¹Ülempreester küsis: 'Kas see on nõnda?'

¹ Alfaga beero mo ne: «Hayey din, ya-cine no i bara?»

²Aga Stefanos ütles: 'Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aabrahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist,

² Istifanos ne: «Alborey, nya-izey da baabey, wa hangan ka maa: Irikoy Darzakoyo bangay iri kaayo Ibrahim se waato kaŋ a go Mesopotamiya laabo ra, za a mana goro Haran kwaara ra.

³ning ütles talle: 'Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!'

³ A ne a se: ‹Ma fatta ni laabo da ni dumey ra, ka koy laabo kaŋ ay ga cabe ni se ra.›

⁴Siis ta lahkus kaldealaste maalt ja asus elama Haaranisse. Ja pärast oma isa surma asus ta sealt ümber sellele maale, kus te nüüd elate.

⁴ Gaa no a fun Kaldancey laabo ra ka kaa ka goro Haran. Waato gaa, a baabo buuyaŋo banda, Irikoy kand'a ne laabu woone ra, naŋ kaŋ araŋ go da goray sohõ.

⁵Ja Jumal ei andnud Aabrahamile siin jalatäitki maad pärandiks, ent tõotas selle anda omandiks talle ja ta järglastele - kuigi tal ei olnud last.

⁵ A mana tubuyaŋ hari no a se a ra, baa sanda ce taamuyaŋ fo cine. Amma Irikoy na alkawli sambu a se ka ne nga ga laabo no a se a ma ciya a wane, d'a dumo kaŋ ga kaa a banda mo wane. Waato din mo Ibrahim sinda ize jina.

⁶Jumal rääkis nõnda: Tema järglased elavad võõrana võõral maal ja nad orjastatakse ja neile tehakse kurja nelisada aastat,

⁶ Yaa no Irikoy ci mo: a ‹banda ga yawtaray goray te mebarawey laabo ra. I g'i daŋ tamtaray mo k'i taabandi jiiri zangu taaci.

⁷ja rahvast, kes nad orjastab, mina karistan, ütles Jumal, ja pärast seda nad lähevad välja ja teenivad mind selles paigas.

⁷ Dumo kaŋ se i ga may din mo, ay g'a ciiti. Woodin banda no i ga fun ka kaa ka sududu ay se nango wo ra.› Yaadin no Irikoy ci.

⁸Ja Jumal andis talle ümberlõikamislepingu. Ja nii sündis talle Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.

⁸ A na Ibrahim no dambanguyaŋ sappa mo. Yaadin no, kaŋ Ibrahim na Isaka hay, a n'a dambangu* zaari ahakkanta hane. Isaka na Yakuba hay _k'a dambangu|_, Yakuba mo na kaayey baaba way cindi hinka hay _k'i dambangu|_.

⁹Ja peavanemad kadestasid Joosepit ja müüsid ta ära Egiptusesse, ent Jumal oli temaga

⁹ Kaayey baabey mo canse Yusufu gaa. I n'a neera _boro fooyaŋ se|_ i ma kond'a Misira laabu. Amma Irikoy go a banda

¹⁰ja kiskus ta välja kõigist ta viletsustest ning andis talle armu ja tarkust vaarao, Egiptuse kuninga ees, ning see tõstis ta kogu Egiptusemaa ja terve oma koja ülemaks.

¹⁰ k'a faaba a gurzuga kulu ra. A n'a no gaakuri da laakal Firawna jine, kaŋ ga ti Misira laabu koyo, hal a na Yusufu daŋ Misira laabo nda nga windo kulu se dabariko.

¹¹Aga siis tuli nälg kogu Egiptuse- ja Kaananimaale ja suur viletsus ning meie isad ei leidnud toidupoolist.

¹¹ Amma haray fo te Misira laabo da Kanaana laabo kulu ra, kaŋ te kankami bambata, hal iri kaayey mana du haŋ kaŋ ga ngey boŋ ŋwaayandi.

¹²Aga kui Jaakob sai kuulda, et Egiptuses on vilja, läkitas ta meie isad sinna esimest korda.

¹² Amma waato kaŋ Yakuba maa i ne ntaasu go Misira laabo ra, a n'iri kaayey donton sorro sintina.

¹³Ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele, ja vaaraole sai teatavaks Joosepi päritolu.

¹³ Sorro hinkanta alwaato ra no Yusufu na nga boŋ bangandi nga baabayzey se. Firawna mo du ka Yusufu dumo bay.

¹⁴Siis Joosep laskis kutsuda enda juurde oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge.

¹⁴ Gaa no Yusufu donton ka nga baabo Yakuba ce, nga da nga dumey kulu, ngey boro wayye cindi gu no.

¹⁵Ja Jaakob läks alla Egiptusesse. Ja tema suri seal ja ka meie isad,

¹⁵ Yakuba mo koy Misira. Nga bumbo bu noodin, d'iri kaayey mo.

¹⁶ja nad viidi Sekemisse ja pandi hauda, mille Aabraham oli hõbeda eest ostnud Hamori laste käest Sekemis.

¹⁶ I kand'ey Sikem laabu k'i daŋ sarayey ra kaŋ Ibrahim day da nzarfu Hamor izey gaa Sikem ra.

¹⁷Kui nüüd lähenes selle tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli andnud, kosus rahvas ja kasvas Egiptuses,

¹⁷ Alkawlo kaŋ Irikoy te Ibrahim se alwaato maan. Alwaato din jama soobay ka tonton ka baa gumo Misira ra,

¹⁸kuni tõusis teine kuningas, kes Joosepist midagi ei teadnud.

¹⁸ hala: ‹bonkooni fo furo Misira laabo koytara ra kaŋ si Yusufu bay.›

¹⁹See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi kurja meie isadele, nõudes, et nende imikud heidetaks ära, nii et need ei jääks ellu.

¹⁹ Bonkoono din binde n'iri dumey hiila k'iri kaayey gurzugandi. A n'i tilasandi i ma ngey ize attaciriyey furu, zama i ma si du ka funa.

²⁰Sel ajal sündis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda kasvatati kolm kuud tema isa kojas.

²⁰ Alwaato din ra no i na Musa hay, nga mo zanka kaŋ ga sogo no Irikoy jine. I n'a biiri mo handu hinza nga baabo windo ra.

²¹Aga kui ta oli ära heidetud, siis vaarao tütar lapsendas ta ning kasvatas endale pojaks.

²¹ Waato kaŋ i n'a furu mo, Firawna ize wandiya di a k'a sambu, k'a biiri danga nga bumbo ize.

²²Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt.

²² I na Musa dondonandi Misira bayray kulu, a te boro beeri mo nga sanney da nga goyey ra.

²³Aga kui tal neljakümnes aasta täis sai, tuli tema südamesse mõte minna vaatama oma vendi, Iisraeli lapsi.

²³ Amma waato kaŋ a to jiiri waytaaci, a ma koy ka nga nya-izey kaŋ ti Israyla izey kunfa furo a bina ra.

²⁴Ja kui ta nägi ühele ülekohut tehtavat, läks ta appi ja maksis kätte selle eest, kellele tehti liiga, lüües egiptlase maha.

²⁴ Waato kaŋ a di nga nya-izey ra i goono ga boro fo toonye, a furo ka faasa bora kaŋ i goono ga toonye din se ka Misiranca wi.

²⁵Ta arvas, et ta vennad mõistavad, kuidas Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei mõistnud.

²⁵ A ho hala nga nya-izey ga faham kaŋ Irikoy g'i faaba Musa kamba do, amma i mana faham.

²⁶Ja järgmisel päeval, sattudes nende juurde, kui nad tülitsesid omavahel, katsus ta neid lepitada ja ütles: 'Mehed, te olete ometi vennad, miks te siis teete teineteisele ülekohut?'

²⁶ A wane suba mo, a kaa ka Israyla ize fooyaŋ gar kaŋ yaŋ goono ga yanje. Musa ga ba nga m'i sasabandi. A ne i se: ‹Ya alborey, araŋ ya care nya-izeyaŋ no. Ifo se no araŋ goono ga care toonye?›

²⁷Aga see, kes tegi ligimesele ülekohut, tõukas ta eemale ja ütles: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?

²⁷ Amma bora kaŋ goono ga nga hangasino toonye din na Musa tuti ka ne: ‹May ka ni daŋ koy da ciitiko iri boŋ?

²⁸Kas sa tahad ka mind hukata samal kombel, nagu sa eile hukkasid egiptlase?'

²⁸ Wala ni ga ba ni ma ay mo wi mate kaŋ ni na Misiranca wi bi?›

²⁹Nende sõnade pärast Mooses põgenes ja elas võõrana Midjanimaal, kus talle sündis kaks poega.

²⁹ Musa binde zuru sanno din sabbay se. A koy yawtaray Midiyan laabo ra ka goro. Noodin no a na ize hinka hay.

³⁰Ja kui nelikümmend aastat sai täis, näitas talle ennast ingel Siinai mäe lähedal kõrbes tuleleegis kibuvitsapõõsas.

³⁰ Waato kaŋ a te jiiri waytaaci noodin, malayka fo bangay a se Sinayi tondo do ganjo ra danji beele ra gumbi fo ra.

³¹Mooses imestas seda nägemust nähes, ja kui ta astus lähemale vaatama, kostis Issanda hääl:

³¹ Waato kaŋ Musa di a kulu, a n'a dambarandi. A maan zama nga ma guna, kal a maa Irikoy jinde kaŋ ne:

³²'Mina olen sinu isade Jumal, Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal.' Aga Mooses hakkas värisema ega julgenud enam vaadata.

³² ‹Ay no ga ti ni kaayey Irikoyo, Ibrahim da Isaka nda Yakuba Irikoyo.› Musa mo jijiri, a mana ta nga ma guna koyne.

³³Siis ütles Issand talle: 'Võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!

³³ Rabbi ne a se: ‹Ma ni taamey kaa ni cey gaa, zama nango kaŋ ni goono ga kay din, nangu hanante no.

³⁴Ma olen küllalt näinud oma rahva vaevamist Egiptuses ja olen kuulnud nende ägamist ning olen alla tulnud neid vabastama. Ja nüüd mine, ma läkitan su Egiptusesse!'

³⁴ Haciika, ay di ay borey kaŋ go Misira laabo ra kankamo, ay maa i durayyaŋey mo. Ay zumbu zama ay m'i faaba se. Sohõ binde koy, ay ga ni donton Misira laabu.›

³⁵Sellesama Moosese, kelle nad olid ära salanud, öeldes: 'Kes sind on tõstnud meile ülemaks ja õigusemõistjaks?', selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks ingli käe läbi, kes oli ennast talle näidanud kibuvitsapõõsas.

³⁵ Musa wo, kaŋ i wang'a ka ne a se: ‹May ka ni daŋ koy da ciitiko iri boŋ?›, nga no Irikoy donton koy da faabako Malayka kambe do kaŋ bangay a se gumbo ra.

³⁶Seesama Mooses viis nad välja, tehes imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal ja Punases meres ja kõrbes neljakümne aasta jooksul.

³⁶ Bora din no k'i kaa taray, kaŋ a na dambara hariyaŋ da alaamayaŋ te Misira ra da Teeku Cira ra, da ganjo ra mo jiiri waytaaci.

³⁷See on see Mooses, kes ütles Iisraeli lastele: 'Jumal tõstab teie vendade seast teile Prohveti, seesuguse nagu mina.'

³⁷ Nga ga ti Musa din kaŋ ne Israyla izey se: ‹Irikoy ga annabi fo tunandi araŋ se araŋ nya-izey game ra, danga ay cine.›

³⁸Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said elavaid sõnu meile edasiandmiseks.

³⁸ Woone ga ti bora kaŋ go jama ra ganjo ra iri kaayey banda nda malayka kaŋ salaŋ d'a Sinayi tondo ra banda. A na sanni fundikooney ta mo ka no iri se.

³⁹Kuid meie isad ei tahtnud olla talle kuulekad, vaid tõukasid ta eemale ja pöördusid oma südamega Egiptuse poole,

³⁹ Amma iri kaayey si ba ngey m'a gana, hal i wang'a ka ngey biney bare ngey ma ye Misira do haray.

⁴⁰öeldes Aaronile: 'Tee meile jumalaid, kes käiksid meie eel, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, kes tõi meid välja Egiptusest!'

⁴⁰ I ne Haruna se: ‹Ma tooruyaŋ te iri se kaŋ yaŋ ga furo iri jine. Zama Musa wo, bora kaŋ n'iri kaa Misira laabo ra, iri si bay haŋ kaŋ du a.›

⁴¹Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ja rõõmustasid oma käte tegude üle.

⁴¹ Jirbey din ra mo i na handayze tooru fo te ka kande tooro se sargay. I goono ga farhã ngey kambey goyo se.

⁴²Jumal aga pööras neile selja ning jättis nad teenima taevavägesid, nõnda nagu prohvetite raamatus on kirjutatud: 'Kas teie, Iisraeli sugu, tõite mulle tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat kõrbes olles?

⁴² Amma Irikoy bare k'i nooyandi i ma sududu beene marga se, mate kaŋ i hantum annabey tira ra ka ne: ‹Ya Israyla dumo, jiiri waytaaci ganjo ra, manti ay se no araŋ goono ga kande almanyaŋ da sargayyaŋ k'i sarga* bo.

⁴³Ei, vaid te võtsite Mooloki telgi ja oma jumala Raifa tähe, kujud, mis te olite teinud, et neid kummardada; ja ma asutan teid teisele poole Paabelit.'

⁴³ Araŋ na tooro kaŋ se i ga ne Molok hukumo sambu, da Ramfan tooru handariya, himandi-himandey kaŋ araŋ te zama araŋ ma sombu i se. Ay mo g'araŋ dagu ka konda araŋ Babila se ya-haray.›

⁴⁴Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud.

⁴⁴ Iri kaayey gonda seeda hukumo ganjo ra, mate kaŋ Irikoy kaŋ salaŋ Musa se lordi ka ne a m'a te deedando kaŋ a di din boŋ.

⁴⁵Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini,

⁴⁵ Iri kaayey du hukumo din ngey alwaato ra. I kand'a Yasuwa banda waato kaŋ i na dumi cindey koytaray ŋwa kaŋ yaŋ Irikoy gaaray iri kaayey jine. Hukumo go no mo kal a ma koy to Dawda jirbey gaa.

⁴⁶Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole.

⁴⁶ Dawda wo du gaakuri Irikoy jine. A na Irikoy ŋwaaray mo nga ma du ka nangoray cina Yakuba Irikoyo se.

⁴⁷Saalomon ehitas aga temale koja.

⁴⁷ Amma Suleymanu no ka windo cina a se.

⁴⁸Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb:

⁴⁸ Amma Beeraykoyo si ga goro fuwey ra kaŋ i te da kambey bo, mate kaŋ annabi ci ka ne:

⁴⁹'Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?' ütleb Issand.

⁴⁹ ‹Beene ya ay karga no, ganda mo ay ce furkange no.› Irikoy ne: ‹Fu woofo dumi no araŋ ga cina ay se? Wala man gaa no ga ti ay fulanzamyaŋ do?

⁵⁰'Eks minu käsi ole kõik need teinud?!'

⁵⁰ Manti ay kamba no na hayey wo kulu te?›

⁵¹Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi.

⁵¹ Araŋ boŋ sandey, araŋ kaŋ araŋ biney d'araŋ hangey mana du dambanguyaŋ, duumi araŋ goono ga gaaba nda Biya Hanna. Danga mate kaŋ cine araŋ kaayey te din, yaadin no araŋ mo goono ga te.

⁵²Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie,

⁵² Annabi woofo no kaa kaŋ araŋ kaayey man'a gurzugandi? Annabey kaŋ yaŋ kande Adilitaraykoyo kaayaŋo baaro mo, i n'i wi. Sohõ araŋ ciya a nooyandikoyaŋ d'a wiikoyaŋ.

⁵³kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.'

⁵³ Araŋ na Tawretu ta kaŋ Irikoy samba malaykey kambe ra, amma araŋ man'a gana.»

⁵⁴Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid.

⁵⁴ Waato kaŋ i maa hayey din, sanno n'i biney dooru. I na ngey hinjey kaama a gaa.

⁵⁵Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel

⁵⁵ Amma Istifanos to da Biya Hanno. A na nga moy basu beene, a di Irikoy darza, a di Yesu mo goono ga kay Irikoy kambe ŋwaaro gaa.

⁵⁶ja ütles: 'Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.'

⁵⁶ A ne: «Guna! Ay goono ga di beena feerante da Boro Izo kaŋ goono ga kay Irikoy kambe ŋwaaro gaa.»

⁵⁷Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale

⁵⁷ Gaa no i wurru da jinde beeri ka ngey hangey daabu. I zuru ka kaŋ a boŋ ce folloŋ.

⁵⁸ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks,

⁵⁸ I n'a jindaw birno banda, k'a catu ka wi da tondiyaŋ. Seedey mo na ngey bankaarayey jisi arwasu fo do kaŋ se i ga ne Sawulu.

⁵⁹ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: 'Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!'

⁵⁹ Waati kaŋ i goono ga Istifanos catu ka wi da tondiyaŋ, a goono ga Rabbi ce ka ne: «Ya Rabbi Yesu, m'ay fundo ta.»

⁶⁰Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: 'Issand, ära pane seda neile patuks!' Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta.

⁶⁰ A gurfa ganda mo ka ce da jinde beeri ka ne: «Ya Rabbi, ma si zunubi woone lasaabu i se.» Waato kaŋ a na woodin ci, a kani.