¹Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema.

¹ A go mo alwaato din ra, Hirodus* kaŋ ga ti laabukoyo na nga kamba salle zama nga ma Almasihu marga boro fooyaŋ gurzugandi.

²Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.

² A na Yohanna beere Yakuba wi da takuba.

³Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal.

³ Waato kaŋ a di woodin kaan Yahudancey se, a na Bitros mo di. (Buuru kaŋ sinda dalbu bato* jirbey ra no woodin te.)

⁴Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua.

⁴ Waato kaŋ a n'a di, a n'a daŋ kasu. A n'a daŋ sooje sata taaci kaŋ ikulu gonda sooje taaci-taaci kambe ra, i m'a batu. Hirodus gonda anniya nga ma Bitros kaa taray jama se Paska* banda.

⁵Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast.

⁵ I binde goono ga Bitros gaay kaso ra, amma Almasihu marga goono ga adduwa te a se Irikoy gaa da anniya.

⁶Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis Peetruse enese ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja vahimehed ukse ees valvasid vanglat.

⁶ Waato kaŋ Hirodus soola nga m'a kaa taray, cino din ra Bitros goono ga kani sooje hinka game ra. I n'a haw da sisiri hinka. Batukoy mo kaŋ go meyo gaa goono ga kasu fuwo batu.

⁷Ja ennäe, Issanda ingel seisis seal ning valgus helkis vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta üles ja ütles: 'Tõuse kiiresti!' Ja Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha.

⁷ Guna mo, Rabbi malayka fo bangay a se, annura fo mo na fuwo kaarandi. Malayka na Bitros kar a carawo gaa k'a tunandi. A ne: «Tun ka kay da waasi.» A sisirey kulu mo fun kambey gaa ka kaŋ.

⁸Ingel aga ütles talle: 'Pane vöö vööle ja seo oma jalatsid jalga!' Tema tegigi nõnda. Ja ingel ütles talle: 'Pane oma kuub selga ja tule minu järele.'

⁸ Malayka ne a se: «Ma guddu ka ni taamey mo haw.» Yaadin mo no a te. Malayka ne a se: «Ma ni kwaayo daŋ k'ay gana.»

⁹Ja Peetrus tuli välja ja käis tema järel ega teadnud, et see, mis ingel tegi, on tõsi, vaid arvas end nägevat nägemust.

⁹ A fatta mo k'a gana. A mana bay hala haŋ kaŋ te malayka do ya cimi no, amma a ho hala bangayyaŋ no nga di.

¹⁰Ja nad läbisid esimese ja teise vahiposti ning tulid linna viiva raudvärava ette. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid ja läksid edasi üht tänavat pidi. Ja järsku lahkus ingel tema juurest.

¹⁰ Waato kaŋ i bisa batuko sintina da ihinkanta gaa, i to guuru meyo do kaŋ ga guna kwaara gaa, nga mo feeri nga boŋ se. I fatta ka fondo fo gana. Sahãadin-sahãadin, malayka fay d'a.

¹¹Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: 'Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab.'

¹¹ Waato kaŋ Bitros laakalo ye a gaa, a ne: «Sohõ ay bay kaŋ haciika Rabbi no ka nga malayka donton k'ay faaba Hirodus kambe ra da Yahudancey jama hanganyaŋ kulu gaa.»

¹²Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.

¹² Waato kaŋ a na hayey din lasaabu binde, a koy Maryama kwaara, Yohanna kaŋ se i ga ne Markos nya no. Noodin no boro boobo margu zama ngey ma te adduwa.

¹³Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.

¹³ Waato kaŋ Bitros na windo me kar, wandiyo goy-ize fo kaŋ maa Roda koy ka di boro kaŋ no.

¹⁴Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.

¹⁴ Amma waato kaŋ a bay kaŋ Bitros jinde no, a mana meyo fiti farhã sabbay se, amma a bare ka zuru ka koy baaro ci borey se ka ne: «Bitros go windo me gaa ga kay.»

¹⁵Nemad ütlesid talle: 'Sa jampsid!' Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: 'See on tema ingel.'

¹⁵ I ne a se: «Ni boŋo koma!» Amma nga wo tabbatandi kaŋ yaadin no. Ngey mo ne: «A malayka no!»

¹⁶Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.

¹⁶ Amma Bitros soobay ka windo meyo kar. Waato kaŋ i n'a fiti, i di a mo, kal i dambara.

¹⁷Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: 'Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!' Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.

¹⁷ A na nga kamba sambu ka ne i ma dangay. Waato gaa a ci i se mate kaŋ cine no Rabbi na nga kaa kaso ra nd'a. A ne: «Araŋ ma hayey din ci Yakuba da nya-izey se.» Gaa no a fatta ka koy nangu fo.

¹⁸Aga päeva saabudes olid sõdurid suures ärevuses selle pärast, mis Peetrusega oli juhtunud.

¹⁸ A go no, waato kaŋ mo bo, kusuuma bambata te soojey do, hala haŋ kaŋ no Bitros ciya.

¹⁹Kui Heroodes teda otsis ega leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis need viia hukkamisele. Ise ta läks Juudamaalt alla Kaisareasse ja jäi sinna.

¹⁹ Waato kaŋ Hirodus n'a ceeci, a mana di a mo, kal a na batukoy hã. Gaa no a lordi ka ne i m'i wi. Koyo mo tun noodin Yahudiya ka zulli Kaysariya kwaara ka goro jirbiyaŋ.

²⁰Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Nood tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud nõusse kuninga kambriülema Blastose, palusid rahu; sest nende maa sai oma toiduse kuninga alalt.

²⁰ A go no, a te bine gumo da Tir da Zidon borey. Waato kaŋ i hin Balatusu kaŋ ga ti koyo kwaara ize, i kaa Hirodus do da bina folloŋ. I goono ga laakal kanay ceeci, zama i laabo goono ga du ŋwaari koyo laabo ra.

²¹Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.

²¹ Zaaro kaŋ i suuban, Hirodus na nga koytaray kwaayey daŋ ka goro karga boŋ. A goono ga salaŋ borey se.

²²Rahvas aga hüüdis: 'See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!'

²² Jama mo goono ga kuuwa ka ne: «Beene koy fo jinde no woone, manti boro wane no!»

²³Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.

²³ Sahãadin-sahãadin Rabbi malayka fo n'a kar, zama a mana Irikoy beerandi. Nooniyaŋ mo di k'a ŋwa kal a bu.

²⁴Aga Jumala sõna kasvas ja levis.

²⁴ Amma Irikoy sanno goono ga say-say ka koy jina.

²⁵Ent Barnabas ja Saulus, olles lõpetanud oma teenistuse Jeruusalemmas, tulid tagasi ja võtsid enestega kaasa Johannese, keda hüüti Markuseks.

²⁵ Waato kaŋ i na ngey saajaw goyo toonandi, Barnaba da Sawulu ye ka fun Urusalima. I kande Yohanna kaŋ se i ga ne Markos ngey banda.