¹Sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel kujunes pikaks; aga Taavet läks üha vägevamaks, Sauli sugu seevastu üha nõrgemaks.

¹ Wongu gay Dawda dumo da Sawulu dumo game ra. Dawda mo soobay ka te gaabi ka tonton ka koy da jina, amma Sawulu dumo soobay ka zabu ka ye da banda.

²Ja Taavetile sündisid Hebronis pojad: tema esmasündinu oli Amnon, kelle ema oli jisreellanna Ahinoam;

² I na izeyaŋ hay Dawda se Hebron ra. A hay-jina ga ti Amnon, kaŋ a du Ahinowam, Yezreyel waybora gaa.

³tema teine poeg oli Kileab, kelle ema Abigail oli olnud karmellase Naabali naine; kolmas oli Absalom, Gesuri kuninga Talmai tütre Maaka poeg;

³ Ihinkanta, Ciliyab, nga mo a du a Abigayil gaa, bora kaŋ goro ka te wande Nabal Karmel bora se. Ihinzanta, Absalom, a du a Maaka, Gesur koyo Talmay ize wayo gaa.

⁴neljas oli Adonija, Haggiti poeg; viies oli Sefatja, Abitali poeg;

⁴ Itaacanta, Adoniya, a du a Haggit gaa. Iguwanta, Sefatiya, Abital ize no.

⁵kuues oli Jitream, Taaveti naise Egla poeg; need sündisid Taavetile Hebronis.

⁵ Iddanta, Itreyam, Dawda wande Egla ize no. Woodin yaŋ no i hay Dawda se Hebron ra.

⁶Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses Abner Sauli kojas.

⁶ Waati kaŋ i goono ga wongu te Dawda dumo da Sawulu dumo game ra, Abner na nga boŋ gaabandi Sawulu dumo ra.

⁷Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset küsis Abnerilt: 'Mispärast sa lähed mu isa liignaise juurde?'

⁷ Amma Sawulu wahay fo go no kaŋ se i ga ne Rizpa, Aya ize way no. Is-boset ne Abner se: «Ifo se no ni kani nd'ay baaba wahayo wo?»

⁸Aga Abner vihastas väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: 'Kas ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole andnud sind Taaveti kätte. Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega!

⁸ Sanno binde kaŋ Is-boset ci din se, kala Abner futu gumo. A ne: «Ay ya hansi _buuko|_ boŋ no, Yahuda wane? Hunkuna gomni no ay go ga cabe ni baaba Sawulu dumo d'a nya-izey kulu, d'a corey mo se, kaŋ ay mana ni no Dawda se. Kulu nda yaadin hunkuna ni n'ay beeri nda taali wayboro wo sanni ra.

⁹Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks, mida Issand temale on vandega tõotanud:

⁹ Irikoy ma ay, Abner laali d'ay mana te Dawda se mate kaŋ Rabbi ze d'a a se,

¹⁰kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!'

¹⁰ ay ma koytara ta Sawulu dumo gaa, ka Dawda karga sinji Israyla da Yahuda boŋ, za Dan gaa kal a ma koy Beyer-Seba.»

¹¹Siis ei julgenud Iisboset Abnerile enam sõnagi kosta, sest ta kartis teda.

¹¹ Is-boset mo mana hin ka sanni fo kulu yeti Abner se, zama a ga humbur'a.

¹²Ja Abner läkitas käskjalad enese poolt Taaveti juurde küsima: 'Kelle päralt on maa?', et ütelda: 'Tee minuga leping, ja vaata, siis on sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!'

¹² Abner binde na diyayaŋ donton Dawda do nga sanno boŋ ka ne: «Laabo wo, may wane no?» A ne mo: «Ma amaana daŋ in da nin game ra. Ay kambe mo ga te ni wano banda, ay ma Israyla kulu bare ka ye ni do haray.»

¹³Ja tema vastas: 'Hea küll, ma teen sinuga lepingu. Aga ma nõuan sinult ühte asja ja ütlen: Sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu palet.'

¹³ Dawda ne: «To, ay na amaana te da nin, amma in da nin game ra hari folloŋ go no: nga ga ti, ni si di ay moyduma, kala nda ni kand'ay se Mikal, Sawulu ize wayo, da ni kaa ka di ay.»

¹⁴Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema: 'Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti eesnaha eest!'

¹⁴ Dawda binde na diyayaŋ donton Is-boset, Sawulu izo do ka ne: «M'ay no ay wando Mikal, kaŋ ay n'a suuji bana nda Filistancey jofolo kuuru zangu.»

¹⁵Ja Iisboset läkitas naise järele ning võttis tema ära ta mehelt Paltielilt, Laisi pojalt.

¹⁵ Is-boset binde donton ka waybora ta kurnyo gaa, kaŋ ga ti Paltiyel Layis izo.

¹⁶Aga ta mees tuli koos temaga ja käis nuttes ta järel Bahuurimini. Siis ütles Abner temale: 'Mine tagasi!' Ja ta läks tagasi.

¹⁶ A kurnyo n'a dum da hẽeni. A n'a gana mo kal a to Ba-Hurim. Gaa no Abner ne a se: «Ma bare ka ye.» A binde ye.

¹⁷Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, öeldes: 'Te olete juba ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks.

¹⁷ Abner binde saaware nda Israyla arkusey ka ne: «Waato jirbey ra araŋ na Dawda ceeci a ma ciya bonkooni araŋ boŋ.

¹⁸Tehke seda siis nüüd, sest Issand on kõnelnud Taaveti kohta, öeldes: Oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva vilistite käest ja kõigi ta vaenlaste käest.'

¹⁸ Sohõ binde kal araŋ ma woodin te mo, zama Rabbi na Dawda ciine te ka ne: ‹Ay tamo Dawda kambe ra no ay g'ay borey Israyla faaba Filistancey d'i ibarey kulu kambe ra.› »

¹⁹Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis ja kogu Benjamini soo silmis hea oli.

¹⁹ Abner salaŋ mo Benyamin borey hangey ra. Abner koy Hebron mo zama nga ma ci Dawda se hay kulu kaŋ kaan Israyla borey da Benyamin kunda kulu se.

²⁰Kui Abner tuli Taaveti juurde Hebronisse ja koos temaga kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele, kes olid koos temaga.

²⁰ Abner binde kaa Dawda do Hebron ra, boro waranka mo go a banda. Dawda mo na batu te Abner da nga banda borey se.

²¹Ja Abner ütles Taavetile: 'Ma võtan kätte ja lähen ning kogun oma isanda kuninga juurde kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab.' Siis laskis Taavet Abneri minna, ja ta läks rahus.

²¹ Kala Abner ne Dawda se: «Ay ga tun ka koy ka Israyla kulu margu ka ye ay bonkoono do haray, zama i ma sappe nda nin hala ni ma may hay kulu boŋ kaŋ ni bina ga baa.» Dawda mo na Abner sallama. A dira baani samay.

²²Ja vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning tõid endaga kaasa palju saaki; Abner ei olnud aga enam Taaveti juures Hebronis, sest Taavet oli lasknud tal minna ja ta oli rahus ära läinud.

²² Guna mo, Dawda borey da Yowab waney to ka kaa ka fun wurrandi do. I go ga kande wongu arzaka boobo. Amma Abner wo si Dawda banda Hebron, zama Dawda jin k'a sallama, a binde koy baani samay.

²³Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli koos temaga, jõudis pärale, siis jutustati Joabile ja öeldi: 'Abner, Neeri poeg, tuli kuninga juurde, aga tema laskis tal minna ja ta läks rahus.'

²³ Waato kaŋ Yowab da wongu marga kulu kaŋ go a banda kaa, i ci Yowab se ka ne: «Abner, Ner izo kaa bonkoono do, hala mo a n'a sallama a ma koy baani samay.»

²⁴Siis läks Joab kuninga juurde ja ütles: 'Mis sa oled teinud? Vaata, Abner tuli sinu juurde! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta võis vabalt ära minna?

²⁴ Kala Yowab kaa bonkoono do ka ne: «Ifo no ni te wo? A go, Abner kaa ni do. Ifo se no ni n'a sallama, hal a koy baani samay?

²⁵Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes teed.'

²⁵ Ni ga Abner Ner izo bay. A kaa ka ni fafagu no, da mo nga ma ni furoyaŋ do da ni funyaŋ do bay se, nga ma bay hay kulu kaŋ ni go ga te.»

²⁶Ja Joab läks Taaveti juurest välja ning läkitas käskjalad Abnerile järele ja need tõid ta tagasi Sira veehoidla juurest; aga Taavet ei teadnud seda.

²⁶ Waato kaŋ Yowab fun Dawda do a na diyayaŋ donton i ma Abner hamnay. Sira dayo do no i n'a to. I binde n'a bare ka ye ka kand'a, amma Dawda mana bay.

²⁷Ja kui Abner tuli tagasi Hebronisse, siis Joab viis ta kõrvale, keset väravat, et temaga segamatult rääkida; aga seal pistis Joab temale kõhtu, nõnda et ta suri - Joabi venna Asaeli vere pärast.

²⁷ Waato kaŋ Abner kaa Hebron, Yowab kamba nd'a ka kond'a kwaara meyo bindo ra zama nga ma salaŋ d'a laakal gaa. Noodin mo no a n'a kar bine izo gaa haray kal a bu, Yowab kayne Asahel kuro sabbay se.

²⁸Kui Taavet pärast sellest kuulda sai, ütles ta: 'Mina ja mu kuningriik oleme Issanda ees igavesti süütud Neeri poja Abneri vere pärast.

²⁸ Kokor banda kaŋ Dawda maa baaro a ne: «In d'ay mayra ya sinda taali Rabbi jine hal abada Abner, Ner ize kuro alhakko gaa.

²⁹Tulgu see Joabi pea peale ja kogu ta isa soo peale, ja ärgu kadugu Joabi soost voolusega mees, pidalitõbine, karguga käija, mõõga läbi langeja ja leivapuuduses olija!'

²⁹ Alhakko ma kaŋ Yowab boŋo boŋ, d'a baabo windo kulu boŋ mo. I ma si jaŋ Yowab windo ra boro kaŋ gonda bi kaŋ ga hinni dooru, wala jiraykooni, wala boro kaŋ ga goobu naan, wala boro kaŋ takuba ga zeeri, wala boro kaŋ ga jaŋ ŋwaari.»

³⁰Nõnda tapsid Joab ja tema vend Abisai Abneri, sellepärast et too oli surmanud nende venna Asaeli tapluses Gibeoni juures.

³⁰ Yaadin cine no Yowab da nga nya ize Abisay na Abner wi d'a, zama a na ngey kayno Asahel wi wongu ra Jibeyon.

³¹Aga Taavet ütles Joabile ja kogu rahvale, kes oli tema juures: 'Käristage oma riided lõhki, pange kotiriided vööks ja leinake Abneri pärast!' Ja kuningas Taavet ise käis surnuraami taga.

³¹ Dawda binde ne Yowab da borey kaŋ go a banda yaŋ se: «Wa araŋ bankaarayey tooru-tooru. Araŋ ma bufu zaarayaŋ haw ka bu kunfa te Abner jine.» Bonkoono Dawda binde na buukwa daaro banda gana.

³²Ja kui nad matsid Abneri Hebronisse, tõstis kuningas häält ja nuttis Abneri haua juures; ka kogu rahvas nuttis.

³² I na Abner fiji Hebron ra. Bonkoono mo na jinde sambu ka hẽ Abner saara do, borey kulu mo hẽ.

³³Ja kuningas laulis Abneri pärast nutulaulu ning ütles: 'Kas pidi Abner surema jõleda surma?

³³ Bonkoono na bu kunfa te Abner se ka ne: «Abner ga bu sanda mate kaŋ saamo ga bu no?

³⁴Ei olnud su käed seotud ega jalad vaskahelaisse pandud. Nii nagu langetakse kurjategijate ees, nõnda langesid sina.' Ja kogu rahvas nuttis tema pärast veel enam.

³⁴ Ni kambey si hawante, i mana ni cey mo daŋ sisiriyaŋ ra. Sanda mate kaŋ boro ga kaŋ zambantey jine, yaadin cine no ni kaŋ.» Jama kulu mo ye ka hẽ Abner boŋ.

³⁵Ja kogu rahvas tuli Taavetile leiba pakkuma, sest oli ju alles päev; aga Taavet vandus, öeldes: 'Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma enne päikeseloojakut maitsen leiba või midagi muud!'

³⁵ Borey kulu mo kaa zama ngey ma Dawda faali a ma ŋwaari ŋwa za wayna go beene jina. Amma a ze ka ne: «Irikoy m'ay laali d'ay na ŋwaari taba, wala hay fo kulu kaŋ dumi no hala wayna ga kaŋ.»

³⁶Kui kogu rahvas sellest teada sai, siis oli see nende meelest hea, nõnda nagu kõik, mis kuningas tegi, oli hea kogu rahva silmis.

³⁶ Borey kulu mo na laakal ye woodin gaa. A kaan i biney se mo, sanda hay kulu kaŋ bonkoono te ga kaan jama kulu se.

³⁷Ja kogu rahvas ning kogu Iisrael sai sel päeval teada, et kuningal ei olnud osa Neeri poja Abneri surmamises.

³⁷ Borey kulu nda Israyla kulu bay mo kaŋ manti bonkoono baay ra no i na Abner, Ner ize wi.

³⁸Ja kuningas ütles oma sulastele: 'Kas te ka teate, et täna langes Iisraelis üks vürst ja suur mees?

³⁸ Bonkoono ne nga tamey se: «Araŋ mana bay kaŋ hunkuna wo jine boro no, boro beeri mo no ka bu Israyla ra?

³⁹Mina olen aga praegu nõder, kuigi võitud kuningas, ja need mehed, Seruja pojad, on minust tugevamad: Issand maksku kätte kurjategijale ta kurjust mööda!'

³⁹ Ay mo, hunkuna ay na gaabi-jaŋay te, baa kaŋ ay ya bonkooni no, ay ya suubanante mo no. Borey wo mo, kaŋ ti Zeruwiya izey bisa ay gaabi. Rabbi ma bana goy-teeri laalo se a laala boŋ.»