¹Ja Jooram, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati kaheksateistkümnendal aastal ja ta valitses kaksteist aastat.

¹ Ahab haama Yehoram te bonkooni Israyla boŋ Samariya ra Yahuda bonkoono Yehosafat jiiri way cindi ahakkanta ra. A te bonkooni jiiri way cindi hinka.

²Tema tegi kurja Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu ta isa ja ema, sest ta kõrvaldas Baali samba, mille ta isa oli teinud.

² A na teera laalo yaŋ te Rabbi jine, amma manti sanda a baabo wano cine, wala a nyaŋo wano cine bo, zama a na Baal* cinaro kaŋ Ahab cina din ganandi.

³Ometi püsis ta Nebati poja Jerobeami pattudes, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.

³ Amma a naagu Yerobowam Nebat izo zunubey gaa, naŋ kaŋ a Israyla daŋ i ma zunubi te; a mana fay d'a mo.

⁴Moabi kuningas Meesa oli lambakasvataja ja tema andis maksuna Iisraeli kuningale sada tuhat lambatalle ja saja tuhande jäära villad.

⁴ Mowab bonkoono Mesa wo feeji koy no. A ga Israyla bonkoono no jangal feej'ize zambar zangu hamni, da feeji gaaru zambar zangu wane mo.

⁵Aga kui Ahab suri, siis Moabi kuningas taganes Iisraeli kuningast.

⁵ Amma a ciya, waati kaŋ Ahab bu, Mowab bonkoono murte Israyla bonkoono gaa.

⁶Siis läks kuningas Jooram päevapealt Samaariast välja ja luges üle kogu Iisraeli.

⁶ Bonkoono Yehoram fatta Samariya alwaato din ka Israyla kulu margu.

⁷Ja ta läks ning läkitas teate Juuda kuningale Joosafatile: 'Moabi kuningas on minust taganenud. Kas tuled koos minuga sõdima Moabi vastu?' Ja too vastas: 'Tulen. Ma olen nagu sina, minu rahvas nagu sinu rahvas, minu hobused nagu sinu hobused.'

⁷ A koy ka donton Yahuda bonkoono Yehosafat gaa mo, ka ne: «Mowab bonkoono murte ay gaa. Wala ni ga yadda ka koy ay banda no, iri ma Mowab bonkoono wongu?» Nga mo ne: «Kal ay ma kaaru. Ay ya ni cine no; ay borey mo ni borey cine yaŋ no, ay bariyey mo ni bariyey cine yaŋ no.»

⁸Ja ta küsis: 'Missugust teed me läheme?' Ja Jooram vastas: 'Edomi kõrbe teed.'

⁸ Yehoram ne: «Fondo woofo no iri ga gana?» Yehosafat tu ka ne: «Edom saaji fonda no.»

⁹Nii läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas ja Edomi kuningas. Aga kui nad olid käinud seitsme päeva tee, siis ei olnud vett sõjaväel ega loomadel, kes nende kannul käisid.

⁹ Israyla bonkoono mo koy, Yahuda bonkoono nda Edom bonkoono mo koy. I kamba ka windi jirbi iyye. I goono ga windi, i jaŋ hari ngey wongu marga kaŋ goono g'i gana se, d'i almaney mo se.

¹⁰Ja Iisraeli kuningas ütles: 'Oh häda! Küllap on Issand kutsunud need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.'

¹⁰ Israyla bonkoono ne: «Kaari! Zama Rabbi na bonkooni hinzo wo ce, a n'i margu zama a m'i daŋ Mowab kambe ra.»

¹¹Aga Joosafat ütles: 'Kas ei ole siin mõnda Issanda prohvetit, kelle läbi me saaksime küsida Issandalt?' Siis kostis keegi Iisraeli kuninga sulastest ja ütles: 'Siin on Eliisa, Saafati poeg, kes valas vett Eelija käte peale.'

¹¹ Amma Yehosafat ne: «Rabbi annabi* fo si neewo kaŋ do iri ga hã?» Kala boro fo Israyla bonkoono bannyey ra tu ka ne a se: «Iliyasu, Safat izo kaŋ doŋ a goro ka hari dooru Iliya kambe gaa, a go no.»

¹²Joosafat ütles: 'Temal on Issanda sõna.' Siis läksid Iisraeli kuningas ja Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.

¹² Yehosafat ne: «Rabbi sanno go a banda.» Israyla bonkoono nda Yehosafat da Edom bonkoono mo koy a do.

¹³Aga Eliisa ütles Iisraeli kuningale: 'Mis on mul sinuga tegemist? Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!' Ent Iisraeli kuningas ütles temale: 'Ei, Issand on kutsunud need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.'

¹³ Kala Iliyasu ne Israyla bonkoono se: «Ay baa fo nda nin? Soobay ka koy ni baaba nda ni nya annabey do!» Israyla bonkoono ne a se: «Manti yaadin no bo. Zama Rabbi na bonkooni hinzo wo ce, a n'i margu zama a m'i daŋ Mowab kambe ra.»

¹⁴Siis ütles Eliisa: 'Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, kui ma ei peaks lugu Joosafatist, Juuda kuningast, siis ma ei vaatakski su poole ega näekski sind.

¹⁴ Iliyasu ne: «Ay ze da Rabbi Kundeykoyo fundo, nga kaŋ jine ay goono ga kay, da manti kaŋ ay laakal da Yahuda bonkoono Yehosafat wo, doŋ ay si baa ni guna mo, sanku fa ay ma ni saal.

¹⁵Nüüd aga tooge mulle üks mängumees!' Ja kui mängumees kannelt lõi, siis sündis, et Issanda käsi tuli tema peale

¹⁵ Amma sohõ kal i ma kand'ay se moolo kari.» A ciya mo, waato kaŋ moolo koyo kaa ka kar, kala Rabbi kamba zumbu ka kaa Iliyasu boŋ.

¹⁶ja ta ütles: 'Nõnda ütleb Issand: Tehke siia orgu auk augu kõrvale!

¹⁶ A ne mo: «Rabbi ne araŋ ma gooru batama wo toonandi nda gootayaŋ.

¹⁷Sest Issand ütleb nõnda: Te ei saa näha tuult ega vihma, kuid see org tuleb vett täis ja te saate juua, teie ja teie karjad ja veoloomad.

¹⁷ Zama Rabbi ne: Araŋ si di haw ma faaru, araŋ si di beene hari mo. Kulu nda yaadin batama wo ga to da hari. Araŋ ma haŋ, araŋ d'araŋ almaney, ikayney da ibeerey.

¹⁸Aga see on Issanda silmis tühine asi - ta annab ka Moabi teie kätte

¹⁸ Woodin wo, manti hay fo no Rabbi diyaŋ gaa. A ga Mowabancey mo daŋ araŋ kambe ra.

¹⁹ja te vallutate kõik kindlustatud linnad ja kõik paremad linnad, te raiute maha kõik head puud, matate kinni kõik veeallikad ja rikute kividega kõik head põllud.'

¹⁹ Araŋ ga kwaara gaabikooney, da kwaara suubanantey kulu kar, araŋ ma tuuri-nya hanney kulu beeri mo. Araŋ ma hari-moy nda gooru hari zurukoy kulu daabu, araŋ ma fari hanney kulu sara nda tondiyaŋ mo.»

²⁰Ja hommikul, roaohvri ajal, vaata, siis sündis, et Edomi poolt tuli vesi ja maa täitus veega.

²⁰ A ciya mo, susubay sargay salleyaŋ alwaate, kala hari go, a na Edom fonda gana ka kaa, laabo mo to nda hari.

²¹Kui kõik moabid kuulsid, et kuningad olid tulnud sõdima nende vastu, siis hüüti kokku kõik, kes suutsid vööd vööle panna, ja neist vanemad, ja nad asusid teele.

²¹ Alwaato kaŋ Mowabancey kulu maa baaru kaŋ koyey kaa zama ngey ma wongu se, day i margu, i kulu kaŋ yaŋ ga hin ka takuba koto ka koy beene. I kay laabo hirro me gaa.

²²Aga kui nad hommikul vara üles tõusid ja päike paistis vee peale, siis nägid moabid, et vesi nende ees oli punane nagu veri.

²² I tun za susubay da hinay, wayna mo go ga kaari haro boŋ. Mowabancey mo di haro kaŋ go ngey jine ga ciray, caw! sanda kuri.

²³Ja nad ütlesid: 'See on veri! Kuningad on isekeskis mõõkadega raiunud ja üksteist maha löönud. Ja nüüd, Moab, saagile!'

²³ I ne: «Woone kuri no, bonkooney halaci. Sikka si boro kulu na nga cala kar. Sohõ, ya Mowab, kal iri ma wongu arzaka ku.»

²⁴Aga kui nad tulid Iisraeli leeri, siis tõusid Iisraeli lapsed ja lõid moabe ning need põgenesid nende eest; aga nad tungisid edasi ja lõid moabe.

²⁴ Kaŋ i kaa Israyla marga do, Israyla tun ka kay ka Mowabancey kar kal i zuru i jine. I koy jina ka furo laabo ra, i soobay ka Mowabancey kar.

²⁵Ja nad kiskusid maha linnad, igamees viskas kive igale heale põllule ja nad täitsid need; ja nad matsid kinni kõik veeallikad ja raiusid maha kõik head puud. Lõpuks jäid alles ainult Kiir-Hareseti müürid, mida lingumehed piirasid ja tabasid.

²⁵ I na kwaarey ŋwa. Fari hanney kulu boŋ i na tondi jindaw, boro kulu na nga wane jindaw, i n'a toonandi mo. I na hari-mwa kulu daabu ka tuuri-nya hanney kulu beeri hala Cir-Hareset. I n'a tondey hinne naŋ. Kulu nda yaadin finga-finga koyey n'a windi k'a kar.

²⁶Kui Moabi kuningas nägi, et taplus käis temale üle jõu, siis võttis ta enesega kaasa seitsesada mõõgatõmbajat meest, et murda läbi Edomi kuninga kohalt; aga nad ei suutnud.

²⁶ Alwaato kaŋ Mowab bonkoono di kaŋ wongo bisa nga gaabi, a sambu boro zangu iyye, alboro yaŋ, takubakoyey, nga ma fonda kosaraykoy daaru ka koy hala Edom bonkoono do, amma i mana hin.

²⁷Siis ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi saama tema asemel kuningaks, ja ohverdas selle põletusohvriks müüri peal. Siis valdas suur viha Iisraeli ja nad läksid ära tema kallalt ning tulid tagasi oma maale.

²⁷ Waato din gaa no a na nga ize hay-jina, kaŋ ga hima ka te bonkooni nga nangu ra sambu k'a salle sargay kaŋ i ga ton, kwaara birno boŋ. Woodin mo kande Israyla se futay dungo, hal i tun a do ka ye ka kaa ngey laabu.