¹Ja järgmisel aastal kuningate sõttamineku ajal läkitas Taavet Joabi ja koos temaga ta sulased ja kogu Iisraeli sõtta, ja nad hävitasid ammonlasi ning piirasid Rabbat; Taavet ise aga jäi Jeruusalemma.

¹ Waato kaŋ jiiro bare, alwaato kaŋ ra bonkooney doona ka koy wongu, kala Dawda na Yowab da nga tamey donton, Israyla wongu marga kulu mo go a banda. I na Amonancey halaci parkatak, ka Rabba kwaara windi nda wongu. Amma Dawda wo goono ga goro Urusalima.

²Ja ühel õhtul, kui Taavet oli tõusnud voodist ja kõndis kuningakoja katusel, nägi ta katuselt ühte naist ennast pesevat; ja naine oli väga ilus.

² Kaŋ wiciri kambo to, Dawda tun nga daarijo boŋ ka bar-bare bonkoono windi cinari kuuko boŋ. Noodin no a go cinaro boŋ, a na wayboro fo kaŋ go ga nyumay fonnay, waybora mo ga sogo gumo.

³Kui Taavet läkitas naise kohta teateid pärima, siis öeldi: 'Eks see ole Batseba, Eliami tütar, hett Uurija naine!'

³ Dawda binde donton ka waybora baaru hã. I ne: «Manti wayboro wo Bat-Seba no, Eliyam ize wayo, Uriya Hitti bora wande no?»

⁴Siis Taavet läkitas käskjalad teda tooma. Ja kui ta tuli tema juurde, siis Taavet magas tema juures; naine oli just ennast puhastanud oma roojasusest. Siis läks naine tagasi oma kotta.

⁴ Dawda binde na diyayaŋ donton i ma kand'a. Waybora mo furo a do. Nga mo kani nd'a (zama waybora hanan nga ziibi diyaŋo gaa.) A binde ye nga kwaara.

⁵Ja naine jäi lapseootele; ta läkitas Taavetile teate, öeldes: 'Ma olen lapseootel.'

⁵ Waybora te gunde. A donton ka ci Dawda se ka ne: «Ay te gaa-hinka.»

⁶Siis Taavet läkitas Joabile sõna: 'Saada hett Uurija minu juurde!' Ja Joab saatis Uurija Taaveti juurde.

⁶ Kala Dawda donton Yowab do ka ne: «Ma Uriya Hitti bora donton a ma kaa ay do.» Yowab mo na Uriya donton Dawda do.

⁷Ja kui Uurija tuli tema juurde, küsis Taavet, kuidas Joabi ja rahva käsi käib ja kuidas on lugu sõjaga.

⁷ Waato kaŋ Uriya kaa a do, Dawda n'a hã Yowab baani, da jama wane, da wongo baaru.

⁸Ja Taavet ütles Uurijale: 'Mine alla oma kotta ja pese jalgu!' Uurija läks kuningakojast välja ja temale järgnes kuninga kingitus.

⁸ Dawda ne Uriya se: «Koy ni kwaara ka ni cey nyun.» Uriya binde fatta bonkoono windo ra. Dawda n'a banda gana nda ŋwaari, danga kubayniyaŋ kaŋ bonkoono samba nooya.

⁹Aga Uurija heitis magama kuningakoja ukse ette kõigi oma isanda sulaste hulka ega läinud alla oma kotta.

⁹ Amma Uriya kani noodin bonkoono windo me gaa, nga nda nga bonkoono tamey kulu, a mana koy fu mo.

¹⁰Kui Taavetile teatati ja öeldi: 'Uurija ei olegi läinud oma kotta', siis Taavet küsis Uurijalt: 'Eks sa ole tulnud teekonnalt? Mispärast sa siis ei ole läinud oma kotta?'

¹⁰ Amma waato kaŋ i ci Dawda se ka ne: «Uriya mana koy fu,» Dawda ne Uriya se: «Manti diraw no ni fun? Ifo se no ni mana koy ni kwaara?»

¹¹Aga Uurija vastas Taavetile: 'Laegas ning Iisrael ja Juuda asuvad telkides, ja mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal leeris. Kas mina peaksin siis minema oma kotta sööma ja jooma ja magama oma naisega? Nii tõesti kui sa elad ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei tee seda mitte.'

¹¹ Uriya ne Dawda se: «Sundurko da Israyla nda Yahuda goono ga goro kuuru-fu yaŋ ra. Ay jine bora Yowab mo d'ay jine bora tamey go wongu marga ra batama kwaaray gaa. Ay wo binde, ya koy ay kwaara ka ŋwa ka haŋ ka kani nd'ay wande? Ay ze da ni fundo, ay si woodin te.»

¹²Ja Taavet ütles Uurijale: 'Jää siis ka veel täna siia ja homme saadan ma su ära!' Ja Uurija jäi Jeruusalemma selleks ja järgmiseks päevaks.

¹² Dawda ne Uriya se: «Ma ye ka kani neewo koyne. Suba ay ma ni sallama.» Han din binde Uriya kani Urusalima ra kala suba.

¹³Ja Taavet kutsus Uurija, too sõi ja jõi tema juures ja Taavet jootis ta purju; ent õhtul läks Uurija magama oma asemele koos oma isanda sulastega ega läinud alla oma kotta.

¹³ Waato kaŋ Dawda n'a ce, kal a ŋwa ka haŋ a jine. A binde na Uriya bugandi. Wiciri kambo binde a fatta zama nga ma kani nga koyo tamey banda nga daarijo boŋ, amma a mana koy nga windo do haray.

¹⁴Aga hommikul kirjutas Taavet Joabile kirja ning andis selle Uurijale kaasa.

¹⁴ Susuba ra Dawda na tira hantum Yowab se ka tira samba Uriya kambe ra.

¹⁵Ja kirjas oli ta kirjutanud ning öelnud: 'Pange Uurija kõige ägedama tapluse esirinda ja taanduge tema tagant, nõnda et ta lüüakse maha ja sureb!'

¹⁵ Tira ra mo a hantum ka ne: «Kala ni ma Uriya daŋ jina, nango kaŋ yanja ga koroŋ gumo. Waato din gaa araŋ ma gaa candi ka fay d'a, zama i m'a kar hal a ma bu.»

¹⁶Ja kui siis Joab linna piiras, pani ta Uurija paika, kus ta teadis olevat vahvaid mehi.

¹⁶ A ciya binde, saaya kaŋ cine Yowab goono ga batu birno do haray, kal a na Uriya daŋ nango kaŋ a bay wongaarey go.

¹⁷Ja linna mehed tulid välja ning taplesid Joabi vastu; ja mõned rahva hulgast, Taaveti sulaseist, langesid, ja surma sai ka hett Uurija.

¹⁷ Birno borey binde fatta ka wongu nda Yowab, afooyaŋ mo kaŋ ka bu, danga Dawda tamey do haray wane yaŋ nooya. Uriya Hittanca mo bu.

¹⁸Siis Joab läkitas käskjala ja andis Taavetile teada kogu tapluse loo.

¹⁸ Waato din gaa no Yowab donton ka wongo baaru kulu ci Dawda se.

¹⁹Ja ta käskis käskjalga, öeldes: 'Kui oled kuningale jutustanud kogu tapluse loo

¹⁹ A na diya lordi ka ne: «Waato kaŋ ni na bonkoono no wongo baaru kulu ka ban,

²⁰ja kui siis kuninga viha tõuseb ja ta sinult küsib: Mispärast te läksite taplema nõnda linna ligi? Kas te ei teadnud, et nad ammuvad nooli müürilt?

²⁰ a ga ciya, hala day bonkoono futa tun, hal a ma ne ni se: ‹Ifo se no araŋ maan birno yaadin cine wongu teeyaŋ se? Araŋ mana bay kaŋ birno cinaro boŋ borey ga hay bo?

²¹Kes lõi maha Abimeleki, Jerubbeseti poja? Kas mitte üks naine ei visanud müürilt pealmise veskikivi ta peale, nii et ta suri Teebesis? Mispärast läksite nõnda müüri ligi? - siis ütle: Ka su sulane hett Uurija on surnud.'

²¹ May no ka Abimelek, Yerub-Baal ize hay? Manti wayboro fo kaŋ go birno cinaro boŋ no k'a catu nda fufuyaŋ tondi, hal a bu noodin Tebez? Ifo se no araŋ maan birno cinaro yaadin cine?› Waato din gaa ni ma ne: ‹Ni tamo Uriya Hittanca, nga mo bu.› »

²²Ja käskjalg läks ning tuli ja jutustas Taavetile kõik, mille pärast Joab teda oli läkitanud.

²² Diya binde koy ka sanney kulu kaŋ yaŋ Yowab n'a donton d'a din ci Dawda se.

²³Ja käskjalg ütles Taavetile: 'Et mehed said võimust meie üle, siis tulid nad väljal meile kallale, aga me tõrjusime nad kuni värava suuni.

²³ Diya binde ne Dawda se: «Alborey din hin iri no. I fatta iri se hala saajo ra, amma iri n'i kankam kala birno meyo ra, furoyaŋo do.

²⁴Siis kütid ambusid müürilt su sulaste peale ja kuninga sulaseist said mõningad surma; samuti on surnud ka su sulane hett Uurija.'

²⁴ Tongokoyey mo na ni tamey hay, hangawey fun birno cinaro boŋ, bonkoono tamey ra mo afooyaŋ bu. Ni tamo Uriya Hittanca mo bu.»

²⁵Siis Taavet ütles käskjalale: 'Ütle Joabile nõnda: Ärgu olgu see asi su silmis paha, sest mõõk sööb niihästi ühe kui teise! Sõdi aga sina vahvasti linna vastu ja kisu see maha! Julgusta teda nõnda!'

²⁵ Saaya din binde Dawda ne diya se: «Yaa no ni ga ci Yowab se: ‹Haya din ma si ni bina sara, zama takuba ga ŋwa kaŋ sinda suubanyaŋ. Kala ni ma ni wongo gaabandi birno boŋ, hala ni m'a ŋwa.› Ma Yowab bine gaabandi mo.»

²⁶Kui Uurija naine kuulis, et ta mees Uurija oli surnud, siis ta pidas oma abikaasa pärast leinakaebuse.

²⁶ Waato kaŋ Uriya wando maa baaru kaŋ nga kurnyo bu, a na nga kurnyo seew.

²⁷Ja kui leinaaeg oli möödunud, siis läkitas Taavet talle järele, võttis ta oma kotta ja ta sai Taaveti naiseks ning tõi temale poja ilmale. Aga see asi, mis Taavet oli teinud, oli Issanda silmis paha.

²⁷ Waato kaŋ seew jirbey kubay, Dawda donton ka waybora sambu ka kande nga windo ra. A ciya Dawda wande mo, a na ize alboro hay a se. Amma haya kaŋ Dawda te din ga laala Rabbi diyaŋ gaa.