1Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda hüüti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen, kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega, ja Saulus.
1 Annabiyaŋ da dondonandikoyaŋ go Antiyos Almasihu marga ra. Ngey ga ti: Barnaba, da Simeyon kaŋ se i ga ne Arbi, da Lusiyas Kayrawa kwaara bora, da Manayin kaŋ nga da laabukoyo Hirodus tun care banda, da Sawulu.
2Kui need siis Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: 'Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!'
2 I goono ga goy Rabbi se ka mehaw*, kala Biya Hanna ne: «Araŋ ma Barnaba da Sawulu kaa ay se waani, goyo kaŋ se ay n'i ce din.»
3Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.
3 Waato kaŋ i na ngey mehawo te ka adduwa, i na ngey kambey dake i boŋ. Gaa no i n'i sallama.
4Kui nad olid Püha Vaimu poolt teele saadetud, tulid nad alla Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele.
4 Ngey mo, kaŋ go Biya Hanno dontonkoyaŋ, zulli ka koy Selusiya kwaara. I furo hi ra noodin ka koy Kubrus gungo do.
5Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.
5 Waato kaŋ i kaa Salamis kwaara, i na Irikoy sanno waazu Yahudance diina marga fuwey ra. Yohanna mo go i banda g'i saajaw.
6Nad käisid läbi terve saare Pafosest saadik. Seal leidsid nad ühe juudi nõia ning valeprohveti nimega Barjeesus.
6 Waato kaŋ i bisa gungo kulu ra, i kaa kala Bafusa kwaara. I na boro fo gar kaŋ moodabal teeko no, tangari annabi fo kaŋ Yahudance no. A maa ga ti Bar-Yasuwa.
7See oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Too kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde ning soovis kuulata Jumala sõna.
7 A go Sarjiyas Bulos banda kaŋ ga ti mayko, boro no kaŋ gonda fahamay. Bora din binde na Bulos da Barnaba ce ka ceeci nga ma maa Irikoy sanno i do.
8Aga neile pani vastu Elümas, 'nõid' - sest nõnda tuleb tõlkida ta nime -, püüdes maavalitsejat usust eemale pöörata.
8 Amma Alima, kaŋ ga moodabal te (woodin no ga ti a maa feerijo), goono ga gaaba nd'ey. A ceeci nga ma maykwa bare k'a kaa cimi fonda gaa.
9Aga Saulus, keda hüütakse Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teda teravalt
9 Amma Sawulu, kaŋ se i ga ne Bulos, to da Biya Hanno. A n'a guna
10ja ütles: 'Oh sa kuradi poeg, täis kõiksugu kavalust ja kõiksugu kelmust, kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast?
10 ka ne: «Nin kaŋ to da munaficitaray da zamba kulu dumi, nin Iblisi izo, adilitaray kulu ibare, ni si fay da Rabbi fondo kayantey siirandiyaŋ no?
11Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb su peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!' Ja otsekohe langes Elümase üle pimedus ning ringi tammudes otsis ta talutajaid.
11 Sohõ binde, Rabbi kamba go ni boŋ. Ni ga dana, ni si di wayna hal alwaati fo.» Sahãadin-sahãadin mo, buuda da kubay kaa a gaa. A goono ga dadabe ka ceeci boro kaŋ ga nga candi.
12Kui maavalitseja nägi, mis juhtus, hakkas ta uskuma, olles hämmastunud Issanda õpetusest.
12 Gaa no maykwa, waato kaŋ a di haŋ kaŋ te, cimandi. A goono ga takooko nda Rabbi dondonandiyaŋo.
13Aga Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest ja tulid Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma.
13 Bulos d'a hangasiney kaŋ go a banda mo furo hi noodin Bafusa ka kaa Bargata kwaara, Bamfiliya laabo ra. Yohanna fun i banda noodin ka ye Urusalima.
14Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.
14 Ngey mo fun Bargata ka kaa Antiyos, Bisidiya wano. I furo Yahudance diina marga fuwo ra asibti* hane ka goro.
15Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: 'Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!'
15 Tawretu* nda Annabey* Tirey cawyaŋ banda, Yahudance diina marga fuwo jine borey donton i gaa ka ne: «Nya-izey, d'araŋ gonda yaamaryaŋ sanni fo jama se, kal araŋ ma ci.»
16Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:'Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!
16 Bulos binde tun ka kay ka nga kamba sambu ka ne: «Israyla borey d'araŋ _dumi cindey|_ kaŋ yaŋ ga humburu Irikoy, wa maa:
17Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.
17 Israyla jama wo Irikoyo n'iri kaayey suuban ka jama beerandi waato kaŋ i koy yawtaray ka goro Misira laabo ra. Kambe gaabikooni no a n'i kaa d'a laabo din ra.
18Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;
18 A te i se danga baaba cine, jiiri waytaaci cine no a go ga suuru nd'ey ganjo ra.
19ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks
19 Waato kaŋ a na dumi iyya halaci Kanaana laabo ra, Irikoy n'i laabo no nga waney se, i m'a tubu.
20ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.
20 Woodin mana te kala jiiri zangu taaci nda waygu cine. Hayey din banda no Irikoy n'i no jine boroyaŋ hala ka kaa annabi Samuwila zamana gaa.
21Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.
21 Woodin banda no i hã ngey ma du bonkooni. Irikoy mo na Sawulu, Cis izo, no i se, Benyamin kunda no, _kaŋ na koytaray ŋwa|_ jiiri waytaaci.
22Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: 'Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.'
22 Waato kaŋ Irikoy n'a kaa, a na Dawda tunandi a ma ciya i se bonkooni. Dawda boŋ no Irikoy seeda ka ne: ‹Ay di Dawda, Yasse izo, boro no kaŋ ga saba nd'ay bina, kaŋ g'ay miila kulu te.›
23Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.
23 To, bora din haamey ra no, alkawlo boŋ, Irikoy kande Israyla se Faabako, kaŋ ga ti Yesu.
24Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.
24 Za Yesu mana kaa, Yohanna jin ka tuubi baptisma waazu Israyla jama kulu se.
25Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: 'Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.'
25 Waato kaŋ Yohanna ga ba ka nga bata toonandi, a ne: ‹Ay wo manti bora kaŋ araŋ go ga miila. Amma guna, ay banda boro fo goono ga kaa kaŋ ay mana to naŋ kaŋ ay ma ce daŋ a ce ra.›
26Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.
26 Ay nya-izey, Ibrahim asulo izey, da _dumi cindey|_ kaŋ go araŋ ra kaŋ yaŋ ga humburu Irikoy, iri se no i na faaba sanno wo samba.
27Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse,
27 Zama Urusalima gorokoy d'i jine borey, kaŋ i mana Yesu bay, i mana annabey sanney mo bay kaŋ yaŋ i goono ga caw asibti kulu, i n'i toonandi waato kaŋ i na Yesu ciiti ka zeeri.
28ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks.
28 Baa day kaŋ i mana du wiyaŋ fondo kulu Yesu gaa, i na Bilatos ŋwaaray ka ne a m'a wi.
29Ja kui nad olid täitnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võeti ta ristipuult maha ja pandi hauda.
29 Waato kaŋ i na hay kulu toonandi kaŋ go hantumante Yesu boŋ, i n'a zumandi k'a kaa kanjiyaŋ bundo gaa, k'a daŋ saaray fo ra.
30Jumal aga äratas ta surnuist üles.
30 Amma Irikoy n'a tunandi ka kaa buukoy game ra.
31Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.
31 Jirbi boobo mo no a go ga bangay borey se kaŋ yaŋ n'a gana ka fun Galili ka kaa Urusalima. Sohõ borey din ga ti a seedey jama se.
32Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest,
32 Iri mo goono ga waazu araŋ se Baaru Hanna wo: alkawlo kaŋ Irikoy sambu iri kaayey se,
33et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile - nagu ka teises laulus on kirjutatud: 'Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.'
33 a n'a toonandi iri, kaŋ ga ti i izey se, za kaŋ a na Yesu tunandi, mate kaŋ i hantum Zabura hinkanta ra ka ne: ‹Ni ya ay izo no. Hunkuna no ay na ni hay.›
34Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: 'Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.'
34 Kaŋ Irikoy na Yesu tunandi ka kaa buukoy game ra ciine din, a si fumbu mo, yaadin no Irikoy salaŋ ka ne: ‹Ay g'araŋ no Dawda albarka hanantey da tabbatantey.›
35Seepärast ütleb ta ka teisal: 'Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist.'
35 A sabbay se a ne Zabura fo ra koyne: ‹Ni si naŋ ni wane Hanna ma fumbu.›
36Sest Taavet, kui ta oma sugupõlve ajal Jumala tahtmist oli teeninud, uinus magama ja maeti oma esivanemate juurde ning nägi kõdunemist,
36 Zama waato kaŋ Dawda na goyo te nga zamana ra kaŋ Irikoy waadu a se, a kani. I n'a fiji a kaayey do, hal a fumbu mo.
37see aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist.
37 Amma Yesu kaŋ Irikoy tunandi mana fumbu.
38Olgu siis teile teada, mehed-vennad, et tema kaudu kuulutatakse teile pattude andeksandmist, ja see õigeksmõist, mida te ei suutnud leida Moosese Seaduses,
38 Araŋ ma bay mo, ay nya-izey, bora din do no i goono ga zunubi yaafayaŋ waazu araŋ se.
39on temas, kelles see on täielikult võimalik igale inimesele, kes usub.
39 A do mo no boro kulu kaŋ ga cimandi, Irikoy n'a koy adilandi* hay kulu gaa kaŋ yaŋ araŋ si hin ka ciya adilante* Musa Tawreto ganayaŋ ra.
40Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:
40 A binde, araŋ ma te laakal, hayey din kaŋ i ci Annabey Tirey ra ma si kaŋ araŋ boŋ
41'Vaadake, te põlastajad, ja imestage ja hävige. Sest ma teen ühe teo teie päevil, teo, mida te ei usuks, kui keegi seda teile jutustaks.''
41 kaŋ ne: ‹Ya dondakoy, wa guna. Wa dambara ka halaci. Zama ay ga goy fo te araŋ jirbey ra, goy kaŋ araŋ s'a cimandi abada, baa day boro fo n'a ci araŋ se.› »
42Kui nad siis välja läksid, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima.
42 Waato kaŋ i goono ga fatta _Yahudance diina marga fuwo ra|_, jama n'i ŋwaaray ka ne i ma ye ka sanno din ci ngey se koyne hino asibto kaŋ ga kaa.
43Pärast sünagoogist äraminekut järgnesid paljud juudid ja jumalakartlikud proselüüdid Paulusele ja Barnabasele, kes vestlesid nendega ja veensid neid jääma Jumala armusse.
43 A go mo, waato kaŋ jama kar ka say, i ra boro boobo, Yahudance da borey kaŋ yaŋ furo Yahudance diina ra ganako hanney, na Bulos da Barnaba gana. Ngey mo salaŋ boro woodin yaŋ se ka ne i ma soobay ka mo ye Irikoy gomno gaa.
44Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama.
44 Waato kaŋ asibto din kaa ka to binde, a cindi kayna boro ma ne hala kwaara kulu no ka margu noodin zama ngey ma maa Irikoy sanno.
45Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.
45 Amma waato kaŋ Yahudancey di jama boobo, i to da canse. I na sanney kaŋ Bulos ci din kakaw, ka alaasiray sanniyaŋ ci.
46Paulus ja Barnabas aga ütlesid avalikult: 'Meie kohus oli rääkida Jumala sõna esiteks teile, aga et teie selle enesest ära tõukasite ega arva end igavest elu väärivat, siis vaata, me pöördume paganate poole.
46 Amma Bulos da Barnaba salaŋ da bine-gaabi ka ne: «A ga tilas i ma Irikoy sanno ci araŋ se jina. A binde, kaŋ araŋ n'a ganandi araŋ gaa, k'araŋ boŋ ye sanda araŋ mana to fundi hal abada gaa, guna, iri goono ga bare ka ye dumi cindey do.
47Sest nõnda on meid Issand käskinud: 'Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.''
47 Zama yaadin no Rabbi n'iri lordi nd'a ka ne: ‹Ay na ni daŋ ni ma ciya annura dumi cindey se, zama ni ma konda faaba hala ndunnya kulu me.› »
48Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.
48 Waato kaŋ dumi cindey maa woodin, i goono ga farhã ka Rabbi sanno beerandi. I boro kulu mo kaŋ yaŋ i n'i waadu fundi hal abada duura gaa cimandi.
49Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.
49 Rabbi sanno mo goono ga say-say laabo din kulu ra.
50Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna ülikuid, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning kihutasid nad välja oma piirkonnast.
50 Amma Yahudancey na kwaara ra boro beeri fooyaŋ, kaŋ yaŋ ga ti wayborey kaŋ yaŋ furo Yahudance diina ra, da mo kwaara jine borey, zukku ka gurzugay tunandi Bulos da Barnaba boŋ. I n'i gaaray ka kaa ngey laabo ra.
51Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni.
51 Amma Bulos da Barnaba na ngey ce taamey kusa kokobe _ka seeda|_ i gaa ka dira ka kaa Ikoniya.
52Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.
52 Talibey mo goono ga to da farhã da Biya Hanno.