¹Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juurde Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: 'Vaata, me oleme sinu luu ja liha.

¹ Israyla kundey kulu kaa Dawda do Hebron ra. I salaŋ a se ka ne: «Guna, iri ya ni biri nda ni basi no.

²Juba varem, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Issand öelnud: Sina pead hoidma mu rahvast Iisraeli kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!'

² Waato jirbey kaŋ ra Sawulu goro ka koytaray ŋwa iri boŋ, nin no ka Israyla candi ka kond'a, ka ye ka kand'a mo. Rabbi ne ni se mo, ‹Nin no g'ay jama Israyla kuru. Nin no ga ciya Israyla jine boro mo.› »

³Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juurde Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Issanda ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.

³ Israyla arkusey kulu binde margu bonkoono do Hebron ra. Bonkoono Dawda mo sappe nd'ey Rabbi jine, noodin Hebron ra. I na ji soogu Dawda boŋ k'a didiji bonkooni Israyla boŋ.

⁴Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.

⁴ Dawda gonda jiiri waranza waato kaŋ a sintin ka may. A may jiiri waytaaci.

⁵Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.

⁵ Hebron ra a may Yahuda kunda boŋ jiiri iyye nda handu iddu. Urusalima* ra mo a may jiiri waranza cindi hinza. A goono ga Israyla nda Yahuda kulu may.

⁶Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: 'Siia sisse sa ei pääse, sest pimedad ja lonkurid kihutavad su tagasi!' See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.

⁶ Bonkoono da nga borey koy Urusalima zama ngey ma Yebusancey kaŋ yaŋ goono ga goro laabo ra wongu. Yebusancey binde ne Dawda se: «Ni si furo neewo! Zama baa danawey da fanakey ga ni bare ka ye.» I ga tammahã hala Dawda si hin ka furo noodin no.

⁷Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on Taaveti linn.

⁷ Kulu nda yaadin Dawda na Sihiyona wongu fu beero ŋwa, kaŋ ga ti Dawda kwaara.

⁸Ja Taavet oli sel päeval öelnud: 'Igaüks, kes lööb jebuuslasi, tabagu veejuhtmes neid 'lonkureid ja pimedaid', keda Taaveti hing vihkab.' Sellepärast öeldakse: 'Pime ja lonkaja ei pääse kotta.'

⁸ Han din hane binde Dawda ne: «Boro kulu kaŋ ga Yebusancey kar ma ziji ka koy hari zurey do haray ka danawey da fanakey din kar, ngey kaŋ yaŋ ay, Dawda ga konn'ey.» Woodin se no i ga ne: «Danawey da fanakey si furo windo ra.»

⁹Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.

⁹ Dawda goro wongu fuwo ra, a na maa daŋ a gaa ka ne a se Dawda kwaara. Dawda mo na nango windi nda cinari-cinari yaŋ za Millo gaa kal a ma kaa hala kwaara ra.

¹⁰Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Issand, vägede Jumal, oli temaga.

¹⁰ Dawda je. A beera go day ga tonton ka koy jina, zama Rabbi Irikoy Kundeykoyo go a banda.

¹¹Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juurde saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.

¹¹ Tir bonkoono Hiram mo na diyayaŋ donton Dawda gaa da sedre* bunduyaŋ da saceyaŋ da cinakoyaŋ, i ma windi cina Dawda se.

¹²Taavet mõistis, et Issand oli kinnitanud tema Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.

¹² Dawda binde faham ka bay kaŋ Rabbi na nga tabbatandi nga ma ciya bonkooni Israyla boŋ. A n'a mayra beerandi mo nga jama Israyla sabbay se.

¹³Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemmast, pärast seda kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.

¹³ Dawda ye ka wahayyaŋ da wandeyaŋ sambu nga boŋ se Urusalima ra, a Hebron tunyaŋo banda. I na ize aru da ize way yaŋ hay Dawda se mo.

¹⁴Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemmas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;

¹⁴ Izey kaŋ yaŋ i hay a se Urusalima ra maayey neeya: Sammuwa, da Sobab, da Natan, da Suleymanu,

¹⁵Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;

¹⁵ da Ibhar, da Elisuwa, da Nefeg, da Yafiya,

¹⁶Elisama, Eljada ja Elifelet.

¹⁶ da Elisama, da Eliyada, da Elifelet.

¹⁷Aga kui vilistid kuulsid, et Taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.

¹⁷ Waato kaŋ Filistancey maa baaru kaŋ i na ji soogu Dawda boŋ a ma ciya bonkooni Israyla kulu boŋ, kala Filistancey kulu ziji zama ngey ma Dawda ceeci. Dawda maa woodin baaru ka zulli mo ka koy wongu fuwo do.

¹⁸Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.

¹⁸ Filistancey binde jin ka daaru Refayim* gooro ra.

¹⁹Taavet küsis siis Issandalt, öeldes: 'Kas pean minema vilistite vastu? Kas sa annad nad minu kätte?' Ja Issand ütles Taavetile: 'Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!'

¹⁹ Dawda na Rabbi hã ka ne: «Ya ziji ka koy ka yanje nda Filistancey, wala? Ni g'i nooyandi ay se no?» Rabbi binde ne Dawda se: «Ma ziji, zama haciika ay ga Filistancey daŋ ni kambe ra.»

²⁰Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: 'Issand on murdnud mu vaenlased minu ees, otsekui oleks vesi läbi murdnud!' Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.

²⁰ Kala Dawda kaa Baal-Perazim. Noodin no a n'i kar. A ne: «Rabbi no k'ay yanjekaarey bagu ay jine, danga hari kosaray baguyaŋ.» Woodin se no a na nango maa daŋ Baal-Perazim.

²¹Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.

²¹ Filistancey binde na ngey toorey furu noodin. Dawda nda nga borey n'i ku.

²²Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.

²² Filistancey ye ka ziji koyne ka daaru Refayim gooro ra.

²³Ja Taavet küsis Issandalt, ja tema vastas: 'Ära mine! Piira nad tagant ümber ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!

²³ Waato kaŋ Dawda na Rabbi hã, Rabbi tu ka ne: «Ni ma si ziji. Kala ni ma windi i se da banda. Ma kaŋ i boŋ boosay tuuri nyaŋey do haray.

²⁴Kui sa kuuled baakapõõsaste ladvus otsekui astumise kahinat, siis kiirusta, sest siis on Issand su ees välja läinud vilistite leeri lööma!'

²⁴ A ga ciya mo, waato kaŋ ni maa wongu taamuyaŋ yooje boosay nyaŋey boŋ bindi ra, waati din gaa ni ma tun ka kay, zama alwaato din ra Rabbi ga fatta ni jine zama nga ma Filistancey wongu marga kar.»

²⁵Ja Taavet tegi nõnda, nagu Issand teda käskis, ja lõi vilisteid Gebast kuni Geseri teelahkmeni.

²⁵ Dawda binde te yaadin, sanda mate kaŋ cine Rabbi n'a lordi nd'a. A na Filistancey kar za Jibeyon kal a kaa ka to hala Gezer.