¹Saulus oli samuti tema hukkamise poolt. Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad.

¹ Sawulu mo yadda da Istifanos wiyaŋo. Zaaro din ra gurzugay bambata tun Almasihu marga gaa kaŋ go Urusalima. Borey kulu mo kar ka say-say Yahudiya nda Samariya laabey ra nangu kulu. Kala diyey hinne no cindi.

²Aga mõned vagad mehed matsid Stefanose maha ja tegid suure leinatalituse tema pärast.

² Ganakoy mo na Istifanos fiji ka baray bambata te a se.

³Ent Saulus hakkas laastama kogudust, käis mööda kodasid ning vedas kaasa mehi ja naisi ning andis need vangi.

³ Amma Sawulu goono ga Almasihu marga halaci. A goono ga furo fu ka kaa fu ka alborey da wayborey candi k'i daŋ kasu.

⁴Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi.

⁴ Borey kaŋ yaŋ say-say din mo koy nangu kulu ka Sanno waazu.

⁵Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.

⁵ Filibos mo koy Samariya laabo gallu fo ra ka Almasihu waazo te i se.

⁶Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.

⁶ Jama mo na Filibos sanno kaŋ a ci ngey se din hangan da bina folloŋ, waato kaŋ i maa, i di mo alaamey kaŋ a goono ga te.

⁷Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.

⁷ Zama i ra boro boobo kaŋ gonda follayyaŋ, i follayey goono ga fatta. I goono ga kaati nda jinde beeri. Yeenikooni nda laruko boobo mo du baani.

⁸Ja suur rõõm oli selles linnas.

⁸ Gallo din ra mo borey goono ga farhã gumo.

⁹Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.

⁹ Boro fo go no mo kaŋ maa Siman, kaŋ doŋ moodabal-teeko no gallo ra. A ga Samariya laabo borey dambarandi, ka nga boŋ sambu sanda boro beeri.

¹⁰Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: 'See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.'

¹⁰ Borey kulu goono ga hangan a se, za ikayney ka koy hal ibeerey gaa. I goono ga ne: «Boro wo ga ti Irikoy gaabo kaŋ se i ga ne beeraykoy.»

¹¹Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.

¹¹ I goono ga hangan a se mo, zama za gayyaŋ no a goono g'i dambarandi nda nga moodabalo.

¹²Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.

¹² Amma waato kaŋ i cimandi waazo kaŋ Filibos goono ga te Irikoy koytara da Yesu Almasihu maa boŋ, i te i se baptisma, alborey da wayborey.

¹³Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.

¹³ Siman bumbo mo cimandi. Waato kaŋ i te a se baptisma, a lamba Filibos gaa. A goono ga dambara gumo waato kaŋ a di alaamey da dabari goy bambatey kaŋ yaŋ goono ga te.

¹⁴Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.

¹⁴ Waato kaŋ diyey kaŋ yaŋ go Urusalima maa baaro kaŋ Samariya borey na Irikoy Sanno ta mo, i na Bitros da Yohanna donton i do.

¹⁵Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.

¹⁵ Waato kaŋ i to noodin, i na adduwa te borey din se, zama i ma du Biya Hanna.

¹⁶Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.

¹⁶ Zama a mana zumbu i ra boro kulu boŋ jina, kala day i te i se baptisma hinne Rabbi Yesu maa ra.

¹⁷Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.

¹⁷ Gaa no Bitrosyaŋ na ngey kambey dake i boŋ, Biya Hanno mo zumbu i boŋ.

¹⁸Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha

¹⁸ Waato kaŋ Siman di diyey kambey dakeyaŋ gaa no Irikoy na Biya Hanno no, a na nooru salle diyey se.

¹⁹ja ütles: 'Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!'

¹⁹ A ne: «W'ay mo no dabaro wo, zama boro kulu kaŋ boŋ ay ga kambey dake ma du Biya Hanno.»

²⁰Aga Peetrus ütles talle: 'Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest!

²⁰ Amma Bitros ne a se: «Ni nooro ma halaci ni banda, zama ni ho hala ni ga du Irikoy nooyaŋo da nooru.

²¹Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees.

²¹ Ni sinda baa wala fondo kulu muraado wo ra, zama ni bina siino ga saba Irikoy jine.

²²Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks.

²² Woodin se, ma tuubi ka fun ni izelaalotara din ra ka ŋwaaray Rabbi gaa, hala hambara a ma ni yaafa nda ni bina miilayaŋo wo.

²³Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus.'

²³ Zama ay di kaŋ ni goono ga to da forti, ni go mo izelaalotaray kumsa ra.»

²⁴Siimon aga vastas: 'Paluge teie minu eest Issandat, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!'

²⁴ Gaa no Siman tu ka ne: «Araŋ ma ŋwaaray ay se Rabbi gaa, zama hayey kaŋ araŋ ci ma si kaŋ ay boŋ, baa afolloŋ.»

²⁵Kui apostlid nüüd olid Issanda sõna tunnistanud ja rääkinud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes samaarlaste külades.

²⁵ Waato kaŋ i seeda ka Rabbi sanno salaŋ mo, gaa no Bitrosyaŋ ye Urusalima, ka Baaru Hanna waazu Samariya kawye boobo ra.

²⁶Issanda ingel rääkis aga Filippusele: 'Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.'

²⁶ Amma Irikoy malayka salaŋ Filibos se ka ne: «Tun ka koy dandi kambe haray, fonda boŋ kaŋ ga fun Urusalima ka koy Gaza, kaŋ ga gana ganjo ra.»

²⁷Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama

²⁷ A tun ka koy mo. Guna, boro fo go ga kaa kaŋ Etiyopi boro no, mantaw fo no kaŋ gonda dabari boobo Kandata cire, kaŋ ga ti Etiyopi wayboro bonkoono. A arzaka kulu go mantawo din kamba ra. Mantawo koy Urusalima zama nga ma sududu noodin.

²⁸ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.

²⁸ Waato kaŋ a goono ga ye fu, a go ga goro nga torko ra ka annabi Isaya tira caw.

²⁹Ja Vaim ütles Filippusele: 'Mine ja ligine sellele tõllale!'

²⁹ Biya _Hanno|_ mo ne Filibos se: «Ma maan ka to torka din gaa.»

³⁰Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: 'Kas sa ka aru saad, mida sa loed?'

³⁰ Filibos mo zuru ka koy a do. Kal a maa bora goono ga annabi Isaya tira caw. A ne: «Ni goono ga faham da haŋ kaŋ no ni goono ga caw?»

³¹Tema vastas: 'Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?' Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.

³¹ Cawka ne: «Mate n'ay ga te ka faham, da manti ay du boro fo kaŋ ga cab'ay se?» A na Filibos ŋwaaray a ma kaaru ka goro nga jarga.

³²Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: 'Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.

³² Nango kaŋ a goono ga caw Irikoy Tira Hanna ra neeya: «I n'a candi sanda feeji nya kaŋ i goono ga koy wi, sanda feej'ize kaŋ go ga dangay mo nga hamni hõseko jine, yaadin cine no a mana nga meyo fiti.

³³Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.'

³³ A kaynandiyaŋo ra i n'a cimi ciito ta a gaa. May no g'a banda baaro dede? Zama i n'a fundo kaa ndunnya ra.»

³⁴Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: 'Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?'

³⁴ Mantawo mo tu Filibos se ka ne: «Ay ga ni ŋwaaray, ma ci ay se: annabo wo, may sanni no a goono ga te? Nga bumbo no, wala boro fo gaa no a go?»

³⁵Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.

³⁵ Filibos mo na nga meyo fiti ka sintin Irikoy Tira Hanna sanno wo gaa ka Yesu waazo te a se.

³⁶Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: 'Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?'

³⁶ I dirawo gaa, kal i to hari fo do. Mantawo ne: «Guna hari neeya. Ifo no g'ay ganji ni ma te ay se baptisma?»

³⁷[Aga Filippus ütles: 'Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.' Ta vastas ja ütles: 'Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!']

³⁷ Filibos ne: «Da ni ga cimandi da ni bina kulu, a ga hin ka te.» A tu ka ne: «Ay ga cimandi kaŋ Yesu Almasihu ya Irikoy Izo no.»

³⁸Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.

³⁸ A lordi ka ne i ma torka kayandi. I boro hinka zumbu ka furo haro ra, nga, Filibos da mantawo. A te a se baptisma.

³⁹Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.

³⁹ Waato kaŋ i fun haro ra, Rabbi Biya na Filibos hamay ka kond'a. Mantawo mana ye ka di a, amma a na nga dirawo te da farhã.

⁴⁰Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.

⁴⁰ Amma i di Filibos Azatos ra. Kaŋ a goono ga bisa noodin, a na Baaru Hanna waazu kwaarey kulu ra kal a kaa Kaysariya kwaara.