¹Juuda kuninga Aahase kaheteistkümnendal aastal sai Hoosea, Eela poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks üheksaks aastaks.

¹ Yahuda bonkoono Ahaz mayra jiiri way cindi hinkanta ra no Ela izo Hoseya te bonkooni Samariya ra Israyla boŋ. Jiiri yagga mo no a go ga may.

²Tema tegi kurja Issanda silmis, ometi mitte nõnda nagu need Iisraeli kuningad, kes olid olnud enne teda.

² A na teera laalo te Rabbi diyaŋ gaa, amma manti sanda Israyla bonkooney kaŋ yaŋ n'a jin cine.

³Tema vastu tuli Assuri kuningas Salmaneser ja Hoosea sai tema alamaks ning pidi temale maksu maksma.

³ Assiriya bonkoono Salmaneser kaa ka wongu nd'a, Hoseya mo ciya a bannya ka kande a se jangal.

⁴Aga Assuri kuningas sai teada, et Hoosea sepitseb vandenõu: ta oli läkitanud käskjalad Egiptuse kuninga Soo juurde ega olnud viinud Assuri kuningale maksu nagu varem igal aastal; ja Assuri kuningas võttis ta kinni ja aheldas vangikotta.

⁴ Assiriya bonkoono na murteyaŋ munaficitaray gar Hoseya do. Zama a jin ka diyayaŋ donton Misira bonkoono So do. A mana jangal samba Assiriya bonkoono do mo, mate kaŋ a doona ka te jiiri kulu. Woodin sabbay se no Assiriya bonkoono n'a haw k'a gaay kasu ra.

⁵Ja Assuri kuningas vallutas kogu maa ja läks Samaariasse ning piiras seda kolm aastat.

⁵ Assiriya bonkoono ziji mo ka gana ka bisa laabo kulu ra. A ziji ka koy Samariya k'a windi nda wongu jiiri hinza.

⁶Hoosea üheksandal aastal vallutas Assuri kuningas Samaaria ja viis Iisraeli asumisele Assurisse, pannes nad elama Halahhi, Haabori jõe äärde Goosanis, ja meedlaste linnadesse.

⁶ Hoseya jiiri yagganta ra no Assiriya bonkoono na Samariya ŋwa ka Israyla ku. A kond'ey Assiriya k'i gorandi Hala, Habor isa me gaa, Gozan laabu da Mediyancey kwaarey ra mo.

⁷See sündis sellepärast, et Iisraeli lapsed olid pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt vaarao, Egiptuse kuninga käe alt, ja et nad kartsid teisi jumalaid

⁷ A ciya mo, Israyla izey na zunubi te Rabbi ngey Irikoyo se, nga kaŋ kand'ey i ma fun Misira laabo ra nda Misira bonkoono Firawna* kambe ra. I humburu de-koy fooyaŋ,

⁸ja käisid nende rahvaste kommete järgi, keda Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest, ja Iisraeli kuningate kommete järgi, mida nemad olid sisse toonud.

⁸ i dira mebarawey alaadey boŋ, ngey kaŋ yaŋ Rabbi gaaray Israyla jine. I na Israyla bonkooney alaadey kaŋ i te mo gana.

⁹Iisraeli lapsed olid teinud asju, mis olid ebakohased Issanda, nende Jumala ees: nad olid endile ehitanud ohvrikünkaid igasse linna, niihästi vahitornide juurde kui kindlustatud linnadesse.

⁹ Tuguray ra mo Israyla izey te hariyaŋ kaŋ mana hagu Rabbi ngey Irikoyo diyaŋ gaa. Koyne, i na tudey boŋ sududuyaŋ nangey cina ngey kwaarey kulu ra, za batukoy cinari kuuko gaa kal a ma koy kwaara kaŋ gonda birni cinari gaa.

¹⁰Nad olid endile püstitanud sambaid ja viljakustulpi igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla.

¹⁰ I na cinariyaŋ da wayboro himandi bundu tooruyaŋ sinji ngey boŋ se tudu kuuku kulu boŋ, da tuuri kobtokoy kulu cire.

¹¹Nad olid seal, kõigil ohvrikünkail, suitsutanud nagu rahvad, keda Issand oli ära saatnud nende eest, ja olid teinud kurje asju Issanda vihastamiseks.

¹¹ Nangey din mo no i ga dugu ton sududuyaŋ nangey kulu ra, sanda mate kaŋ cine mebarawey kaŋ Rabbi gaaray i jine din ga te. I na teera laaloyaŋ te zama i ma Rabbi zokoti se.

¹²Nad olid teeninud ebajumalaid, kuigi Issand oli neile öelnud: 'Te ei tohi seda teha!'

¹² I may toorey se kaŋ yaŋ Rabbi n'i sanni te ka ne: «Araŋ ma si hayey din te me!»

¹³Ja Issand oli hoiatanud Iisraeli ja Juudat kõigi prohvetite ja kõigi nägijate läbi, öeldes: 'Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja pidage minu käske ja määrusi vastavalt kogu Seadusele, mille ma andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma sulaste, prohvetite läbi!'

¹³ Kulu nda yaadin, annabi fo kulu, da borey kaŋ yaŋ ga jina fonnay kulu me ra Rabbi ci Israyla nda Yahuda se ka ne: «Wa bare ka fun araŋ fondo laaley ra. Araŋ m'ay lordey nd'ay hin sanney haggoy, ay asariya kulu boŋ kaŋ ay n'araŋ kaayey lordi nd'a mo, kaŋ ay n'ay tam annabey donton d'a.»

¹⁴Aga nad ei kuulanud teda, vaid jäid kangekaelseiks, nõnda nagu olid olnud nende vanemad, kes ei uskunud Issandasse, oma Jumalasse.

¹⁴ Amma i wangu ka maa, i na hanga sanday te, sanda i kaayey hanga sanda cine, kaŋ yaŋ mana Rabbi ngey Irikoyo cimandi.

¹⁵Nad põlgasid tema seadlusi ja tema lepingut, mille ta oli teinud nende vanematega, ja tema hoiatusi, millega ta neid oli hoiatanud, ja käisid tühjuse järel ning said ise tühiseks, ja rahvaste järel, kes olid neil ümberkaudu, kuigi Issand neid oli keelanud, et nad ei teeks nõnda nagu need.

¹⁵ I wangu a hin sanney d'a sappa kaŋ a te d'i kaayey d'a seedey kaŋ yaŋ a ci i se. I na hari yaamoyaŋ gana hal i ciya yaamoyaŋ. I na dumi cindey kaŋ yaŋ go g'i windi gana, ngey kaŋ yaŋ boŋ Rabbi lordi i se ka ne i ma si goy d'i goyey dumi.

¹⁶Nad hülgasid kõik Issanda, oma Jumala käsud ja valmistasid endile valatud kujud: kaks vasikat; nad valmistasid Aðera kuju ja kummardasid kõiki taevavägesid ning teenisid Baali.

¹⁶ Koyne, i fay da Rabbi ngey Irikoyo lordey kulu. I na sooguyaŋ himandi handayze hinka te ngey boŋ se. I na bundu tooruyaŋ te. I gurfa beena ra marga kulu se, i may Baal se mo.

¹⁷Ja nad lasksid oma poegi ja tütreid tulest läbi käia; nad küsitlesid ennustajaid ja toimetasid nõidust; nad müüsid endid kurja tegema Issanda silmis, vihastuseks temale.

¹⁷ I na ngey ize arey da ngey ize wayey daŋ danji ra. I na gunayaŋ da dobo te. I na ngey boŋ neera zama ngey ma laala te Rabbi diyaŋ gaa k'a zokoti.

¹⁸Siis Issand vihastus väga Iisraeli pärast ja ta kõrvaldas nad oma palge eest; ei jäänud üle muud kui ainult Juuda suguharu.

¹⁸ To, woodin yaŋ kulu sabbay se no Rabbi te bine Israyla se gumo. A n'i ganandi ka kaa nga jine. Afo kulu mana cindi, kala Yahuda kunda hinne.

¹⁹Isegi Juuda ei pidanud Issanda, oma Jumala käske, vaid nad käisid nende seaduste järgi, mis Iisrael oli teinud.

¹⁹ Baa Yahuda mo, i mana Rabbi ngey Irikoyo lordey haggoy bo, amma i dira Israyla farilley ra kaŋ yaŋ i daŋ.

²⁰Seepärast hülgas Issand kogu Iisraeli soo ja alandas neid ning andis nad riisujate kätte, heites nad viimaks hoopis ära oma palge eest.

²⁰ Rabbi mo wangu Israyla izey kulu. A n'i kaynandi k'i daŋ komkoy kambe ra, hal a n'i furu ka kaa nga jine.

²¹Sest Iisrael oli ennast lahti rebinud Taaveti soost ja nad olid tõstnud kuningaks Jerobeami, Nebati poja; aga Jerobeam viis Iisraeli ära Issanda järelt ning saatis nad suurt pattu tegema.

²¹ Zama a na Israyla fay ka kaa Dawda dumo gaa. Israyla na Yerobowam Nebat izo didiji bonkooni. Yerobowam mo na Israyla ganji Rabbi ganayaŋ, a n'i daŋ zunubi bambata teeyaŋ.

²²Ja Iisraeli lapsed käisid kõigis Jerobeami pattudes, mis ta oli teinud - neist nad ei loobunud,

²² Israyla izey mo na Yerobowam zunubey kulu kaŋ yaŋ a te gana, i mana fay d'ey.

²³kuni Issand viimaks kõrvaldas Iisraeli oma palge eest, nõnda nagu ta oli kuulutanud kõigi oma sulaste, prohvetite läbi; seepärast pidi Iisrael oma maalt minema võõrsile - Assurisse, kus nad on tänapäevani.

²³ Hal a to naŋ kaŋ Rabbi na Israyla ganandi ka kaa nga jine, sanda mate kaŋ cine a ci nga tam annabey kulu me ra. Yaadin no i na Israyla ganandi nd'a nga laabo ra ka kond'a Assiriya laabu hala ka kaa hunkuna.

²⁴Ja Assuri kuningas laskis rahvast tulla Paabelist, Kuutast, Avvast, Hamatist ja Sefarvaimist ning asustas nad Samaaria linnadesse Iisraeli laste asemele; ja nemad pärisid Samaaria ning elasid selle linnades.

²⁴ Kala Assiriya bonkoono na boroyaŋ kaa Kuta kwaara, da Babila, da Abba, da Hamat, da Sefarbayim, k'i gorandi Samariya kwaarey ra Israyla izey nango ra. Ngey mo na Samariya mayra ta ka goro a kwaarey ra.

²⁵Aga oma sinnaasumise alguses ei kartnud nad Issandat; siis läkitas Issand nende sekka lõvisid, kes neid tapsid.

²⁵ A ciya mo nango din i goray sintina, i mana Rabbi beerandi. Woodin sabbay se no Rabbi mo na muusu beeri yaŋ donton i ra, i na afooyaŋ wi i ra.

²⁶Ja Assuri kuningale räägiti ning öeldi: 'Rahvad, keda sa viisid võõrsile ja asustasid Samaaria linnadesse, ei tunne maa Jumala õigust; seepärast on ta läkitanud nende sekka lõvisid, ja vaata, need surmavad neid, sellepärast et nad ei tunne maa Jumala õigust.'

²⁶ Woodin sabbay se no i salaŋ Assiriya bonkoono se ka ne: «Mebarawey kaŋ ni ku ka jisi Samariya kwaarey ra, i si laabo din Irikoyo asariya bay. Woodin sabbay se no a na muusu beeri yaŋ donton i ra. Ngey mo neeya g'i wi, zama i si laabo Irikoyo asariya bay.»

²⁷Siis Assuri kuningas andis käsu, öeldes: 'Viige sinna üks neist preestritest, keda te sealt olete ära toonud; ta mingu ja elagu seal ning õpetagu neile maa Jumala õigust!'

²⁷ Alwaato din Assiriya bonkoono lordi ka ne: «Kal i ma sambu tamtaray alfagey ra afo kaŋ i kande ka fun noodin. I ma naŋ a ma ye ka koy ka goro noodin laabo ra, ka borey dondonandi laabo din Irikoyo asariya.»

²⁸Nii tuli üks preestritest, keda nad olid viinud Samaariast võõrsile, ja asus Peetelisse ning õpetas neid, kuidas nad pidid Issandat kartma.

²⁸ Alfagey kaŋ i ku Samariya ra binde, afo kaa ka goro Betel. A n'i dondonandi mate kaŋ boro ga humburu Rabbi nd'a.

²⁹Aga iga rahvas valmistas oma jumalad ja nad paigutasid need ohvriküngaste kodadesse, mis samaarlased olid teinud, iga rahvas oma linna, kus nad elasid.

²⁹ Kulu nda yaadin mebaraw fo kulu te nga boŋ tooruyaŋ k'i daŋ tudey boŋ fuwey ra, kaŋ yaŋ Samariyancey te, mebaraw kulu ngey kwaara ra kaŋ ra i ga goro.

³⁰Nii tegid Paabeli mehed Sukkot-Benoti, Kuuta mehed Neergali ja Hamati mehed Aðima;

³⁰ Babila borey te Sukkot-Benet. Kuta borey mo te Nergal. Hamat borey te Asima.

³¹avvilased tegid Nibhasi ja Tartaki, ja sefarvaimlased põletasid oma lapsi tules Adrammelekile ja Anammelekile, Sefarvaimi jumalaile.

³¹ Abbi borey te Nibhaz da Tartak. Sefarbancey mo na ngey izeyaŋ daŋ danji ra Adrammelek da Anammelek se, kaŋ ga ti Sefarbayim toorey.

³²Nad kartsid küll ka Issandat, aga seadsid endile iseeneste hulgast ohvriküngaste preestreid, kes nende eest ohverdasid ohvriküngaste kodades.

³² Yaadin no i humburu Rabbi. I ra koyne i na alfagayaŋ suuban boro yaamey ra tudey boŋ sududuyaŋ nangey se, borey kaŋ yaŋ ga sargay te i se i tudey boŋ sududuyaŋ fuwey ra.

³³Nad kartsid Issandat, aga teenisid oma jumalaid nende rahvaste viisil, kelle keskelt nad olid toodud võõrsile.

³³ I humburu Rabbi ka may ngey toorey se mo, mebarawey kaŋ yaŋ ra i n'i sambu alaadey boŋ.

³⁴Tänapäevani teevad nad endiste viiside järgi: nad ei karda Issandat ja nad ei tee nende määruste ja viiside, ei Seaduse ega käskude järgi, mis Issand andis Jaakobi lastele, kellele ta pani nimeks Iisrael.

³⁴ Hala hõ i ga goy ngey doŋ alaadey boŋ. I mana Rabbi beerandi bo. I mana goy ngey hin sanney boŋ mo, wala ngey alaadey, wala asariya boŋ, wala Rabbi lordey kaŋ yaŋ a na Yakuba izey lordi nd'a din boŋ, dumo kaŋ a n'a no maa Israyla,

³⁵Issand oli teinud nendega lepingu ja oli neid käskinud, öeldes: 'Te ei tohi karta ega kummardada teisi jumalaid, samuti ei tohi te neid teenida ega neile ohverdada,

³⁵ ngey kaŋ yaŋ Rabbi na alkawli sambu i se. A na sanno gaabandi i se ka ne: «Araŋ ma si humburu de-koy fooyaŋ bo. Araŋ ma si sombu i se, araŋ ma si may i se, araŋ ma si sargay te i se mo.

³⁶vaid Issandat, kes tõi teid Egiptusemaalt ära suure jõuga ja väljasirutatud käsivarrega, peate te kartma ja kummardama, ja te peate temale ohverdama!

³⁶ Amma Rabbi, nga kaŋ fun d'araŋ Misira laabo ra da dabari bambata da kambe sallanta, nga no araŋ ga humburu. Nga mo no araŋ ga sombu a se; a se mo no araŋ ga sargay te.

³⁷Neid määrusi ja seadlusi ja Seadust ja käske, mis ta teile on kirja pannud, peate te hoolsasti täitma kogu oma eluaja, aga muid jumalaid ei tohi te karta!

³⁷ A hin sanney d'a farilley d'a asariya d'a lordey, kaŋ yaŋ a hantum araŋ se, araŋ g'i haggoy hal abada, zama araŋ m'i te. Araŋ ma si humburu de-koy fooyaŋ bo.

³⁸Lepingut, mille ma teiega tegin, ärge unustage! Ärge kartke muid jumalaid,

³⁸ Sappa kaŋ ay te d'araŋ mo, araŋ ma si diny'a bo. Araŋ ma si humburu de-koy fooyaŋ.

³⁹vaid kartke Issandat, oma Jumalat, siis ta päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!'

³⁹ Amma Rabbi araŋ Irikoyo no araŋ ga humburu. A g'araŋ faaba mo araŋ ibarey kulu kambe ra.»

⁴⁰Aga nemad ei kuulanud, vaid talitasid oma endisel viisil.

⁴⁰ Amma i mana hangan. I goy ngey doŋ alaadey boŋ.

⁴¹Ja need rahvad kartsid küll Issandat, aga nad teenisid samuti oma nikerdatud kujusid; ka nende lapsed ja nende laste lapsed teevad veel tänapäevalgi nõnda, nagu nende vanemad olid teinud.

⁴¹ Dumi woodin yaŋ mo, i humburu Rabbi ka may sooguyaŋ hima-careyaŋ se. Yaadin mo no i izey d'i haamey. Sanda mate kaŋ i kaayey te, yaadin no ngey mo goono ga te hala ka kaa sohõ.