¹Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse, anti Paulus ja mõned teised vangid üle keiserliku väesalga pealikule nimega Julius.

¹ Waato kaŋ saawara tabbat kaŋ iri ga furo hi ra ka koy Italiya, i na Bulos da kas'ize fooyaŋ daŋ Romey sooje jama kaŋ se i ga ne Agustos* sooje jina funa kambe ra, kaŋ maa Yuliyos.

²Me astusime siis Adramüttioni laevale, mis pidi purjetama Aasia sadamate kaudu, ja läksime merele. Meiega oli ka makedoonlane Aristarhos Tessaloonikast.

² Kaŋ iri furo Adramatiya hi fo ra, kaŋ ga ba ka Aziya laabu casu, kal iri sintin ka dira. Aristarkos mo, Tassalonika kwaara, Masidoniya laabu boro no, go iri banda.

³Ja teisel päeval me randusime Siidonis. Julius kohtles Paulust lahkesti ning andis talle loa minna oma sõprade juurde, et need saaksid tema eest hoolitseda.

³ A wane suba iri kaa ka to Zidon. Yuliyos mo rongome Bulos se. A yadda Bulos ma koy nga corey do, zama a ma du gaakasinay.

⁴Ja kui me sealt olime läinud merele, purjetasime Küprose alt mööda, sest tuuled olid vastu.

⁴ Iri tun noodin, iri gana Kubrus gungo lambanta, zama hawo goono g'iri ganji.

⁵Ja purjetades üle avamere, mis on Kiliikia ja Pamfüülia kohal, me saabusime Lüükia Mürrasse.

⁵ Waato kaŋ iri na Silisiya da Bamfiliya laabo jarga teeko daŋandi, iri kaa Mira, Lisiya laabu.

⁶Ja kui pealik leidis sealt Aleksandria laeva, mis purjetas Itaaliasse, pani ta meid selle pardale.

⁶ Noodin sooje jine funa du Iskandariya hi fo kaŋ goono ga koy Italiya k'iri daŋ a ra.

⁷Aga kui me mitmeid päevi olime vähehaaval edasi purjetanud ja vaevaga saanud Knidose kohale, sest tuul ei lasknud meid lähemale, siis me purjetasime Kreeta varju Salmoone kohal,

⁷ Iri te jirbiyaŋ iri goono ga dira moso-moso, kala da cat no iri du ka to Kinidos. Hawo day n'iri ganji jina koyyaŋ kal iri casu Karita gungo banda kaŋ ga maan Salmoni.

⁸loovisime vaevaga sealt mööda ning saabusime paika, mida hüütakse Heaks Sadamaks ja mille lähedal on Lasaia linn.

⁸ Iri go ga gana a jabo gaa da cat, hal iri to nangu fo kaŋ se i ga ne Fandiyaŋ Do Hanna, kaŋ ga maan Laseya kwaara.

⁹Et aga üsna palju aega oli kulunud ja laevasõit läks juba kardetavaks, kuna ka lepituspäev oli möödas, manitses Paulus neid:

⁹ Sohõ binde alwaati boobo sara, dirawo mo gonda kataru, zama sohõ baa Yahudancey mehawo* zaaro bisa. Woodin sabbay se no Bulos n'i yaamar

¹⁰'Mehed, ma näen, et edasipurjetamine muutub ohtlikuks ja võib suurt kahju tuua mitte ainult lastile ja laevale, vaid ka meie elule.'

¹⁰ ka ne: «Hay, ay borey, ay diyaŋo gaa dirawo wo ga te hasaraw da mursay boobo, kaŋ manti hiyo da jinayey hinne gaa bo, amma hala baa iri fundey.»

¹¹Aga pealik võttis kapteni ja tüürimehe nõu enam kuulda kui seda, mida Paulus ütles.

¹¹ Amma sooje jine funa hangan hi funkwa da hikoyo se ka bisa haŋ kaŋ Bulos ci.

¹²Ja et sadam oli talvitamiseks sobimatu, siis võttis enamik nõuks minna sealt merele ja kui võimalik, jõuda talvitama Foiniksisse, sellesse Kreeta sadamasse, mis on lahti edelasse ja loodesse.

¹² Woodin banda mo, nango mana hima hi ma jaw a ra. Kala borey baayaŋ soobay ka kande saaware i ma tun noodin, mate kaŋ no kulu day, i ma hin ka to Finiska ka jawo te noodin. Karita gungo fandiyaŋ do no kaŋ ga azawa da dandi kambe guna, wayna kaŋa do haray.

¹³Kui siis nõrk lõunatuul hakkas puhuma, arvasid nad end eesmärgile jõudvat, hiivasid ankru ja loovisid piki Kreeta rannikut.

¹³ Waato kaŋ hawo faaru dandi kambe hara moso-moso, i ho hala ngey du wo kaŋ ngey ga ba. I na hi kanjeyo candi ka Karita gungo gana k'a jabo lambanta casu.

¹⁴Ent üsna varsti sööstis saare poolt alla marutuul, mida hüütakse kirdemaruks.

¹⁴ Amma a mana baa gay kayna kala day haw gaabikooni fo, kaŋ se i ga ne Yurokalidon, fun gungo do haray.

¹⁵Kui see laeva kaasa kiskus ja me ei suutnud enam käila vastu tuult keerata, andsime end tuule ajada.

¹⁵ Kaŋ hawo na hiyo kar, hala hiyo boŋo si hin k'a do haray guna, kala iri n'a gana, hawo go ga kond'iri.

¹⁶Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.

¹⁶ Kaŋ iri gana ka gungu kayna fo mooru kaŋ se i ga ne Kalawda, gaa no iri du ka hin hi kayna.

¹⁷Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.

¹⁷ Waato kaŋ i n'a candi ka dake hi beero boŋ, i na dabariyaŋ te ka hi beero windi da korfoyaŋ kaŋ ga naŋ hiyo ma gaabu. I goono ga humburu i ma si koy kaaru Sirtis taaso boŋ. A sabbay se i na hiyo zaarey zumandi, ka hiyo taŋ yaadin.

¹⁸Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.

¹⁸ Kaŋ hari hawo goono g'iri teeni gumo, a wane suba borey sintin ka jinayey kaŋ hiyo sambu din catu teeko ra.

¹⁹Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.

¹⁹ Zaari hinzanta ra iri nd'iri kambey na hiyo goy jinayey sambu ka catu haro ra.

²⁰Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.

²⁰ Iri te jirbi boobo kaŋ iri si ga di wayna wala handariyayzey, hari haw bambata mo goono g'iri kar, kal iri na laakal kaa faaba gaa.

²¹Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: 'Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.

²¹ Waato kaŋ i gay i mana ŋwa, kala Bulos kay i game ra ka ne: «To, ay borey, d'araŋ maa ay sanno, doŋ araŋ si tun Karita gungo do, hal araŋ ma furo hasaraw da mursay wo ra.

²²Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.

²² Day sohõ, ay g'araŋ yaamar, wa te bine-gaabi, zama boro kulu si mursu nga fundo araŋ ra, kala hiyo hinne.

²³Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,

²³ Zama bi cin Irikoy, kaŋ ay ya a wane no, kaŋ se ay goono ga may mo, a malayka no kay ay jarga.

²⁴ning ütles: 'Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.'

²⁴ A ne: ‹Ma si humburu, Bulos. Daahir ni ga kay Kaysar jine. Guna mo, Irikoy yadda ni se mo ni diraw hangasiney kulu ma du ka fatta.›

²⁵Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.

²⁵ Ya alborey, woodin sabbay se, araŋ ma te bine-gaabi, zama ay ga Irikoy cimandi: mate kaŋ a ci ay se din boŋ, yaadin no a ga bara.

²⁶Aga me peame jõudma mingile saarele.'

²⁶ Amma daahir no, i g'iri catu gungu fo boŋ.»

²⁷Kui siis jõudis kätte neljateistkümnes öö, mil meid Aadria merel aeti sinna ja tänna, siis tundus laevameestele kesköö paiku, et läheneb mingi maa.

²⁷ Amma waato kaŋ cin way cindi taacanta to, kaŋ hawo goono ga kond'iri Andariya teeko ra, cino farsi bindo, kala hi goy-teerey ho hal iri maan laabu fo no.

²⁸Loodimisel leidsid nad vett olevat kakskümmend sülda; kui nad siis natuke edasi liikusid ja jälle loodisid, leidsid nad viisteist sülda vett.

²⁸ Kal i na haro guusuyaŋo neesi, i di a to gande waranka. I bisa ka koy jina kayna ka neesi koyne. I di kaŋ gande way cindi gu no.

²⁹Kartes, et me paiskume karidele, heitsid nad laeva ahtrist välja neli ankrut ja jäid ootama päevavalgust.

²⁹ Za kaŋ i goono ga humburu iri ma si koy ka kaaru tondiyaŋ boŋ, i na hi kanje taaci zumandi ka taŋ haro ra hiyo banda ka laakal dake mo boyaŋ gaa.

³⁰Aga kui laevamehed püüdsid laevast põgeneda ja hakkasid paati merre laskma ettekäändel, nagu tahaksid nad laeva käilast ankrut sisse lasta,

³⁰ Hi goy-teerey goono ga daama ceeci ngey ma zuru ka hi beero naŋ, hal i na hi kayna zumandi haro ra. I goono ga alhaali cabe sanda ngey ga ba ngey ma hi kanje fooyaŋ zumandi haro ra hiyo boŋo do haray.

³¹ütles Paulus pealikule ja sõduritele: 'Kui need ei jää laeva, siis te ei pääse!'

³¹ Kala Bulos ne sooje jine funa da soojey se: «Hala day borey wo mana goro hiyo ra, to, kulu araŋ si hin ka du faaba.»

³²Siis raiusid sõdurid paadi köied katki ja lasksid selle merre kukkuda.

³² Gaa no soojey na hi kayna korfey dumbu ka hiyo taŋ.

³³Aga enne kui valgeks läks, julgustas Paulus kõiki sööma, üteldes: 'Täna on neljateistkümnes päev, mil te oodates püsite söömata ega ole midagi suhu võtnud.

³³ Waato kaŋ mo ga ba ka bo, Bulos na ikulu ŋwaaray ka ne i ma ŋwa. A ne i se: «Hunkuna ga ti zaari way cindi taacanta kaŋ araŋ goono ga goro ka batandi, araŋ goono ga mehaw mo, araŋ mana hay kulu ŋwa.

³⁴Seepärast ma manitsen teid leiba võtma, sest see on tarvilik teie pääsemiseks. Ei lähe ju teie ühegi peast juuksekarvagi kaotsi!'

³⁴ Woodin sabbay se ay g'araŋ ŋwaaray, araŋ ma ŋwa araŋ gaaham baano se, zama araŋ ra baa boro folloŋ boŋ hamn'ize si halaci.»

³⁵Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma.

³⁵ Waato kaŋ a na woodin ci no, nga bumbo na buuru sambu ka Irikoy saabu borey kulu jine. A na buuro ceeri ka soobay ka ŋwa.

³⁶Ja kõigi meeleolu läks paremaks ja nemadki võtsid leiba.

³⁶ Gaa no ikulu du bine-gaabi, ngey mo na ŋwaari ŋwa.

³⁷Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge.

³⁷ Iri boro zangu hinka nda wayye cindi iddu no ka bara hiyo ra.

³⁸Kui nende kõhud said täis, siis nad kergendasid veel laeva, heites vilja merre.

³⁸ Waato kaŋ i ŋwa ka kungu, i na alkama taŋ teeko ra ka hiyo tiŋa zabu.

³⁹Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli; aga nad märkasid ühte sobiva rannaga lahte, kuhu nad tahtsid, kui võimalik, laeva ajada.

³⁹ Waato kaŋ mo bo, i mana laabo bay, amma i na batama fo fonnay jabo gaa haray kaŋ gonda taasi. I ne hala ngey ga hin ngey ma to nda hiyo taaso boŋ.

⁴⁰Nad vabastasid ankrud ja lasksid need merre vajuda, samal ajal nad vallandasid tüüriaerud köitest ja seadsid esipurje tuulde ning püüdsid liikuda ranna poole.

⁴⁰ I na hiyo kanjey korfey feeri ka kaa a gaa k'i naŋ haro ra. Alwaato din ra mo i goono ga hiyo bareyaŋ korfa feeri. I goono ga hiyo zaarey kaŋ go boŋo gaa jina tunandi k'i feeri hawo karay haray, gaa no i du ka koy jabo gaa haray.

⁴¹Aga nad sattusid liivaseljakule ja ajasid laeva sinna kinni. Laeva käil tungis sinna sisse ja jäi liikumatult paigale, ahter purunes aga lainete möllus.

⁴¹ Amma kaŋ iri to naŋ kaŋ hari hinka ga care kubay, noodin haro na hiyo sambu ka kond'a taaso boŋ. Hi boŋo fiji hal a si miri, banda mo sintin ka ceeri-ceeri bondayey gaabo sabbay se.

⁴²Sõdurid võtsid nõuks vangid ära tappa, et ükski neist ei pääseks ujudes põgenema.

⁴² Soojey binde ne ngey ma kas'izey kulu wi, zama i ma si du ka zi ka yana.

⁴³Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid seda nõu täitmast. Ta käskis neil, kes oskavad ujuda, esimestena vette hüpata ja püüda maale jõuda,

⁴³ Amma sooje jine funa, kaŋ a ga ba nga ma Bulos faaba se, n'i saawara kaa. A na borey kaŋ yaŋ ga waani hari kulu lordi ka ne i ma sar ka jippo haro ra ka zi ka koy jabo gaa.

⁴⁴ja teistel käskis neile järgneda kas laudadel või laevarusudel. Ja nõnda sündis, et kõik pääsesid tervelt maale.

⁴⁴ Borey kaŋ cindi mo, jare ma koy kataakuyaŋ boŋ, jare mo hi zanjarmey boŋ. Yaadin no i te hal ikulu du ka to jabo gaa baani samay.