1Nad matkasid läbi Amfipolise ja Apolloonia ning tulid Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog.
1 Waato kaŋ i bisa Amfibolis da Aboloniya, i kaa Tassalonika kwaara, naŋ kaŋ Yahudance diina marga fu fo go.
2Ja Paulus astus oma harjumust mööda nende juurde sisse ning arutles ja väitles nendega kolmel hingamispäeval Pühakirja üle,
2 Bulos mo nga alaada boŋ furo i do. Asibti hinza no a goono ga kakaw nd'ey Tawreto da Annabey Tirey da Zabura* ra.
3selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma: 'Tema ongi Messias - see Jeesus, keda mina teile kuulutan.'
3 A goono ga borey fahamandi ka cabe _i se|_ kaŋ a ga tilas no Almasihu ma taabi haŋ, a ma bu ka ye ka tun. A ne: «Yesu wo, kaŋ ay goono g'a baaro waazu araŋ se, nga no ga ti Almasihu.»
4Ja mõned neist lasksid end veenda ja liitusid Pauluse ja Siilasega, samuti suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.
4 I ra boro fooyaŋ bare ka lamba Bulos da Sila gaa. Gareku borey kaŋ yaŋ ga sududu _Irikoy se|_ jama boobo, da wayboro beerey mo, manti jama kayna no.
5Juudid läksid aga kadedaks ja võtsid enestega turuplatsidelt mõningaid nurjatuid mehi ja rahvahulki koondades muutsid linna rahutuks. Rünnates Jaasoni koda, püüdsid nad apostleid rahva ette tuua.
5 Amma Yahudancey to da canse. I du boro laalo fooyaŋ kwaara boro yaamey ra, ka boro boobo margu, ka kwaara toonandi nda kuraari karyaŋ. I na Yason windo taaru ka furo. I goono ga ceeci ngey ma Bulosyaŋ kaa taray borey do.
6Aga kui neid ei leitud, siis nad vedasid Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning hüüdsid: 'Need, kes kogu maal rahutusi tekitavad, need on ka siia tulnud.
6 Amma waato kaŋ i mana di ey, i na Yason da nya-izey fooyaŋ candi ka kond'ey kwaara alkaaley jine. I goono ga kuuwa ka ne: «Borey din kaŋ na ndunnya bare, ngey no ka kaa neewo mo. Yason wo mo, a n'i zumandi.
7Jaason on nad vastu võtnud; ja nad kõik rikuvad keisri korraldusi, öeldes ühe teise olevat kuninga, kellegi Jeesuse.'
7 Woone yaŋ kulu goono ga goy ka gaaba nda Kaysar* lordey. I goono ga ne, way, koy fo go no, kaŋ se i ga ne Yesu.»
8Seda kuuldes rahvas ja linna ülemad ärritusid,
8 Waato kaŋ borey marga da kwaara alkaaley maa woodin, i laakaley tun.
9kuid saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid nad nemad vabaks.
9 Waato kaŋ i na tolme ta Yason da boro cindey gaa, i n'i taŋ.
10Vennad saatsid siis kohe Pauluse ja Siilase öö varjus Beroiasse. Kui nad olid sinna jõudnud, läksid nad juudi sünagoogi.
10 Sahãadin-sahãadin mo, cino ra, nya-izey na Bulos da Sila donton i ma koy Beriya kwaara. Ngey mo, waato kaŋ i to noodin, i furo Yahudance diina marga fuwo ra.
11Sealsed olid üllameelsemad kui Tessaloonika omad, nemad võtsid sõna vastu täie innuga ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas see on nõnda.
11 Beriya borey mo bisa Tassalonika borey daa hanno, zama i na sanno ta da bine yadda, ka Tawreto da Annabey Tirey da Zabura fintal zaari kulu, ka di hala yaadin no hayey din bara.
12Paljud neist hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.
12 Woodin sabbay se i ra boro boobo cimandi, da Gareku wayboro beerey da alborey mo koyne, manti jama kayna no.
13Kui aga Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad sinnagi rahvast ässitama ja segadusse ajama.
13 Amma waato kaŋ Tassalonika kwaara Yahudancey du baaru kaŋ Bulos goono ga Irikoy sanno waazu Beriya mo ra, i kaa noodin mo ka borey marga zukku k'i laakaley tunandi.
14Siis saatsid vennad Pauluse kohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga paigale.
14 Gaa no, sahãadin-sahãadin nya-izey na Bulos donton hala teeko me, amma Sila da Timotiyos mo goro noodin.
15Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja läksid ise ära, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks käsu, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.
15 Borey kaŋ yaŋ na Bulos dum mo kand'a hal Atina kwaara. Waato kaŋ i du lordi kaŋ ne Sila da Timotiyos ma kaa a do da waasi, gaa no i dira.
16Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat.
16 Waato kaŋ Bulos goono g'i batu noodin Atina, a bina butugu kaŋ a goono ga di kwaara to da tooruyaŋ.
17Ta arutles ja väitles nüüd sünagoogis juutide ja proselüütidega ning turul iga päev nendega, kes tema juurde juhtusid.
17 A kakaw i diina marga fuwo ra da Yahudancey, da _dumi cindey|_ kaŋ yaŋ ga sududu _Irikoy se|_. Habo ra mo zaari kulu a ga kakaw da borey kaŋ yaŋ a ga kubanda.
18Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Ühed ütlesid: 'Mida see lobasuu tahab öelda?' Teised aga: 'Tema näib kuulutavat võõraid vaime.' Sest ta kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest.
18 Boro fooyaŋ mo, Abikariyey ra da Satosiyey fonda borey ra, laakal ceecikoyaŋ, goono ga salaŋ d'a. Boro fooyaŋ goono ga ne: «Boro yaamo woone binde, ifo n'a ga ba nga ma ne?» Boro fooyaŋ mo goono ga ne: «Iri diyaŋ gaa de-koy* yawyaŋ boŋ no a goono ga salaŋ» (zama Bulos goono ga Yesu nda buukoy tunandiyaŋ baaro waazu).
19Ja nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile, sõnades: 'Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, mida sa räägid?
19 I n'a di ka kond'a Arobasa _marga|_ do ka ne a se: «Iri ga hin ka bay haŋ kaŋ no ga ti dondonandiyaŋ tajo wo, kaŋ ni goono ga te?
20Sest sa tood meie kõrvu võõrastavaid asju. Me tahame nüüd teada saada, mis need õige on.'
20 Zama ni goono ga kande hari taji iri hangey ra. Iri mo ga ba iri ma hayey din feerijo bay.»
21Kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut.
21 Zama Atina borey kulu da yawey kaŋ goono ga goro i do sinda hay kulu joogole, kala day ngey ma ci wala mo ngey ma maa hari taji fo.
22Paulus jäi seisma keset Areopaagi ja ütles: 'Ateena mehed, ma näen, et te olete haruldaselt jumalakartlikud,
22 Bulos kay Arobasa _marga|_ bindo ra ka ne: «Ya Atina borey, ay di kaŋ hay kulu ra araŋ wo diina ganako beeriyaŋ no.
23sest kui ma läksin läbi linna ja teie pühamuid silmitsesin, leidsin ka sellise altari, millele on kirjutatud: 'Tundmatule Jumalale.' Keda teie nüüd kui tundmatut teenite, teda kuulutan mina teile.
23 Zama waato kaŋ ay goono ga bisa, ay go ga di mo hayey kaŋ se araŋ goono ga sombu, kal ay di sargay feema fo kaŋ hantumo wo go a gaa kaŋ ga ne: IRIKOY KA} I SI BAY SE. To! Woodin kaŋ se araŋ goono ga sombu jaŋ-ka-bayyaŋ ra, nga no ay ga ba ay m'a baaro ci araŋ se.
24Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela templites, mis on kätega tehtud,
24 Irikoy, nga kaŋ na ndunnya nda hay kulu kaŋ go a ra te, nga ga ti beene nda ganda Koyo. A si goro fu kaŋ i te da kambe ra.
25ega lase ennast ka inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, - tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik.
25 Manti mo kambe no boro ga may d'a a se, sanda hal a ga laami hay fo, zama nga bumbo no goono ga hay kulu no: fundi da fulanzamay da hay kulu.
26Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid,
26 _Boro|_ folloŋ mo no a na Adam-izey dumi kulu te d'a, i ma goro ndunnya kulu boŋ. A na alwaatey mo daŋ i se mate kaŋ nga waadu, d'i goray hirrey,
27et nad otsiksid Jumalat, kas nad ehk saaksid teda käega katsuda ja leida, kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist,
27 zama i ma Irikoy ceeci hal i ma dadab ka du a, baa day kaŋ a si mooru iri boro kulu gaa.
28sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme, nagu ka mõned teie luuletajaist on öelnud: 'Sest ka meie oleme tema sugu.'
28 Zama a ra no iri goono ga funa, iri goono ga nyooti, iri goonoyaŋo bara mo, mate kaŋ araŋ doonkoy ra boro fooyaŋ mo ne: ‹Zama iri mo a izeyaŋ no.›
29Kui me nüüd oleme Jumala sugu, siis ei tohi me arvata, et jumalus on kulla või hõbeda või kivi sarnane või nagu inimeste oskuse ja kujutluse loodud.
29 To! Za kaŋ iri ya Irikoy izeyaŋ no, a si hima iri ma tammahã hala Irikoy barayaŋ ga hima sanda wura cine, wala nzarfu, wala tondi jabante, haŋ kaŋ boro ga du nga gonitaray da nga lasaabuyaŋo ra.
30Jumal on küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada.
30 Ammataray jirbey, Irikoy n'i muray, amma sohõ a goono ga borey kulu lordi nangu kulu ka ne i ma tuubi,
31Sest ta on seadnud ühe päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu ilmamaa üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on pakkunud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist.'
31 za kaŋ Irikoy na zaari fo daŋ kaŋ ra a ga ndunnya kulu ciiti adilitaray boŋ. A g'a te mo bora kaŋ a waadu do, kaŋ boŋ Irikoy tabbatandi boro kulu se za kaŋ a n'a tunandi ka kaa buukoy game ra.»
32Kuuldes surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned pilkama, teised aga ütlesid: 'Me tahame sinult selle kohta veel teinegi kord kuulda.'
32 Waato kaŋ i maa buukoy tunandiyaŋo sanno, i ra boro fooyaŋ haaru. Amma boro fooyaŋ ne: «Iri ga ye ka maa ni se koyne sanno wo boŋ.»
33Nõnda läks Paulus nende keskelt ära.
33 Gaa no Bulos fatta i game ra.
34Aga mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks, nende seas ka Areopaagi liige Dionüüsios, ja üks naine, Damaris nimi, ja teisigi koos nendega.
34 Amma boro fooyaŋ lamb'a gaa ka cimandi. I ra no Diyonisiyos go, Arobasa marga boro fo no, da wayboro fo kaŋ maa Damaris, da boro fooyaŋ koyne i banda.