¹Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg.

¹ A ciya mo, Israyla bonkoono Hoseya Ela izo mayra jiiri hinzanta ra, kala Yahuda bonkoono Hezeciya Ahaz izo mo te bonkooni.

²Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abi, Sakarja tütar.

² A gonda jiiri waranka cindi gu waato kaŋ a sintin ka may. A may mo jiiri waranka cindi yagga Urusalima ra. A nyaŋo maa Abi, Zakariya ize way.

³Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.

³ A na teera hanno te Rabbi diyaŋ gaa, sanda hay kulu kaŋ a kaayo Dawda te cine.

⁴Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda kutsuti Nehustaniks.

⁴ A na tudey boŋ sududuyaŋ nangey tuusu, ka cinarey ceeri-ceeri, ka wayboro himandi bundu toorey beeri-beeri. A na guuru-say gondo bagu-bagu, wo kaŋ Musa dan. Zama kala alwaato din Israyla izey ga dugu ton a se, i ga ne a se mo Nehustan, _kaŋ a feerijo ga ti gondo kaŋ i te da guuru-say|_.

⁵Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.

⁵ A de Rabbi Israyla Irikoyo gaa, a banda mo a cine mana te Yahuda bonkooney kulu ra, baa ngey kaŋ yaŋ n'a jin ra.

⁶Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud.

⁶ Zama a naagu Rabbi gaa. A mana fay d'a ganayaŋ mo, amma a n'a lordey haggoy, kaŋ yaŋ Rabbi na Musa lordi nd'a.

⁷Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.

⁷ Rabbi mo go a banda. Naŋ kaŋ a gana kulu, a du albarka. A murte mo Assiriya bonkoono gaa, a mana may a se.

⁸Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne kui kindlustatud linnu.

⁸ A na Filistancey kar ka koy hala Gaza nd'a kawyey, za batukoy gar'ize gaa ka koy hala kwaara kaŋ gonda birni cinari gaa.

⁹Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser Samaaria vastu ja piiras seda

⁹ A ciya mo, Bonkoono Hezeciya mayra jiiri taacanta ra, kaŋ ga ti Israyla bonkoono Hoseya Ela izo jiiri iyyanta, kala Assiriya bonkoono Salmaneser ziji ka koy Samariya k'a windi nda wongu.

¹⁰ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.

¹⁰ Jiiri hinzanta bananta i n'a ŋwa, sanda Hezeciya mayra jiiri iddanta ra, kaŋ ga ti Israyla bonkoono Hoseya mayra jiiri yagganta, i na Samariya ŋwa.

¹¹Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse,

¹¹ Assiriya mo na Israyla ku ka kond'ey Assiriya k'i gorandi Hala, Habor isa me gaa, Gozan laabu, da Midiyancey kwaarey ra mo.

¹²sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält, vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane, oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi.

¹² Zama i mana Rabbi ngey Irikoyo sanno gana bo, amma i n'a sappa tunandi, kaŋ ga ti hayey kulu kaŋ Rabbi tamo Musa n'i lordi nd'a. I wangu ka maa a se mo, sanku fa i m'a te.

¹³Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.

¹³ Kala bonkoono Hezeciya mayra jiiri way cindi taacanta ra, Assiriya bonkoono Sennakerib ziji ka kaa ka Yahuda gallu kulu kaŋ gonda cinari beeri wongu, a n'i ŋwa mo.

¹⁴Siis läkitas Juuda kuningas Hiskija Laakisesse Assuri kuningale ütlema: 'Ma olen pattu teinud. Mine mu kallalt ära! Mis sa mulle peale paned, seda ma tahan kanda!' Ja Assuri kuningas pani Juuda kuninga Hiskija peale kolmsada talenti hõbedat ja kolmkümmend talenti kulda.

¹⁴ Yahuda bonkoono Hezeciya mo donton Assiriya bonkoono do Lacis kwaara ra ka ne: «Ay na taali te. Ni ma tun k'ay naŋ. Haŋ kaŋ ni dake ay boŋ kulu, ay g'a sambu.» Assiriya bonkoono mo dake Yahuda bonkoono Hezeciya boŋ nzarfu ton way cindi hinza nda jare cine, da wura ton fo nda jare cine.

¹⁵Ja Hiskija andis kõik Issanda kojas ja kuningakoja varanduste hulgas leiduva hõbeda.

¹⁵ Hezeciya mo n'a no nzarfu kulu kaŋ i gar Rabbi windo ra, da bonkoono kwaara jisiyaŋ nango ra.

¹⁶Sel korral raius Hiskija ära Issanda templi uksed ja piidad, mis Juuda kuningas Hiskija ise oli karranud, ja andis need Assuri kuningale.

¹⁶ Alwaato din no Hezeciya na wura kaŋ go Rabbi windo meyey gaa da meyey ganjey gaa dagu, wo kaŋ Yahuda bonkoono Hezeciya n'i daabu nd'a. A n'i no Assiriya bonkoono se.

¹⁷Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja, ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.

¹⁷ Assiriya bonkoono na Tartan, da mantawey jine funa, da Rabsake donton i ma fun Lacis ka koy Bonkoono Hezeciya do Urusalima. I koy mo nda wongu marga bambata. Saaya kaŋ i to noodin, i binde kay bango hari fonda jarga, nga kaŋ go beene kaarukoy fari fonda gaa haray.

¹⁸Ja kui nad hüüdsid kuningat, siis läksid välja nende juurde Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg.

¹⁸ Saaya kaŋ i na bonkoono ce, kala Eliyacim Hilciya ize kaŋ ga faada almayaaley dabari, da Sebna kaŋ ga tirey hantum, da Yowa Asaf izo kaŋ ga tirey gaay, i fatta ka koy i do.

¹⁹Ja ülemjoogikallaja ütles neile: 'Öelge ometi Hiskijale: Nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?

¹⁹ Rabsake ne i se: «Kal araŋ ma ci Hezeciya se sohõ: Mate kaŋ bonkooni beero, Assiriya bonkoono ci neeya: Deyaŋ hari woofo dumi gaa no ni goono ga jeeri?

²⁰Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks. Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?

²⁰ Ni goono ga ne (amma woodin kulu ruubu no): iri gonda dabari nda wongu gaabi. May no bora binde kaŋ gaa ni goono ga jeeri, kaŋ se ni murte ay gaa?

²¹Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, selle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes loodavad tema peale.

²¹ A go, ni goono ga jeeri goobo wo gaa, kaŋ kwaari ceero no, kaŋ ga ti Misira. Baa boro jeeri haya din dumi gaa, kal a ma furo bora kambe ra k'a gooru. Yaadin cine no Misira bonkoono Firawna bara nd'a boro kulu kaŋ ga jeeri a gaa se!

²²Või kui te mulle ütlete: Me loodame Issanda, oma Jumala peale, kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: Selle altari ees te peate kummardama Jeruusalemmas!?

²² Amma d'araŋ ne ay se araŋ go ga de Rabbi araŋ Irikoyo gaa -- manti nga no Hezeciya n'a sududuyaŋ nangey d'a sargay feemey hibandi? A ne mo Yahuda nda Urusalima se: ‹Feema woone jine no araŋ ga sududu Urusalima ra.›

²³Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!

²³ Sohõ binde, ay ga ni ŋwaaray, ma caaca nd'ay koyo Assiriya bonkoono. Ay ga ni no bari zambar hinka, hala day nin wo, ni wano do haray ni ga hin ka kaarukoyaŋ dake i boŋ.

²⁴Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!

²⁴ Mate binde no ni ga te ka yaarukom folloŋ bare ka ye banda ay koyo bannyey ra, baa i kulu ikayna? Ni goono ga jeeri Misira gaa. To, ni ga du wongu torkoyaŋ da bari-kariyaŋ noodin?

²⁵Kas ma siis nüüd ilma Issandata olen tulnud selle paiga vastu, et seda hävitada? Issand ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!'

²⁵ Ay mo sohõ, kaŋ ay kaa ay ma nango wo halaci se, manti Rabbi yaddayaŋ boŋ no? Rabbi no ka ne ay se ay ma koy ka laabo wo wongu k'a halaci.»

²⁶Siis ütlesid Eljakim, Hilkija poeg, Sebna ja Joah ülemjoogikallajale: 'Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!'

²⁶ Kala Hilciya izo Eliyacim da Sebna nda Yoha ne Rabsake se: «Iri ga ni ŋwaaray, ma salaŋ iri, ni bannyey se da Suriyance sanni, zama iri ga maa woodin. Ma si salaŋ iri se da Yahudancey sanni borey kaŋ go birni cinaro boŋ hangey ra.»

²⁷Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: 'Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvatele meestele, kes koos teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!'

²⁷ Amma Rabsake ne i se: «E! Ay koyo n'ay donton nin da ni koyo do no, sanku fa ay ma sanni woone yaŋ ci? Manti alborey kaŋ go ga goro birni cinaro boŋ yaŋ gaa no a n'ay donton, i ma ngey wuri ŋwa, i ma ngey hari-mun haŋ mo araŋ banda?»

²⁸Ja ülemjoogikallaja astus ette ning hüüdis valju häälega juudi keeles, rääkis ja ütles: 'Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõna!

²⁸ Kala Rabsake kay noodin ka ce da jinde beeri Yahudance sanni ra. A salaŋ i se ka ne: «Wa maa bonkooni beero Assiriya bonkoono sanno.

²⁹Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa minu käest!

²⁹ Yaa no bonkoono ci: ‹Wa si ta Hezeciya m'araŋ halli, zama a si hin k'araŋ faaba Assiriya bonkoono kambe ra.

³⁰Ärgu pangu Hiskija teid lootma Issanda peale, öeldes: Issand päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!

³⁰ Hezeciya ma si naŋ mo araŋ ma de Rabbi gaa ka ne: Daahir Rabbi g'iri faaba, hala gallo wo ma si furo Assiriya bonkoono kambe ra.›

³¹Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke minuga alistusleping ja tulge välja minu juurde, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,

³¹ Wa si hangan Hezeciya se, zama yaa no Assiriya bonkoono ci: ‹Wa amaana te da ay, wa fatta mo ka kaa ay do. Boro kulu ga nga reyzin* nyaŋo nafa ŋwa, boro kulu ga ŋwa nga jeejay* nyaŋo gaa, araŋ boro fo kulu ga haŋ nga bumbo dayo gaa,

³²kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja veini maa, leiva ja viinamägede maa, õlipuude ja mee maa, ja te jääte elama ega sure. Aga ärge kuulake Hiskijat, sest tema ässitab teid, kui ta ütleb: Issand päästab meid!

³² hal a ga to alwaati kaŋ ay ga kaa k'araŋ sambu, ka konda araŋ laabu fo ra kaŋ ga hima araŋ laabu. A gonda ntaaso da reyzin hari, laabu no kaŋ gonda hari nda reyzin kaliyaŋ, zeytun* nya da yu laabu mo no zama araŋ ma funa, araŋ ma si bu se.› Araŋ ma si hangan Hezeciya se pat! waati kaŋ a g'araŋ fafagu ka ne: ‹Rabbi g'iri faaba.›

³³Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?

³³ Ndunnya de-koyey ra gonda afo kaŋ na nga laabo faaba Assiriya bonkoono kambe ra no?

³⁴Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi, Heena ja Ivva jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?

³⁴ Man Hamatyaŋ da Arpad de-koyey? Man gaa Sefarbayim da Hena nda Abba de-koyey? I na Samariya faaba ay kamba ra no?

³⁵Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Issand peaks päästma Jeruusalemma minu käest?'

³⁵ Laabey kulu de-koyey ra, woofo no ka nga laabo faaba ay kambe ra, hala Rabbi mo ma Urusalima faaba ay kamba ra?»

³⁶Aga rahvas vaikis ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli öelnud: 'Ärge vastake temale!'

³⁶ Amma jama dangay siw! I mana tu a se da baa sann'ize folloŋ, zama bonkoono lordi ka ne i ma si tu a se.

³⁷Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja nõunik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.

³⁷ Waato din gaa Eliyacim Hilciya ize kaŋ ga faada almayaaley dabari, da Sebna kaŋ ga tirey hantum, da Yowa Asaf izo kaŋ ga tirey gaay, i ye ka kaa Hezeciya do nda ngey bankaarayey toorante yaŋ ka Rabsake sanney ci a se.