¹Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde

¹ Amma Sawulu go day nga funsuyaŋo gaa hala hõ da kaseetiyaŋ da wiyaŋ Rabbi talibey gaa. A kaa alfaga beero do

²ning palus temalt kirja Damaskuse sünagoogidele, et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käijaist, olgu mehi või naisi, võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma.

² ka tirayaŋ ŋwaaray a do kaŋ ga naŋ nga ma du ka koy Damaskos kwaara Yahudance diina marga* fuwey do, zama da nga du Fonda din ganakoy, alboro wala wayboro, nga ma kand'ey hawante Urusalima.

³Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus

³ A go mo, waato kaŋ a go nga dirawo ra, kaŋ a maan Damaskos, kala sahãadin kaari fo fun beene ka nyaale a windanta.

⁴ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: 'Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?'

⁴ A kaŋ ganda, a maa jinde fo goono ga ne nga se: «Sawulu! Sawulu! Ifo se no ni goono g'ay gurzugandi?»

⁵Aga tema ütles: 'Isand, kes sa oled?' Ja hääl vastas: 'Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.

⁵ Sawulu mo ne: «Nin no may, ya Rabbi?» Nga mo ne: «Ay no Yesu, kaŋ ni goono ga gurzugandi.

⁶Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema.'

⁶ Amma tun ka furo kwaara ra. Noodin no i ga ci ni se haŋ kaŋ ni ga hima ka te.»

⁷Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi.

⁷ Borey kaŋ go a banda mo kay siw! I goono ga maa jinda, amma i mana di boro kulu.

⁸Aga Saulus tõusis maast üles, ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse.

⁸ Sawulu tun ka kay nga boŋ gaa. Waato kaŋ a na nga moy fiti, a si ga di hay kulu. I n'a kamba candi ka to d'a Damaskos.

⁹Ja kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud.

⁹ A te jirbi hinza kaŋ a siino ga di, a mana ŋwa, a mana haŋ mo.

¹⁰Ent Damaskuses oli üks jünger, Hananias nimi, ja Issand ütles temale nägemuses: 'Hananias!' Tema vastas: 'Issand, vaata, siin ma olen!'

¹⁰ Amma talibi fo go no Damaskos, kaŋ a maa ga ti Hananiya. Rabbi mo ne a se bangayyaŋ ra: «Hananiya!» Nga mo ne: «Ay neeya, ya Rabbi.»

¹¹Issand ütles talle: 'Tõuse ja mine tänavale, mida kutsutakse Sirgeks, ja otsi Juuda kojas üles Tarsosest pärit Sauluse-nimeline mees, sest vaata, tema palvetab

¹¹ Rabbi mo ne a se: «Tun ka koy fonda kaŋ se i ga ne Kayante din boŋ ka Yahuta kwaara hã. Zama boro fo go noodin kaŋ se i ga ne Sawulu, Tarsus boro no.

¹²ja on nägemuses näinud üht meest, Hananias nimi, sisse astuvat ja käed tema peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks.'

¹² Zama guna, a goono ga adduwa te, a di mo boro fo kaŋ maa Hananiya bangayyaŋ ra kaŋ ga kaa a do ka nga kambey dake a boŋ, zama a ma du ka di.»

¹³Hananias aga vastas: 'Issand, ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest, kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas,

¹³ Amma Hananiya tu ka ne: «Rabbi, ay maa bora din baaru boro boobo do, mate kaŋ a na hari laalo boobo te ni hanantey se Urusalima ra.

¹⁴ja siingi on tal ülempreestrite käest meelevald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad.'

¹⁴ Baa neewo mo, a gonda dabari alfaga beerey do, kaŋ ga naŋ a ma hin ka ni maa ceeko kulu haw.»

¹⁵Aga Issand ütles talle: 'Mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette,

¹⁵ Amma Rabbi ne a se: «Koy ni koyyaŋ. Boro wo ya goy jinay suubanante no ay se, a m'ay maa sambu dumi cindey da bonkooney da Israyla izey jine.

¹⁶sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast.'

¹⁶ Zama ay g'a cabe hari boobo kaŋ tilas kal a ma taabi haŋ ay maa sabbay se.»

¹⁷Siis Hananias läks ja astus sisse sinna kotta ja, pannud oma käed Sauluse peale, ütles: 'Saul, vend, Issand on mu läkitanud - Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu.'

¹⁷ Hananiya mo tun ka koy furo fuwo _kaŋ|_ ra _Sawulu go|_, ka nga kambey dake a boŋ. A ne: «Ay nya-izo Sawulu, Rabbi Yesu kaŋ bangay ni se fonda kaŋ ni gana ka kaa din ra, nga no k'ay donton zama ni ma du ka di, ni ma to da Biya Hanno mo.»

¹⁸Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis enese ristida.

¹⁸ Sahãadin-sahãadin mo, hari fooyaŋ fun moy gaa sanda camse-camse cine. Gaa no a du ka di koyne. A tun, i te a se baptisma mo.

¹⁹Ja kui ta oli toitu võtnud, sai ta tagasi oma jõu.Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses jüngrite juures

¹⁹ A ŋwa mo ka du gaabi. A te jirbiyaŋ noodin talibey banda kaŋ yaŋ go Damaskos kwaara.

²⁰ning hakkas üsna varsti kuulutama sünagoogides Jeesusest, et see on Jumala Poeg.

²⁰ Sahãadin a sintin ka Yesu waazo te Yahudance diina marga fuwey ra ka ne: «Yesu wo, nga no ga ti Irikoy Izo no.»

²¹Aga kõik kuulajad jahmusid ning ütlesid: 'Eks tema ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas selle nime appihüüdjaid ja kes on siia tulnud selleks, et neid viia aheldatult ülempreestrite juurde?'

²¹ Boro kulu kaŋ maa a sanney mo goono ga dambara ka ne: «Wala manti nga no kaŋ na maa wo ceekoy halaci Urusalima ra? Miila woodin boŋ mo no a kaa neewo, zama nga ma kond'ey hawante alfaga beerey do.»

²²Saulus läks aga järjest vägevamaks ja ajas segadusse Damaskuses elavad juudid ning selgitas, et Jeesus ongi Messias.

²² Amma Sawulu soobay ka gaabu ka tonton. A goono ga Yahudancey boŋ haw kaŋ yaŋ goono ga goro Damaskos ra. A goono ga tabbatandi i se ka ne: «Yesu wo day ga ti Almasihu.»

²³Kui juba üsna hulk päevi oli möödunud, võtsid juudid nõuks ta hukata.

²³ Waato kaŋ a te jirbi boobo noodin, Yahudancey saaware ngey game ra ka ne ngey g'a wi.

²⁴Aga Saulusele sai nende salasepitsus teatavaks. Nemad luurasid aga päevad ja ööd väravais, et teda hukata.

²⁴ Amma Sawulu du ka bay i me-hawyaŋo gaa. I goono ga birno meyey batu cin da zaari zama ngey m'a wi se.

²⁵Kuid ühel ööl ta õpilased võtsid ja lasksid ta korvi sees müüriava kaudu alla.

²⁵ Amma talibey konda Sawulu cino ra k'a zumandi cilla fo ra birni cinaro fune fo gaa.

²⁶Jõudnud Jeruusalemma, püüdis Saulus jüngritega liituda, ent kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.

²⁶ Waato kaŋ a kaa Urusalima, a ceeci nga ma lamba talibey gaa, amma i kulu goono ga humburu. I mana cimandi hala nga mo talibi no.

²⁷Aga Barnabas võttis Sauluse oma hoolde ja viis ta apostlite juurde ning jutustas neile, kuidas Saulus teel oli näinud Issandat ning temaga kõnelnud ja kuidas ta oli Damaskuses avalikult Jeesuse nimel kuulutanud.

²⁷ Amma Barnaba n'a ceeci ka kond'a diyey do. A na baaru kulu dede i se mate kaŋ cine Sawulu di Rabbi fonda boŋ, a dede kaŋ Yesu salaŋ a se, da mate kaŋ cine Sawulu waazu Damaskos ra da bine-gaabi Yesu maa ra.

²⁸Ja Saulus käis nende juures Jeruusalemmas sisse ja välja ning kuulutas avalikult rõõmusõnumit Issanda nimel.

²⁸ Sawulu goro i banda. A goono ga furo ka fatta Urusalima ra. A goono ga waazu da bine-gaabi Rabbi maa ra.

²⁹Ta rääkis ja vaidles ka kreekakeelsete juutidega, aga need võtsid nõuks ta hukata.

²⁹ A goono ga salaŋ ka kakaw da Yahudancey kaŋ ga Gareku ciine salaŋ, amma borey din goono ga ceeci ngey m'a wi.

³⁰Ent kui vennad seda teada said, viisid nad ta alla Kaisareasse ja läkitasid Tarsosesse.

³⁰ Waato kaŋ nya-izey bay woodin gaa, i kande Sawulu Kaysariya k'a donton hala Tarsus.

³¹Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel.

³¹ Almasihu marga mo kaŋ go Yahudiya nda Galili nda Samariya laabey ra du laakal kanay. Almasihu marga tonton ka koy jina. A goono ga dira Irikoy humburkumay ra da Biya Hanna gaakasinay ra hal a soobay ka tonton.

³²Aga sündis, et Peetrus kõiki paiku läbi käies tuli ka Lüddas elavate pühade juurde.

³² A go mo, waato kaŋ Bitros goono ga gana kawyey kulu ra, kal a kaa hanantey do kaŋ yaŋ goono ga goro Lidda.

³³Seal leidis ta ühe inimese, Aineas nimi, kes oli olnud halvatuna voodis maas juba kaheksa aastat.

³³ Noodin no a na boro fo gar kaŋ maa ga ti Inyasu, kaŋ jiiri ahakku no a goono ga kani nga daaro boŋ, zama yeeni bari no.

³⁴Ja Peetrus ütles talle: 'Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks. Tõuse ja sea oma ase korda!' Ja Aineas tõusis kohe.

³⁴ Bitros ne a se: «Inyasu, Yesu Almasihu goono ga ni no baani. Tun ka ni daaro hanse.» Sahãadin-sahãadin mo a tun.

³⁵Ja kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.

³⁵ Lidda nda Saruna gorokoy kulu di a, i bare mo ka kaa Rabbi do.

³⁶Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita, see on tõlkes Gasell. Tema elu oli täis häid tegusid ja ta jagas palju almuseid.

³⁶ Talibi wayboro fo go no Yaffa kwaara ra, kaŋ se i ga ne Tabita, kaŋ a maa feerijo ga ti Jeeri. Waybora din to da goy hanno da nooyaŋey kaŋ a ga te.

³⁷Aga neil päevil juhtus, et ta jäi haigeks ja suri. Ta pesti ja pandi ülemisse tuppa.

³⁷ A go no, jirbey din ra waybora jante ka bu. Waato kaŋ i n'a nyumay binde, i n'a jisi jidan bisa fu-ize fo ra.

³⁸Et aga Lüdda on Joppe lähedal, siis jüngrid, kuuldes, et Peetrus on seal, läkitasid kaks meest tema juurde palvega: 'Ära viivita meie juurde tulekuga!'

³⁸ Za kaŋ Lidda ga maan Yaffa kwaara, waato kaŋ talibey maa kaŋ Bitros go noodin, i na boro hinka donton a gaa k'a ŋwaaray ka ne: «Ma waasu ka kaa iri do.»

³⁹Peetrus tõusiski ja läks nendega. Kui ta pärale jõudis, viidi ta ülemisse tuppa ja kõik lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid särke ja kuubesid, mida Gasell nendega olles oli teinud.

³⁹ Bitros mo tun ka koy i banda. Waato kaŋ a to noodin, i kond'a jidan bisa fu-izo ra. Wayborey kulu kaŋ yaŋ kurnye bu mo kaa ka kay a jarga. I goono ga hẽ ka bankaaray waani-waani yaŋ cabe kaŋ yaŋ Tabita te za a go ngey do.

⁴⁰Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palvetas ning pöördus ja ütles surnukehale: 'Tabiita, tõuse püsti!' Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma.

⁴⁰ Amma Bitros n'i kulu kaa taray, gaa no a gurfa ka adduwa te. A ye ka bare buukwa do haray ka ne: «Tabita, tun!» Waybora na nga moy fiti. Waato kaŋ a di Bitros, a tun ka goro.

⁴¹Aga Peetrus andis talle käe ja tõstis ta püsti, hüüdis sisse pühad ja lesknaised ning seadis Tabiita elavalt nende ette.

⁴¹ Bitros na nga kambe no a se k'a kayandi. Gaa a na hanantey da wayborey kaŋ yaŋ kurnye bu din ce, k'a no i se baafuna.

⁴²Aga see sai teatavaks kogu Joppes, ja paljud hakkasid uskuma Issandasse.

⁴² Woone ciya mo hari kaŋ Yaffa gorokoy kulu gond'a bayray. Boro boobo mo na Rabbi cimandi.

⁴³Ja Peetrus jäi mitmeks päevaks Joppesse ühe nahkuri Siimona juurde.

⁴³ A go mo, Bitros goro jirbi boobo Yaffa ra, Siman kuuru mortukwa kwaara.