1Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,
1 Boro fo go no Kaysariya kwaara ra kaŋ maa Korniliyos. Nga ga ti soojey jine funa, Romey sooje jama kaŋ se i ga ne Italiya wane.
2vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.
2 Bora din binde _Yahudance diina|_ ganako hanno no kaŋ ga humburu Irikoy, nga nda nga almayaaley kulu. A ga sargay boobo no _Yahudance|_ kunda se, a ga ŋwaaray Irikoy gaa mo han kulu.
3See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: 'Korneelius!'
3 _Han fo|_ zaari guuru hinza cine, a di taray kwaaray Irikoy malayka fo bangayyaŋ ra kaŋ furo nga do. Malayka ne a se: «Korniliyos!»
4Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: 'Mis on, isand?' See ütles talle: 'Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
4 A n'a guna, humburkumay n'a di mo. A ne: «Ifo no, ay jine bora?» Malayka ne a se: «Ni adduwey da ni sargayey to beene hal Irikoy fongu i gaa.
5Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
5 Sohõ binde, ni ma boroyaŋ donton Yaffa kwaara ka Siman, kaŋ se i ga ne Bitros, ce.
6Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres.'
6 A go Siman kuuru mortukwa kwaara ga zumbu, kaŋ fuwo go teeko me gaa.»
7Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,
7 Waato kaŋ malayka kaŋ salaŋ a se din dira, Korniliyos na nga kwaara zanka hinka ce, da sooje fo kaŋ _Yahudance diina|_ ganako hanno no, kaŋ yaŋ go a saajawkoy ra.
8jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.
8 Waato kaŋ a na hayey kulu dede i se, a n'i donton Yaffa kwaara.
9Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
9 A wane suba, waato kaŋ i go ngey dirawo ra, kaŋ i maan kwaara gaa, kala Bitros tun ka kaaru fuwo boŋ danga zaari bindi cine, zama nga ma adduwa te.
10Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
10 Haray mo n'a di, hal a ga ba ŋwaari. Amma za borey goono ga ŋwaaro soola, kala Bitros di bangayyaŋ.
11ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.
11 A di beena feerante, hay fo mo go ga zumbu sanda zaara bambata cine, kaŋ i go g'a deene taaca gaay k'a zumandi ganda.
12Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.
12 Alman ce-taaci-koy dumi kulu go a ra, da ganda fanakey, da beene curey.
13Ja talle kostis hääl: 'Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!'
13 Jinde fo mo kaa Bitros do ka ne a se: «Bitros, tun ka wi ka ŋwa.»
14Aga Peetrus ütles: 'Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.'
14 Amma Bitros ne: «Manti yaadin no, ya Rabbi, zama ay mana hari kaŋ ga harram wala kaŋ ga ziibi ŋwa, baa ce fo.»
15Ja hääl hüüdis talle teist korda: 'Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!'
15 Jinda ye ka kaa a do sorro hinkanta ka ne: «Haŋ kaŋ Irikoy hanandi, ni ma s'a harramandi.»
16See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.
16 Woodin te hala sorro hinza, sahãadin-sahãadin mo, i na haya candi ka kond'a beene.
17Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga
17 Waato kaŋ Bitros boŋ haw gumo mo bangayyaŋo kaŋ a di feerijo boŋ, kala borey kaŋ yaŋ Korniliyos donton kaa. I jin ka Siman windo hã. I go ga kay windo me gaa.
18ning pärisid, hüüdes: 'Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?'
18 I na borey ce k'i hã hala neewo no Siman zumbu, kaŋ a maa-dake ga ti Bitros.
19Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: 'Vaata, kolm meest otsib sind.
19 Za Bitros goono ga fongu nda bangayyaŋo din mo, Biya _Hanno|_ ne a se: «Guna, boro hinza goono ga ni hã.
20Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud.'
20 Sohõ ni ma tun ka zumbu ganda ka koy i banda. Ma si hay kulu sikka, zama ay no k'i donton.»
21Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: 'Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?'
21 Bitros mo zumbu ganda ka koy borey din do. A ne i se: «Guna, ay no ga ti bora kaŋ araŋ goono ga ceeci. Ifo ga ti araŋ kaayaŋo wo sabaabu?»
22Nemad vastasid: 'Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.'
22 I ne a se: «Korniliyos, kaŋ ga ti soojey jine funa, boro adili no kaŋ ga humburu Irikoy, i g'a seeda mo Yahudancey dumi kulu do. Malayka hanante fo ci a se ka ne a ma ni ce nga kwaara, a ma du ka maa ni sanney.»
23Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.
23 Gaa no Bitros n'i daŋ windo ra k'i zumandi. A suba a tun ka koy i banda. Yaffa kwaara nya-ize fooyaŋ mo n'a dum.
24Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.
24 A suba koyne a furo Kaysariya kwaara ra, Korniliyos mo go g'i batu. A jin ka nga dumey da nga corey margu.
25Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.
25 A go mo, waato kaŋ Bitros to ka furo, Korniliyos n'a kubayni. A ye ganda Bitros jine ka sombu a se.
26Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: 'Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!'
26 Amma Bitros n'a tunandi ka ne a se: «Ma tun ka kay ni boŋ gaa, ay bumbo mo boro no danga ni cine.»
27Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.
27 Kaŋ a goono ga salaŋ d'a, i furo _fuwo|_ ra, Bitros na boro boobo gar mo kaŋ margu.
28Peetrus ütles neile: 'Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.
28 A ne i se: «Araŋ bumbey ga bay kaŋ harram no Yahudance se a ma nga boŋ margu wala a ma lamba dumi waani fo gaa. Amma Irikoy n'ay cabe ay ma si boro kulu lasaabu harram no wala ziibikoy.
29Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?'
29 Woodin sabbay se no, waato kaŋ araŋ n'ay ce ay kaa, yana kakaw mo. Ay g'araŋ hã mo sabaabo kaŋ se no araŋ n'ay ce?»
30Ja Korneelius ütles: 'Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas
30 Korniliyos mo ne: «Za jirbi taaci kaŋ bisa, saaya wo gaa, ay goono ga adduwa te ay fuwo ra sanda zaari guuru hinza cine. Kal ay di boro fo go ga kay ay jine nda bankaaray kwaaray.
31ning ütles: 'Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.
31 A ne: ‹Korniliyos, Irikoy maa ni adduwa. A fongu nda ni sargayey mo nga jine.
32Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.'
32 Day sohõ, ma donton Yaffa kwaara ka Siman kaŋ se i ga ne Bitros ce. A go Siman kuuru mortukwa kwaara, kaŋ go teeko me gaa.›
33Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.'
33 Sahãadin-sahãadin binde, ay donton ka ni ce. Ni mo, ni boriyandi kaŋ ni kaa. Sohõ binde, iri borey kulu go ne Irikoy jine, zama iri ma hangan ka maa hay kulu kaŋ Rabbi na ni lordi nd'a.»
34Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: 'Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,
34 Bitros mo na nga me feeri ka ne: «Haciika, ay di kaŋ Irikoy si baar'a-baar'a te.
35vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.
35 Amma ndunnya dumey kulu ra, bora kaŋ ga humbur'a ka adilitaray goy te, nga no Irikoy ga ta.
36See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.
36 Woone ga ti sanno kaŋ a donton Israyla izey se, ka laakal kanay baaru hanna waazu Yesu Almasihu do, nga kaŋ ga ti ikulu se Rabbi.
37Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -
37 Araŋ bumbey ga bay haŋ kaŋ te Yahudiya kulu ra, ka sintin Galili ra, baptisma kaŋ Yohanna waazu din banda.
38kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.
38 Araŋ ga bay mate kaŋ Irikoy na Biya Hanna da dabari zumandi Yesu Nazara bora boŋ. A windi ka gomni goy te, ka borey kulu kaŋ Iblisi* goono ga taabandi no baani, zama Irikoy go a banda.
39Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.
39 Iri mo seedayaŋ no hay kulu boŋ kaŋ a te Yahudiya laabo ra da Urusalima ra. I n'a wi mo kanjiyaŋ bundo gaa.
40Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks;
40 Irikoy mo n'a tunandi a buuyaŋo jirbi hinzanta hane, k'a no a ma bangay.
41mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.
41 Day, a mana bangay jama kulu se bo, kala seedey kaŋ Irikoy jin ka suuban yaŋ se, sanda iri nooya, kaŋ ŋwa ka haŋ a banda a bu ka tunyaŋo banda.
42Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.
42 Yesu n'iri lordi mo ka ne iri ma waazu jama se ka seeda mo ka ne: Nga no ga ti bora kaŋ Irikoy waadu fundikooney da buukoy ciitikwa.
43Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.'
43 Annabey kulu mo goono g'a seeda ka ne a maa do, boro kulu kaŋ g'a cimandi ga du zunubi yaafayaŋ.»
44Kui Peetrus alles neid sõnu rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.
44 Za Bitros goono ga sanney din salaŋ, kala Biya Hanna zumbu borey kulu kaŋ yaŋ goono ga maa sanno din boŋ.
45Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka paganate peale,
45 Yahudancey kulu kaŋ cimandi, ngey kaŋ yaŋ kaa Bitros banda te dambara, zama i di kaŋ Irikoy na Biya Hanna zumandi dumi cindey mo boŋ gomni.
46sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima:
46 Zama i maa i goono ga salaŋ da ciine waani-waani yaŋ ka Irikoy beerandi. Gaa no Bitros tu ka ne:
47'Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?'
47 «Boro fo ga hin ka hari ganji kaŋ i ga baptisma te d'a borey wo se, za kaŋ i du Biya Hanna sanda iri cine?»
48Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde.
48 Bitros binde lordi ka ne i ma te i se baptisma Yesu Almasihu maa ra. Gaa no i na Bitros ŋwaaray a ma goro ngey banda jirbiyaŋ.