¹Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Issanda kotta.

¹ Waato kaŋ Bonkoono Hezeciya maa woodin binde, a na nga bankaarayey tooru-tooru, a na bufu zaara haw nga gaa, a koy ka furo Rabbi windo ra.

²Ja ta läkitas kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juurde,

² A na Eliyacim kaŋ ga faada almayaaley dabari donton mo, nga nda Sebna kaŋ ga tirey hantum, da alfaga ra dottijo zeeney, i go ga daabu nda bufu zaarayaŋ. I koy annabi Isaya, Amoz ize do.

³et need ütleksid temale: 'Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu.

³ I ne a se: «Hezeciya ne: ‹Zaari woone ya taabi nda wowi, da donda-caray zaari no, zama izey to hayyaŋ, gaabi mo si no kaŋ g'i hay.

⁴Vahest Issand, su Jumal, kuuleb siiski kõiki ülemjoogikallaja sõnu, selle sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Issand, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes on veel olemas!'

⁴ Hambara Rabbi ni Irikoyo ga maa Rabsake sanney kulu, nga kaŋ a koyo Assiriya bonkoono donton a ma Irikoy Fundikoono kayna, hala Rabbi ni Irikoyo ma kaseeti a gaa sanno kaŋ nga maa din sabbay se. Ni binde, ma ni jinde sambu ka te adduwa jare woone kaŋ cindi se.› »

⁵Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juurde,

⁵ Bonkoono Hezeciya tamey mo kaa Isaya do.

⁶siis ütles Jesaja neile: 'Öelge oma isandale nõnda: Nii ütleb Issand: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, millega Assuri kuninga poisid mind on teotanud!

⁶ Isaya mo ne i se: «Ya-cine no araŋ ga ci araŋ koyo se: Rabbi ne: Ni ma si humburu sanney kaŋ ni maa din, kaŋ yaŋ Assiriya bonkoono tamey n'ay kayna d'a.

⁷Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi oma maale ja ma lasen ta langeda mõõga läbi ta oma maal.'

⁷ A go, ay ga biya fo daŋ a ra, a ga maa ruubu fo, a ga ye mo nga laabo ra. Ay mo ga naŋ takuba m'a zeeri noodin a laabo ra.»

⁸Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.

⁸ Rabsake mo ye ka koy Assiriya bonkoono do. A n'a gar a goono ga wongu nda Libna kwaara, zama a maa baaru kaŋ a tun Lacis.

⁹Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: 'Vaata, ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu', siis ta läkitas käskjalad taas Hiskija juurde, öeldes:

⁹ A maa Etiyopi bonkoono Tirhaka baaru kaŋ ne: «Guna, a fatta zama nga ma wongu nda nin.» Kala Assiriya bonkoono ye ka diyayaŋ donton Hezeciya gaa ka ne:

¹⁰'Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja öelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalemma ei anta Assuri kuninga kätte!

¹⁰ «Ya-cine no araŋ ga salaŋ Yahuda bonkoono Hezeciya se d'a, araŋ ma ne a se: ‹Ni Irikoyo kaŋ gaa ni ga de din, a ma si ni halli ka ne Urusalima si furo Assiriya bonkoono kambe ra bo.

¹¹Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootuks hävitades. Ja sind peaks päästetama!

¹¹ A go, ni maa mate kaŋ Assiriya bonkooney te laabu kulu se k'i halaci parkatak. Ni binde, ni ga yana no?

¹²Kas rahvaste jumalad päästsid need, keda mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevad edenlased?

¹² Ndunnya dumey din kaŋ yaŋ ay kaayey halaci sanda Gozan, da Haran, da Resef, da Eden izey kaŋ yaŋ go Telassar ra, i de-koyey n'i faaba no?

¹³Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?'

¹³ Man Hamat bonkoono, da Arpad bonkoono, da Sefarbayim gallo wano, da Hena nda Abba wano?› »

¹⁴Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette.

¹⁴ Hezeciya mo na tira ta diyey kambey ra k'a caw. Hezeciya ziji mo ka koy Rabbi windo ra ka tira feeri Rabbi jine.

¹⁵Ja Hiskija palvetas Issanda ees ning ütles: 'Issand, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa.

¹⁵ Hezeciya na adduwa te Rabbi gaa mo ka ne: «Ya Rabbi, Israyla Irikoyo, ciiti malaykey boŋ gorokwa, ni hinne no ga ti Irikoy ndunnya mayrayey kulu ra. Nin no ka beene nda ganda te.

¹⁶Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silmad ja vaata! Kuule Sanheribi sõnu, selle sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!

¹⁶ Ya Rabbi, ma ni hanga jeeri ka maa, ma ni moy fiti ka guna. Ma maa Sennakerib sanney kaŋ a na Rabsake donton d'a zama nga ma Irikoy Fundikoono kayna se.

¹⁷See on tõsi, Issand, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid

¹⁷ Daahir, ya Rabbi, Assiriya bonkooney na laabey da ngey batamey halaci.

¹⁸ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada.

¹⁸ I n'i toorey mo catu danji ra, zama manti irikoyyaŋ no, amma borey kambe goyyaŋ no, tuuri nda tondi yaŋ no. Woodin se no i hin k'i halaci.

¹⁹Aga nüüd, Issand, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et sina, Issand, üksi oled Jumal!'

¹⁹ Sohõ mo, ya Rabbi iri Irikoyo, ay ga ni ŋwaaray, m'iri faaba Sennakerib kambe ra, hala ndunnya mayrayey kulu ma bay kaŋ nin, ya Rabbi, ni hinne no ga ti Irikoy.»

²⁰Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: 'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast, siis ma olen võtnud kuulda.

²⁰ Isaya Amoz izo mo donton Hezeciya gaa ka ne a se: «Yaa no Rabbi, Israyla Irikoyo ci: Za kaŋ ni na adduwa te ay gaa Assiriya bonkoono Sennakerib ciine ra, ay maa ni se.

²¹See on sõna, mis Issand tema kohta kõneleb: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalemma tütar vangutab su taga pead.

²¹ Sanni kaŋ Rabbi ci a boŋ neeya: Sihiyona ize wandiya donda nin ka donda-caray haari te ni se. Urusalima ize wayo na boŋ saku-saku ni banda!

²²Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Sa oled suureliselt tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu!

²² May no ni kayna? May no ni donda din? May gaa no ni na jinde sambu, Ni na ni boŋ sambu ka beene guna ka gaaba nd'a Israyla wane Koy Hanna?

²³Sa laimasid oma käskjalgade läbi Issandat ja ütlesid: 'Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta päramisse varju, ta tihedaimasse metsa.

²³ Ni na ni tamey daŋ i ma Rabbi kayna. Ay torkey kunda no ay kaaru nd'a, Hala tondi kuukey boŋ, Hala yongo Liban carawey gaa. Ay ga sedre* beerey da sipres* suubanantey mo beeri ka zeeri. Ay ga furo saaji tuuri zugu booba ra, Hala lunku-lunkey ra.

²⁴Ma kaevasin kaevusid ja jõin võõrast vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed.'

²⁴ Ay fansi ka yawtaray hari haŋ, Ay ce taamu no ay na Misira isey kulu koogandi nd'a.

²⁵Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu ja teha need kivivaremeiks,

²⁵ Haba? Ni mana maa baaru za gaayaŋ? Ay no ka woodin te k'a waadu mo za waato zamaney ra. Sohõ mo ay n'a toonandi kaŋ ga ti ni ma gallu kaŋ gonda cinari beeri halaci, K'i ciya laabu gusam.

²⁶et nende elanikud olid jõuetud, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või nagu idatuules kõrbenud vili.

²⁶ I gorokoy ciya hina kayna koyyaŋ, I humburu, i haaw, I go sanda saaji subu cine, sanda kobto tayo, Sanda subu tayo kaŋ go garu boŋ cine kaŋ ga kukure za a mana beeri.

²⁷Ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu.

²⁷ Amma ay wo ga ni gora bay, Da ni fattayaŋo, da ni furoyaŋo, Da ni futay beero ay gaa.

²⁸Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen konksu sulle ninna, suurauad suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki.

²⁸ Ay gaa futa kaŋ ni te ay sabbay se binde, Zama ni boŋbeera baaru kaaru hal a furo ay hangey ra, Kal ay m'ay darb'izo daŋ ni niina ra, D'ay alzamo mo ni meyo ra, Ya ni bare ka ye da nin fonda kaŋ ni gana ka kaa din ra.

²⁹Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja.

²⁹ Ya nin Hezeciya, woone no ga ciya ni se alaama: Haran araŋ ga jaraw ŋwa, Yeesi mo kala woodin jarawo, Jiiri hinzanta mo araŋ ma duma ka wi, Araŋ ma reyzin* kaliyaŋ tilam, araŋ m'i nafa ŋwa mo.

³⁰Ja Juuda soost pääsenu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt.

³⁰ Yahuda duma jara kaŋ cindi kaŋ du ka yana mo, A ga ye ka te kaaji ganda, a ma izey te beene.

³¹Sest Jeruusalemmast tuleb välja jääk ja Siioni mäelt pääsenu. Seda teeb Issanda püha viha!

³¹ Zama Urusalima ra no jare fo kaŋ cindi din ga fatta, Ngey kaŋ yaŋ yana ga fatta Sihiyona tondo ra. Rabbi Kundeykoyo anniya no ga woodin te.

³²Seepärast ütleb Issand Assuri kuninga kohta nõnda: Sellesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli.

³² Woodin sabbay se, yaa no Rabbi ci Assiriya bonkoono boŋ: A si kaa gallu woone ra. A si hangaw hay a ra, a si kaa a jine da koray, A si laabu tulluwa te a se mo.

³³Sedasama teed, mida mööda ta tuli, läheb ta tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Issand.

³³ Fonda kaŋ a gana ka kaa d'a din, Nga no a ga gana ka ye koyne. A si kaa mo kwaaro wo do, Yaadin no Rabbi ci.

³⁴Sest ma kaitsen seda linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.'

³⁴ Zama ay no ga te gallu woone se kosaray y'a faaba ay boŋ se no, Ay boŋ se d'ay tamo Dawda mo sabbay se.»

³⁵Ja sel ööl sündis, et Issanda ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik surnud.

³⁵ Kala cino din ra Rabbi malayka fatta ka koy ka Assiriyancey wongu marga ra boro zambar zangu nda wahakku cindi gu wi. Waato kaŋ borey tun susuba, a go, i kulu buukoyaŋ no.

³⁶Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinevesse.

³⁶ Assiriya bonkoono Sennakerib mo tun ka ye nga ce banda ka goro Ninawiya kwaara.

³⁷Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

³⁷ A ciya mo, waato kaŋ a goono ga sududu nga de-koyo Nisrok se tooro windo ra, kal a izey Adrammelek da Sarezar n'a wi nda takuba. I zuru ka yana mo ka koy Ararat laabo ra. Sennakerib ize Esar-Haddon no te bonkooni a nango ra.