¹Paulus saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli jünger, uskliku juudi naise poeg, aga kreeka isast, Timoteos nimi,

¹ Bulos kaa mo Darba nda Listra kwaarey ra. Noodin binde, talibi fo go no kaŋ maa Timotiyos. Yahudance wayboro fo kaŋ cimandi ize no, amma baabo wo Gareku boro no.

²kelle kohta Lüstra ja Ikoonioni vennad andsid hea tunnistuse.

² Nya-izey kaŋ yaŋ go Listra da Ikoniya goono g'a seeda nda seeda hanno.

³Paulus tahtis teda enesega teele kaasa. Ja ta võttis ning lõikas tema ümber kohalike juutide pärast, sest need kõik teadsid, et Timoteose isa oli olnud kreeklane.

³ Bulos ga ba nga ma konda bora din nga banda. A n'a sambu ka dambangu, Yahudancey kaŋ go nangey din ra sabbay se, zama boro kulu no ga bay kaŋ Timotiyos baaba ya Gareku boro no.

⁴Kui nad siis linnu mööda käisid, andsid nad kogudustele täitmiseks need korraldused, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.

⁴ Kaŋ i goono ga gana kwaarey ra, i goono g'i no lordey kaŋ yaŋ diyey da arkusey kaŋ go Urusalima te, i m'i gaay.

⁵Nõnda siis kinnitati kogudusi usus ja nende arv kasvas päevast päeva.

⁵ Almasihu margey binde tabbat cimi fonda ra, borey mo goono ga tonton _i ra|_ zaari kulu.

⁶Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias.

⁶ Bulosyaŋ gana ka bisa Firijiya laabu, da Galatiya laabu mo, zama Biya Hanna wangu i se i ma sanno ci Aziya laabo ra.

⁷Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud.

⁷ Waato kaŋ i kaa ka to Misiya jarga, i ceeci ngey ma koy Bitiniya laabo ra, amma Yesu Biya mana yadda i se.

⁸Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse.

⁸ Waato kaŋ i bisa Misiya, i zulli ka koy Tarawasa kwaara.

⁹Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: 'Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!'

⁹ Cino ra Bulos di bangayyaŋ fo: Masidoniya boro fo goono ga kay ka ŋwaaray ka ne: «Kaa ne Masidoniya k'iri gaa.»

¹⁰Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.

¹⁰ Waato kaŋ Bulos di bangayyaŋo din, sahãadin-sahãadin iri na Masidoniya koyyaŋ fondo ceeci. Iri goono ga ne Irikoy n'iri ce, iri ma Baaru Hanna waazu i se.

¹¹Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse

¹¹ Iri tun Tarawasa ka furo hi ra ka daŋandi turr ka koy hala Samotaraki gungo do, a suba mo iri kaa Niyabolis.

¹²ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.

¹² Noodin no iri bisa ka koy Filibi, kaŋ ga ti Masidoniya gallu sintina laabo din ra, Roma mayray fo no. Iri goro kwaara din ra ka te jirbi fooyaŋ.

¹³Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.

¹³ Asibti zaaro hane, iri fatta kwaara meyo gaa ka koy gooru yeesa fo me gaa, naŋ kaŋ iri ho hal adduwa teeyaŋ nangu go no. Iri goro ka salaŋ wayborey kaŋ yaŋ margu se.

¹⁴Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.

¹⁴ I ra wayboro fo go no kaŋ maa Lidiya. Zaara bi neerako no, Tiyatira kwaara boro no, kaŋ ga sududu Irikoy se. A maa iri sanno, Rabbi mo n'a bina feeri hal a yadda nda haŋ kaŋ Bulos goono ga ci.

¹⁵Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: 'Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!' Ja ta käis meile peale.

¹⁵ Waato kaŋ i te nga nda nga almayaaley se baptisma, a n'iri ŋwaaray ka ne: «D'araŋ di ay ya naanaykoy no Rabbi gaa, araŋ ma kaa ka zumbu ay kwaara.» A n'iri tilasandi no.

¹⁶Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.

¹⁶ A go mo, waato kaŋ iri goono ga koy adduwa do, kala wandiya fo kaŋ gonda gunayaŋ follay kubanda iri. A goono ga kande nga koyey se riiba boobo gunayaŋo kaŋ a goono ga te din gaa.

¹⁷Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: 'Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.'

¹⁷ Wandiya din n'iri da Bulos gana. A kaati ka ne: «Borey wo, Irikoy Beeray-Beeri-Koyo bannyayaŋ no. I goono ga faaba fondo baaro ci araŋ se.»

¹⁸Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: 'Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!' Ja vaim läks välja samal tunnil.

¹⁸ Jirbi boobo yaŋ ra a goono ga woodin te. Amma Bulos, zama a bina sara gumo, bare ka ne follay laala din se: «Yesu Almasihu maa ra no ay goono ga ni lordi ka ne ni ma fun wandiya din gaa!» Saaya din ra no folla dira.

¹⁹Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.

¹⁹ Amma waato kaŋ wandiya koyey bay kaŋ ngey riiba sabaabo dira, i na Bulos da Sila di, ka candi ka kond'ey habo ra mayraykoy jine.

²⁰Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: 'Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid

²⁰ Waato kaŋ i kand'ey alkaaley do, i ne: «Borey wo Yahudanceyaŋ no, i goono g'iri kwaara kurtunandi gumo.

²¹ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.'

²¹ I goono ga alaadayaŋ waazu kaŋ yaŋ si halal iri se iri m'i ta, wala iri m'i gaay, iri kaŋ ga ti Romanceyaŋ.»

²²Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.

²² Jama mo tun ka gaaba nd'ey. Alkaaley mo n'i bankaarayey kortu ka kaa i gaa. I lordi ka ne i ma Bulosyaŋ kar da goobu.

²³Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.

²³ Waato kaŋ i n'i kar goobu me boobo, gaa no i n'i daŋ kasu ka kaso batukwa lordi ka ne a m'i batu hal a ma boori.

²⁴Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.

²⁴ Nga mo, za kaŋ i n'a lordi nda gaabi yaadin cine, a n'i daŋ kaso ra hala jina haray. A na bakayaŋ* daŋ cey gaa k'i haw.

²⁵Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.

²⁵ Amma sanda cin bindi cine, Bulos da Sila goono ga adduwa ka baytu Irikoy gaa, kas'ize cindey mo goono ga hangan i se.

²⁶Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.

²⁶ Kala jirsi boŋ, laabu zinjiyaŋ bambata fo te, hala kaso fuwo dabey zinji. Sahãadin-sahãadin mo kaso fuwo meyey fiti, boro kulu sisirey feeri-feeri mo.

²⁷Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.

²⁷ Kaso batukwa mo, kaŋ a mo hay, a go ga di meyey kulu go feerante mo, a na nga takuba foobu. A ga ba ka nga boŋ wi, zama a ho hala kas'izey zuru no.

²⁸Paulus hüüdis aga valju häälega: 'Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!'

²⁸ Amma Bulos kuuwa da jinde beeri ka ne: «Ma si hasaraw te ni boŋ se, zama iri kulu go ne.»

²⁹Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,

²⁹ Batukwa ne i ma kande nga se danji. A waasu ka furo _nda danjo|_ ka ye ganda Bulos da Sila jine. A goono ga jijiri humburkumay sabbay se.

³⁰tõi nad välja ning ütles: 'Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?'

³⁰ A n'i kaa taray ka ne i se: «Ay jine borey, ifo no ay ga te hal ay ma du faaba?»

³¹Aga nemad ütlesid: 'Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!'

³¹ I ne a se: «Ma Rabbi Yesu cimandi, ni ga du faaba, nin da ni windo almayaaley.»

³²Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.

³² I na Irikoy sanno ci a se, nga nda borey kulu kaŋ yaŋ go a windo ra.

³³Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.

³³ Cino saaya din ra, a n'i sambu k'i biyey nyum. Sahãadin-sahãadin, i te nga nda nga almayaaley kulu se baptisma.

³⁴Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.

³⁴ A kond'ey nga windo ra k'i no ŋwaari. A farhã gumo, nga nda nga windo kulu, zama i na Irikoy cimandi.

³⁵Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: 'Lase need inimesed vabaks!'

³⁵ Amma waato kaŋ mo bo, alkaaley na doogariyaŋ donton ka ne: «Ni ma borey din taŋ i ma koy.»

³⁶Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: 'Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!'

³⁶ Kaso batukwa mo na sanno din ci Bulos se ka ne: «Alkaaley donton ka ne i m'araŋ taŋ araŋ ma koy. Sohõ binde, araŋ ma fatta ka koy da baani.»

³⁷Paulus aga vastas neile: 'Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!'

³⁷ Amma Bulos ne i se: «Taray kwaaray no i n'iri goobu, ciiti kulu si. Iri go mo Romanceyaŋ, i n'iri daŋ kasu mo. Sohõ tuguyaŋ ra no i g'iri gaaray? Manti yaadin no! Amma kal i ma kaa ngey bumbey k'iri kaa taray.»

³⁸Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma

³⁸ Doogarey koy ka sanno din ci alkaaley se. I humburu waato kaŋ i maa kaŋ Bulosyaŋ wo Romanceyaŋ no.

³⁹ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.

³⁹ Gaa no i kaa k'i suurandi. Waato kaŋ i n'i kaa taray, i goono g'i ŋwaaray ka ne i ma dira kwaara ra.

⁴⁰Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.

⁴⁰ Bulosyaŋ fatta kaso ra ka furo Lidiya windo ra. Waato kaŋ i di nya-izey, i n'i yaamar. Gaa no i tun ka dira.