1Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.
1 Waato kaŋ saawara tabbat kaŋ iri ga furo hi ra ka koy Italiya, i na Bulos da kas'ize fooyaŋ daŋ Romey sooje jama kaŋ se i ga ne Agustos* sooje jina funa kambe ra, kaŋ maa Yuliyos.
2Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.
2 Kaŋ iri furo Adramatiya hi fo ra, kaŋ ga ba ka Aziya laabu casu, kal iri sintin ka dira. Aristarkos mo, Tassalonika kwaara, Masidoniya laabu boro no, go iri banda.
3Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.
3 A wane suba iri kaa ka to Zidon. Yuliyos mo rongome Bulos se. A yadda Bulos ma koy nga corey do, zama a ma du gaakasinay.
4Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.
4 Iri tun noodin, iri gana Kubrus gungo lambanta, zama hawo goono g'iri ganji.
5Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.
5 Waato kaŋ iri na Silisiya da Bamfiliya laabo jarga teeko daŋandi, iri kaa Mira, Lisiya laabu.
6Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.
6 Noodin sooje jine funa du Iskandariya hi fo kaŋ goono ga koy Italiya k'iri daŋ a ra.
7Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,
7 Iri te jirbiyaŋ iri goono ga dira moso-moso, kala da cat no iri du ka to Kinidos. Hawo day n'iri ganji jina koyyaŋ kal iri casu Karita gungo banda kaŋ ga maan Salmoni.
8loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.
8 Iri go ga gana a jabo gaa da cat, hal iri to nangu fo kaŋ se i ga ne Fandiyaŋ Do Hanna, kaŋ ga maan Laseya kwaara.
9Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:
9 Sohõ binde alwaati boobo sara, dirawo mo gonda kataru, zama sohõ baa Yahudancey mehawo* zaaro bisa. Woodin sabbay se no Bulos n'i yaamar
10'Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule.'
10 ka ne: «Hay, ay borey, ay diyaŋo gaa dirawo wo ga te hasaraw da mursay boobo, kaŋ manti hiyo da jinayey hinne gaa bo, amma hala baa iri fundey.»
11Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.
11 Amma sooje jine funa hangan hi funkwa da hikoyo se ka bisa haŋ kaŋ Bulos ci.
12Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.
12 Woodin banda mo, nango mana hima hi ma jaw a ra. Kala borey baayaŋ soobay ka kande saaware i ma tun noodin, mate kaŋ no kulu day, i ma hin ka to Finiska ka jawo te noodin. Karita gungo fandiyaŋ do no kaŋ ga azawa da dandi kambe guna, wayna kaŋa do haray.
13Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.
13 Waato kaŋ hawo faaru dandi kambe hara moso-moso, i ho hala ngey du wo kaŋ ngey ga ba. I na hi kanjeyo candi ka Karita gungo gana k'a jabo lambanta casu.
14Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.
14 Amma a mana baa gay kayna kala day haw gaabikooni fo, kaŋ se i ga ne Yurokalidon, fun gungo do haray.
15Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.
15 Kaŋ hawo na hiyo kar, hala hiyo boŋo si hin k'a do haray guna, kala iri n'a gana, hawo go ga kond'iri.
16Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.
16 Kaŋ iri gana ka gungu kayna fo mooru kaŋ se i ga ne Kalawda, gaa no iri du ka hin hi kayna.
17Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.
17 Waato kaŋ i n'a candi ka dake hi beero boŋ, i na dabariyaŋ te ka hi beero windi da korfoyaŋ kaŋ ga naŋ hiyo ma gaabu. I goono ga humburu i ma si koy kaaru Sirtis taaso boŋ. A sabbay se i na hiyo zaarey zumandi, ka hiyo taŋ yaadin.
18Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.
18 Kaŋ hari hawo goono g'iri teeni gumo, a wane suba borey sintin ka jinayey kaŋ hiyo sambu din catu teeko ra.
19Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.
19 Zaari hinzanta ra iri nd'iri kambey na hiyo goy jinayey sambu ka catu haro ra.
20Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.
20 Iri te jirbi boobo kaŋ iri si ga di wayna wala handariyayzey, hari haw bambata mo goono g'iri kar, kal iri na laakal kaa faaba gaa.
21Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: 'Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.
21 Waato kaŋ i gay i mana ŋwa, kala Bulos kay i game ra ka ne: «To, ay borey, d'araŋ maa ay sanno, doŋ araŋ si tun Karita gungo do, hal araŋ ma furo hasaraw da mursay wo ra.
22Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.
22 Day sohõ, ay g'araŋ yaamar, wa te bine-gaabi, zama boro kulu si mursu nga fundo araŋ ra, kala hiyo hinne.
23Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,
23 Zama bi cin Irikoy, kaŋ ay ya a wane no, kaŋ se ay goono ga may mo, a malayka no kay ay jarga.
24ning ütles: 'Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.'
24 A ne: ‹Ma si humburu, Bulos. Daahir ni ga kay Kaysar jine. Guna mo, Irikoy yadda ni se mo ni diraw hangasiney kulu ma du ka fatta.›
25Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.
25 Ya alborey, woodin sabbay se, araŋ ma te bine-gaabi, zama ay ga Irikoy cimandi: mate kaŋ a ci ay se din boŋ, yaadin no a ga bara.
26Aga me peame jõudma mingile saarele.'
26 Amma daahir no, i g'iri catu gungu fo boŋ.»
27Kui siis jõudis kätte neljateistkümnes öö, mil meid Aadria merel aeti sinna ja tänna, siis tundus laevameestele kesköö paiku, et läheneb mingi maa.
27 Amma waato kaŋ cin way cindi taacanta to, kaŋ hawo goono ga kond'iri Andariya teeko ra, cino farsi bindo, kala hi goy-teerey ho hal iri maan laabu fo no.
28Loodimisel leidsid nad vett olevat kakskümmend sülda; kui nad siis natuke edasi liikusid ja jälle loodisid, leidsid nad viisteist sülda vett.
28 Kal i na haro guusuyaŋo neesi, i di a to gande waranka. I bisa ka koy jina kayna ka neesi koyne. I di kaŋ gande way cindi gu no.
29Kartes, et me paiskume karidele, heitsid nad laeva ahtrist välja neli ankrut ja jäid ootama päevavalgust.
29 Za kaŋ i goono ga humburu iri ma si koy ka kaaru tondiyaŋ boŋ, i na hi kanje taaci zumandi ka taŋ haro ra hiyo banda ka laakal dake mo boyaŋ gaa.
30Aga kui laevamehed püüdsid laevast põgeneda ja hakkasid paati merre laskma ettekäändel, nagu tahaksid nad laeva käilast ankrut sisse lasta,
30 Hi goy-teerey goono ga daama ceeci ngey ma zuru ka hi beero naŋ, hal i na hi kayna zumandi haro ra. I goono ga alhaali cabe sanda ngey ga ba ngey ma hi kanje fooyaŋ zumandi haro ra hiyo boŋo do haray.
31ütles Paulus pealikule ja sõduritele: 'Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse!'
31 Kala Bulos ne sooje jine funa da soojey se: «Hala day borey wo mana goro hiyo ra, to, kulu araŋ si hin ka du faaba.»
32Siis raiusid sõdurid paadi köied katki ja lasksid selle merre kukkuda.
32 Gaa no soojey na hi kayna korfey dumbu ka hiyo taŋ.
33Aga enne kui valgeks läks, julgustas Paulus kõiki sööma, üteldes: 'Täna on neljateistkümnes päev, mil te oodates püsite söömata ega ole midagi suhu võtnud.
33 Waato kaŋ mo ga ba ka bo, Bulos na ikulu ŋwaaray ka ne i ma ŋwa. A ne i se: «Hunkuna ga ti zaari way cindi taacanta kaŋ araŋ goono ga goro ka batandi, araŋ goono ga mehaw mo, araŋ mana hay kulu ŋwa.
34Seepärast ma manitsen teid leiba võtma, sest see on tarvilik teie pääsemiseks. Ei lähe ju teie ühegi peast juuksekarvagi kaotsi!'
34 Woodin sabbay se ay g'araŋ ŋwaaray, araŋ ma ŋwa araŋ gaaham baano se, zama araŋ ra baa boro folloŋ boŋ hamn'ize si halaci.»
35Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma.
35 Waato kaŋ a na woodin ci no, nga bumbo na buuru sambu ka Irikoy saabu borey kulu jine. A na buuro ceeri ka soobay ka ŋwa.
36Ja kõigi meeleolu läks paremaks ja nemadki võtsid leiba.
36 Gaa no ikulu du bine-gaabi, ngey mo na ŋwaari ŋwa.
37Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge.
37 Iri boro zangu hinka nda wayye cindi iddu no ka bara hiyo ra.
38Kui nende kõhud said täis, siis nad kergendasid veel laeva, heites vilja merre.
38 Waato kaŋ i ŋwa ka kungu, i na alkama taŋ teeko ra ka hiyo tiŋa zabu.
39Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli; aga nad märkasid ühte sobiva rannaga lahte, kuhu nad tahtsid, kui võimalik, laeva ajada.
39 Waato kaŋ mo bo, i mana laabo bay, amma i na batama fo fonnay jabo gaa haray kaŋ gonda taasi. I ne hala ngey ga hin ngey ma to nda hiyo taaso boŋ.
40Nad vabastasid ankrud ja lasksid need merre vajuda, samal ajal nad vallandasid tüüriaerud köitest ja seadsid esipurje tuulde ning püüdsid liikuda ranna poole.
40 I na hiyo kanjey korfey feeri ka kaa a gaa k'i naŋ haro ra. Alwaato din ra mo i goono ga hiyo bareyaŋ korfa feeri. I goono ga hiyo zaarey kaŋ go boŋo gaa jina tunandi k'i feeri hawo karay haray, gaa no i du ka koy jabo gaa haray.
41Aga nad sattusid liivaseljakule ja ajasid laeva sinna kinni. Laeva käil tungis sinna sisse ja jäi liikumatult paigale, ahter purunes aga lainete möllus.
41 Amma kaŋ iri to naŋ kaŋ hari hinka ga care kubay, noodin haro na hiyo sambu ka kond'a taaso boŋ. Hi boŋo fiji hal a si miri, banda mo sintin ka ceeri-ceeri bondayey gaabo sabbay se.
42Sõdurid võtsid nõuks vangid ära tappa, et ükski neist ei pääseks ujudes põgenema.
42 Soojey binde ne ngey ma kas'izey kulu wi, zama i ma si du ka zi ka yana.
43Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid seda nõu täitmast. Ta käskis neil, kes oskavad ujuda, esimestena vette hüpata ja püüda maale jõuda,
43 Amma sooje jine funa, kaŋ a ga ba nga ma Bulos faaba se, n'i saawara kaa. A na borey kaŋ yaŋ ga waani hari kulu lordi ka ne i ma sar ka jippo haro ra ka zi ka koy jabo gaa.
44ja teistel käskis neile järgneda kas laudadel või laevarusudel. Ja nõnda sündis, et kõik pääsesid tervelt maale.
44 Borey kaŋ cindi mo, jare ma koy kataakuyaŋ boŋ, jare mo hi zanjarmey boŋ. Yaadin no i te hal ikulu du ka to jabo gaa baani samay.