli pannud saua poisikese silmade peale: kuid ei häält ega märkamist! Ja ta tuli tagasi Eliisale vastu ja jutustas talle, öeldes: 'Poisike ei ärganud.'

³¹ Gehazi wo jin ka furo jina. A na goobo dake zanka moyduma boŋ, amma jinde si no, a si maa mo. Woodin sabbay se a ye zama nga ma Iliyasu kubay, a ma ci a se. A ne: «Zanka mana tun bo.»

³²Ja Eliisa tuli sinna kotta, ja vaata, poisike oli surnud ja pandud tema voodisse.

³² Saaya kaŋ Iliyasu furo fuwo ra, zanka go, a bu. I n'a dake a dima boŋ.

³³Ta läks sisse ning sulges ukse nende mõlema järelt ja palus Issandat.

³³ A furo mo ka fu meyo daabu ngey boro hinka boŋ. A te adduwa Rabbi gaa.

³⁴Siis ta astus voodisse, heitis lapse peale, pani oma suu tema suu peale, oma silmad tema silmade peale ja oma käed tema käte peale; ja kui ta tema peal lamas, siis soojenes lapse ihu.

³⁴ A kaaru mo ka kani zanka boŋ. A na nga meyo dake a meyo boŋ, nga moy mo a moy boŋ. A na nga kambey dake a kambey boŋ, a na nga gaahamo salle zanka boŋ. Kala zanka gaahamo sintin ka dungu.

³⁵Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad.

³⁵ Saaya din Iliyasu ye ka tun ka bar-bare fuwo ra, a koy, a ye ka kaa ce fo. A kaaru koyne ka nga gaahamo salle zanka gaahamo boŋ. Zanka mo tisso hala sorro iyye ka nga moy feeri.

³⁶Ja ta kutsus Geehasi ning ütles: 'Kutsu see suunemlanna!' Ja Geehasi kutsus naise ning naine tuli tema juurde. Ja Eliisa ütles: 'Võta oma poeg!'

³⁶ Iliyasu na Gehazi ce ka ne: «Ma Sunem waybora din ce.» A n'a ce mo ka kaa. Saaya kaŋ a furo a do, Iliyasu ne: «Ni izo sambu.»

³⁷Ja naine tuli ja langes tema jalgade ette ning kummardas maani, võttis oma poja ja läks välja.

³⁷ Kal a furo ka ye ganda Iliyasu cey do. A sombu a se hala ganda, a na nga izo sambu ka fatta.

³⁸Ja Eliisa läks tagasi Gilgali. Ja maal oli nälg. Ja kui prohvetijüngrid tema ees istusid, ütles ta oma teenrile: 'Pane suur pott tulele ja keeda prohvetijüngritele leent!'

³⁸ Iliyasu ye ka koy Jilgal koyne. Haray mo go no laabo ra, annabey izey go ga goro a jine. A ne nga zanka se: «Ni ma kusu beeri dake ka ŋwaari hina annabey izey se.»

³⁹Ja üks neist läks väljale noppima kassinaereid, leidis aga metsiku väänkasvu, noppis sellelt oma kuue täis marju ja tuli ning lõikas need leemepotti, sest nad ei tundnud neid.

³⁹ Kala boro fo koy saajo ra zama nga ma kobto kosu se. Kal a na saaji tuuri yandante fo gar. A n'a izey kosu-kosu, saaji kanay no. A na nga ganda foola toonandi ka kaa k'a dooru ŋwaari kuso din ra, zama i s'a bay.

⁴⁰Ja meestele kallati süüa; aga kui nad leent sõid, siis kisendasid nad ja ütlesid: 'Jumalamees, surm on potis!' Ja nad ei võinud süüa.

⁴⁰ I n'a taasu mo zama borey ma ŋwa se. I go ŋwaaro gaa, kal i soobay ka wurru ka ne: «Ya Irikoy bora, buuyaŋ go kuso din ra! Iri si hin k'a ŋwa.»

⁴¹Tema aga ütles: 'Tooge jahu!' Ja ta viskas selle potti ning ütles: 'Kallake rahvale ja nad söögu!' Siis ei olnud potis midagi halba.

⁴¹ Amma a ne i ma kande hamni. A n'a dooru kuso ra ka ne: «W'a taasu borey se i ma ŋwa.» Hasaraw hari mo si kuso ra.

⁴²Ja keegi mees tuli Baal-Saalisast ning tõi jumalamehele uudseleiba - kakskümmend odraleiba, ja tema leivakotis oli vastvalminud vilja. Eliisa ütles: 'Anna rahvale, et nad süüa saaksid!'

⁴² Boro fo mo kaa ka fun Baal-Salisa. A kande Irikoy bora se buuru, fari boŋ-jina wane, da sayir* kunkuni waranka nda hayni jeeniyaŋ nga foola ra. Irikoy bora ne: «I ma no borey se i ma ŋwa.»

⁴³Aga tema teener küsis: 'Kuidas ma seda sajale mehele ette annan?' Ja ta vastas: 'Anna rahvale ja nad söögu, sest nõnda ütleb Issand: Sellest saab süüa ja jääb ülegi!'

⁴³ A zanka ne: «Mate no? Ya woone daŋ boro zangu jine?» Amma a ne: «I m'a no borey se i ma ŋwa. Zama yaadin no Rabbi ne: i ga ŋwa kal a ma cindi.»

⁴⁴Ja teener pani selle neile ette ja nad sõid ning jätsid ülegi, Issanda sõna peale.

⁴⁴ Zanka n'a daŋ mo i jine. I ŋwa kal a cindi, Rabbi sanno boŋ.