1Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: 'Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda.'
1 Boro fooyaŋ mo fun Yahudiya. I goono ga nya-izey dondonandi ka ne, way: «D'i mana araŋ dambangu Musa alaada boŋ, kulu araŋ si hin ka du faaba.»
2Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.
2 Sanno din kande kakaw da canda-canda boobo ngey nda Bulos da Barnaba game ra. Nya-izey na Bulos da Barnaba nd'i ra boro fooyaŋ donton i ma konda sanno din diyey da arkusey do Urusalima.
3Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.
3 Gaa no, waato kaŋ Almasihu marga n'i gaakasinay da hindoonay kaŋ ga kond'ey baani, i bisa Finiciya da Samariya ka dumi cindey bareyaŋo baaro dede. Baaru woodin kande nya-izey kulu se farhã bambata.
4Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.
4 Waato kaŋ i kaa Urusalima, Almasihu marga nda diyey da arkusey n'i kubayni. Ngey mo na hay kulu kaŋ Irikoy te ngey do dede.
5Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: 'Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust.'
5 Amma Farisi fonda boro fooyaŋ kaŋ yaŋ cimandi tun ka ne: «A ga tilas no i m'i dambangu k'i lordi mo ka ne i ma Musa lordey gana.»
6Apostlid ja vanemad tulid nüüd kokku seda kõike arutama.
6 Diyey da arkusey margu zama ngey ma sanno din saaware te.
7Kui siis sündis palju vaidlemist, tõusis Peetrus ja ütles neile: 'Mehed-vennad, te teate, et Jumal juba ammusest ajast on valinud teie seast minu, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja saaksid usklikuks.
7 Waato kaŋ i na canda-canda beeri fo te, Bitros tun ka kay. A ne i se: «Ay nya-izey, araŋ ga bay kaŋ za gayyaŋ no Irikoy n'ay suuban araŋ game ra, zama ay me ra dumi cindey ma maa Baaru Hanna sanno ka cimandi.
8Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi,
8 Irikoy mo, kaŋ ga biney bay n'i seeda, za kaŋ a n'i no Biya Hanna, sanda mate kaŋ cine a n'iri no.
9ja ei ole teinud mingit vahet meie ja nende vahel, olles usu läbi puhastanud nende südamed.
9 In d'ey game ra mo, Irikoy mana fayanka fo te, za kaŋ a n'i biney hanandi cimbeeri* do.
10Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie?
10 Sohõ binde, ifo se no araŋ goono ga Irikoy si, ka calu* daŋ talibey jindey gaa kaŋ iri kaayey wala iri bumbey si hin ka jare?
11Ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi samal kombel nagu nemadki.'
11 Amma iri cimandi kaŋ Rabbi Yesu gomno do no iri du faaba, sanda mate kaŋ cine ngey mo du a.»
12Siis jäi kogu hulk vait ja kuulas, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, kui palju tunnustähti ja imetegusid Jumal oli teinud paganate seas nende kaudu.
12 Gaa no marga kulu dangay ka hangan Barnaba nda Bulos se. I goono ga alaamey da dambara harey kaŋ yaŋ Irikoy te ngey do dumi cindey game ra din baaru dede.
13Pärast, kui nad olid lõpetanud, hakkas Jaakobus kõnelema: 'Mehed-vennad, kuulge mind!
13 Waato kaŋ i dangay no Yakuba na sanno sambu ka ne:
14Siimeon on rääkinud, kuidas Jumal algusest peale on pidanud hoolt, et koguda paganate seast endale rahvast.
14 «Ay nya-izey, wa hangan ay se ka maa. Simeyon na baaro dede mate kaŋ cine Irikoy jin ka dumi cindey kunfa, zama a ma jama fooyaŋ kaa i ra nga maa se.
15Sellega sobivad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
15 Annabey sanney mo ga saba nda woodin, mate kaŋ i n'a hantum ka ne:
16'Pärast seda ma pöördun tagasi ja ehitan üles Taaveti mahalangenud telgi ja ehitan üles selle varemed ja püstitan selle uuesti,
16 ‹Woodin banda ay ga ye ka kaa. Ay ga Dawda hukumo kaŋ kaŋ din cina, ay m'a kurmey cina ka tunandi,
17et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on hüütud minu nime. Nii ütleb Issand, kes teeb seda,
17 zama boro cindey ma Rabbi ceeci, da dumi cindey kulu kaŋ i g'i ce d'ay maa. Yaadin no Rabbi ci, nga kaŋ ga hayey din te,
18mis on teada igavikust alates.'
18 kaŋ yaŋ go bayrante za zamana sintina.›
19Seepärast otsustan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei valmistataks raskusi,
19 Woodin sabbay se binde, ay diyaŋo gaa, borey kaŋ yaŋ ga bare ka ye Irikoy do dumi cindey ra, iri ma s'i taabandi.
20vaid neile tuleb kirja teel teatada, et nad hoiduksid ebajumalate rüvedusest ja pilastusest ning lämbunud loomadest ja verest.
20 Amma iri ma hantum i se ka ne i ma mooru toorey wane ziibi-ziibey gaa, da zina, da haŋ kaŋ i koote ka wi, da kuri mo.
21Sest Moosesel on ammusest ajast kõigis linnades küllalt kuulutajaid ja teda loetakse sünagoogides igal hingamispäeval.'
21 Zama za doŋ zamaney ra, kwaara ka kaa kwaara Musa gonda waazukoyaŋ. I g'a tira caw Yahudance diina marga fuwey ra asibti kulu.»
22Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehi ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, hüüdnimega Barsabas, ja Siilase, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.
22 Gaa no diyey da arkusey da Almasihu marga kulu care banda di a ga boori ngey ma boroyaŋ suuban marga ra k'i donton Antiyos Bulos da Barnaba banda. Borey kaŋ i suuban neeya: Yahuta, kaŋ se i ga ne Barsaba, da Sila, kaŋ boro beeri yaŋ no nya-izey game ra.
23Nendega nad saatsid järgmise kirja: 'Apostlid ja vanemad, teie vennad, tervitavad vendi paganate seast, kes elavad Antiookias ja Süüria- ja Kiliikiamaal!
23 I na woone wo hantum ka daŋ i kambey ra ka ne: «Iri, diyey da arkusey, kaŋ ti araŋ nya-izeyaŋ, go ga dumi cindey nya-izey kaŋ yaŋ go Antiyos, da Suriya, da Silisiya fo.
24Et me oleme kuulnud, et mõned, kes meie seast on välja läinud, kuigi meie neid ei ole volitanud, on oma kõnedega teid rahutuks teinud ja teie hinged kitsikusse viinud,
24 Iri maa baaru kaŋ boro fooyaŋ kaŋ fun iri do goono g'araŋ taabandi nda sanniyaŋ k'araŋ biney kankam, kaŋ yaŋ iri wo mana lordi fo no i se.
25siis oleme meie üksmeelselt arvanud heaks valida mehi ja saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,
25 Iri mo di, za kaŋ iri te me folloŋ, a ga boori iri ma boro fooyaŋ suuban k'i donton araŋ do. I ga kaa iri baakoy Barnaba da Bulos banda,
26meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.
26 borey kaŋ yaŋ na ngey fundey nooyandi iri Rabbo Yesu Almasihu maa se.
27Nii me siis läkitasime Juuda ja Siilase, et need teile ka suusõnal teataksid sedasama.
27 Iri binde na Yahuta da Sila donton, kaŋ ngey bumbey ga hayey din ci araŋ se da me sanni.
28Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud -
28 Zama a boori Biya Hanna se d'iri mo se, iri ma si tiŋay fooyaŋ dake araŋ boŋ da manti hayey kaŋ yaŋ ga tilas no:
29hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest. Teete hästi, kui te neist hoidute! Jääge terveks!'
29 araŋ ma mooru hay kulu kaŋ i salle tooru se, da kuri, da haŋ kaŋ i koote ka wi, da zina. D'araŋ g'araŋ boŋ gaay hayey din gaa, kulu araŋ boriyandi. Araŋ ma goro nda baani.»
30Nii nad saadeti teele ja nad tulid Antiookiasse, kutsusid kokku rahvahulga ja andsid kirja edasi.
30 A binde, kaŋ i n'i sallama, i zulli ka koy Antiyos. Kaŋ i na marga margu, i na tira no i se.
31Kui nood olid selle läbi lugenud, rõõmustasid nad saadud julgustuse pärast.
31 Waato kaŋ i n'a caw, i farhã bine-gaabandiyaŋo sabbay se.
32Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.
32 Yahuta nda Sila mo, zama annabiyaŋ no, na nya-izey yaamar da sanni boobo k'i no bine-gaabi.
33Aga kui nad seal mõnda aega olid viibinud, lasksid vennad nad rahuga minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.
33 I te jirbiyaŋ noodin, gaa no laakal kanay ra no nya-izey n'i sallama i ma ye borey kaŋ yaŋ n'i donton do.
34[Siilas arvas aga heaks jääda nende juurde.]
34 Amma a kaan Sila se nga ma goro noodin.
35Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.
35 Bulos da Barnaba mo goro Antiyos. I goono ga dondonandi ka Rabbi sanno waazu, ngey da boro boobo fooyaŋ i banda.
36Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: 'Läki jälle vaatama vendi kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib.'
36 Jirbi fooyaŋ banda Bulos ne Barnaba se: «Sohõ kay iri ma ye kwaara kulu ra ka nya-izey kunfa, nangey kaŋ iri na Rabbi sanno waazu, hal iri ma du ka di mate kaŋ i bara nd'a.»
37Barnabas andis nõu võtta kaasa ka Johannes, keda kutsutakse Markuseks.
37 Barnaba mo ga ba nga ma konda Yohanna kaŋ se i ga ne Markos ngey banda.
38Aga Paulus pidas õigeks mitte võtta enesega kaasa teda, kes neist Pamfüülias oli lahkunud ega olnud nendega koos tööle läinud.
38 Amma Bulos di a mana hima a ma koy ngey banda, zama Bamfiliya no a fun i banda, a mana koy goy i banda.
39Sellest tekkis nii suur tüli, et nad teineteisest lahkusid. Barnabas võttis enesega Markuse ja purjetas Küprosele.
39 Kakaw bambata furo i game ra hal a to naŋ kaŋ Bulos da Barnaba fay. Barnaba konda Markos nga banda. I furo hi ra ka koy Kubrus.
40Paulus valis aga Siilase ja läks teele, ning vennad andsid ta Issanda armu hooleks.
40 Amma Bulos na Sila suuban, nga nd'a koy. Nya-izey mo n'i talfi Rabbi gomno gaa.
41Ja ta käis läbi Süüria- ja Kiliikiamaa, kinnitades kogudusi.
41 Bulos bisa Suriya da Silisiya ka Almasihu margey no bine-gaabi.