1Kui Sauli poeg kuulis, et Abner oli Hebronis surnud, siis läksid ta käed lõdvaks ja kogu Iisrael tundis hirmu.
1 Waato kaŋ Is-boset, Sawulu ize maa baaru kaŋ i ne Abner bu Hebron ra, kal a gaa yay, Israyla kulu mo kankam.
2Ja Sauli pojal oli kaks meest röövjõukude pealikuiks: ühe nimi oli Baana ja teise nimi Reekab, beerotlase Rimmoni pojad benjaminlaste seast; sest ka Beerot loetakse Benjaminile kuuluvaks.
2 Is-boset, Sawulu ize gonda marga jine boro hinka. Afo maa Baana, afa mo maa Rekab, Rimmon Beyerot borey izeyaŋ, Benyamin kunda ra. Zama i ga lasaabu kaŋ Beyerot wo Benyamin do haray wane no.
3Beerotlased olid aga põgenenud Gittaimisse ja nad elavad seal võõrastena tänapäevani.
3 Beyerot borey binde zuru ka koy Jittayim. I goono ga yawtaray goray te noodin hala hõ.
4Joonatanil, Sauli pojal, oli jalust vigane poeg, kes oli viieaastane, kui Jisreelist tuli sõnum Sauli ja Joonatani kohta; siis võttis ta hoidja tema sülle ja põgenes, aga rutulisel põgenemisel juhtus, et laps kukkus maha ja jäi lonkama; ta nimi oli Mefiboset.
4 (Amma Yonata, Sawulu ize gonda ize fo kaŋ cey fanaka. A jiiri gu waato kaŋ Sawulu nda Yonata buuyaŋ baaru kaa ka fun Yezreyel. A saajawkwa mo n'a sambu ka zuru nd'a. A ciya binde, cahãyaŋ zura gaa se, kala izo fun ka kaŋ ka te fanaka. A maa ga ti Mefiboset.)
5Ja beerotlase Rimmoni pojad Reekab ja Baana läksid teele ja tulid Iisboseti kotta, kui päev oli palavaim ja ta magas oma lõunauinakut.
5 Rimmon, Beyerot bora izey mo kaŋ ga ti Rekab da Baana, i koy Is-boset kwaara wayna koroŋyaŋ alwaate cine. A goono ga fulanzam zaari bindi.
6Ja nad tulid sinna kotta sisse nagu nisu võtma, ja nad pistsid temale kõhtu; Reekab ja ta vend Baana ise pääsesid pakku.
6 I kaa noodin, hala windo bindi ra, danga day alkama no i ga ba ka sambu. I na Is-boset kar a bina do haray. Rekab da nga nya izo Baana binde zuru ka yana.
7Olles tulnud kotta, kui Iisboset magas voodis oma magamiskambris, lõid nad tema surnuks ja raiusid tal pea maha; siis nad võtsid ta pea ja käisid kogu öö lagendiku teed.
7 Waato kaŋ i furo windo ra, a go noodin ga kani nga dima boŋ, kaniyaŋ fuwo ra. I n'a kar ka wi. I n'a boŋo dagu ka kaa a gaa. I dira da boŋo ka Gooru Beero fonda gana ka hanna ka dira.
8Ja nad tõid Iisboseti pea Taaveti juurde Hebronisse ning ütlesid kuningale: 'Vaata, siin on su vaenlase, Sauli poja Iisboseti pea. Tema püüdis su hinge. Issand on täna Saulile ja tema järglastele kätte maksnud mu isanda kuninga pärast.'
8 I kande Is-boset boŋo Dawda do Hebron. I ne bonkoono se: «Ni ibara Sawulu kaŋ na ni fundo ceeci, a izo Is-boset boŋo neeya. Rabbi mo na fansa sambu koyo ay bonkoono se, Sawulu nda nga banda borey boŋ hunkuna.»
9Aga Taavet vastas Reekabile ja tema vennale Baanale, beerotlase Rimmoni poegadele, ja ütles neile: 'Nii tõesti kui elab Issand, kes on päästnud mu hinge igast hädast:
9 Amma Dawda tu Rekab da nga nya izo Baana, Rimmon Beyerot bora izey se ka ne: «Ay ze da Rabbi fundikoono, nga kaŋ n'ay fundo fansa ay kankami kulu ra.
10selle, kes mulle kuulutas ja ütles: Vaata, Saul on surnud - ta oli enese silmis rõõmusõnumi tooja -, selle ma võtsin kinni ja tapsin Siklagis, tema, kellele oleksin pidanud andma teatetooja tasu,
10 Saaya kaŋ boro fo ci ay se ka ne: ‹Guna, Sawulu bu,› a tammahã hala baaru hanno no nga goono ga kande ay se, kal ay n'a di k'a wi Ziklag ra. A banando kaŋ ay n'a no nooya a baaro sabbay se.
11saati siis nüüd, kui õelad mehed on tapnud süütu mehe tema voodis ta oma kojas. Eks ma pea nüüd nõudma tema verd teie käest ja hävitama teid maa pealt?'
11 Sanku fa sohõ, kaŋ boro laaley na adilante wi nga windo ra nga dima boŋ, manti kal ay m'a kuro alhakku ceeci araŋ kambey ra sohõ, ay m'araŋ kaa ndunnya ra?»
12Ja Taavet andis käsu noortele meestele ja need tapsid nad ära, raiusid neilt käed ja jalad ja poosid nad Hebroni tiigi äärde; aga Iisboseti pea nad võtsid ja matsid Hebronisse Abneri hauda.
12 Dawda binde na nga arwasey lordi. I na borey din mo wi k'i cey d'i kambey dumbu ka kaa i gaa. I n'i sarku bango me gaa Hebron ra. Amma i na Is-boset boŋo sambu ka fiji Abner saara ra, noodin Hebron ra.