¹Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.

¹ Saaya kaŋ cine iri du ka fatta, gaa no iri du ka bay kaŋ gungo maa ga ti Malita.

²Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.

² Noodin borey mo n'iri cabe gomni, hala gomni kulu dumi. Zama i na danji funsu k'iri kulu kubayni, zama beene hari goono ga kaŋ, yeeni mo go no.

³Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.

³ Waato kaŋ Bulos koy mo ka tuuri ganday fo ku ka daŋ danjo ra, wiiza, gondi go tuuro ra. Danjo konno n'a kaa taray, nga mo na Bulos kambe di.

⁴Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: 'Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.'

⁴ Waato kaŋ noodin borey di gondi laalo wo go ga sarku Bulos kamba gaa, i ne ngey nda care se: «Sikka si boro wo boro-wi no. Baa day kaŋ a du ka teeko hasarawo yana, asariya man'a taŋ. Alhakko go a banda, a ga bu mo.»

⁵Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.

⁵ Amma Bulos na gondo misile k'a furu danjo ra, hay kulu mana du a mo.

⁶Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.

⁶ Ngey wo goono ga tammahã a ga fuusu, wala mo Bulos ma gaaru ka kaŋ sahãadin ka bu. Amma kaŋ i gay i mana di haŋ kaŋ du a, i bare ka ne kaŋ irikoy fo no.

⁷Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.

⁷ Noodin jarga gonda fari nda fu yaŋ, gungo dabarikwa kaŋ maa Bubliyos wane yaŋ no. A n'iri kubayni, k'iri zumandi nga do kala jirbi hinza k'iri cabe beeray.

⁸Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.

⁸ Wiiza, Bubliyos baaba goono ga kani, konni da gunde kar goono g'a taabandi. Kaŋ Bulos kaa a do ka te adduwa, a na nga kambe dake jantekomo boŋ k'a no baani.

⁹Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.

⁹ Waato kaŋ woodin te mo, gungo ra boro cindey kulu kaŋ yaŋ sinda baani goono ga kaa, i du baani mo.

¹⁰Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.

¹⁰ I n'iri beerandi mo da beeray kulu cine. Waati kaŋ iri tun ka dira hari hi ra koyne, i soobay ka margu iri se hay kulu kaŋ iri ga laami.

¹¹Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.

¹¹ Handu hinza banda no iri tun Iskandariya hi fo ra, kaŋ jaw noodin gungo ra, kaŋ a seeda ga ti Tawey himandi.

¹²Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.

¹² Iri zumbu Sirakusa ka te jirbi hinza noodin.

¹³Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.

¹³ Iri tun noodin ka windi ka kaa Regiyum. A suba mo kala dandi kambe hawo tun. Zaari hinkanta mo iri kaa Buteyoli.

¹⁴Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.

¹⁴ Noodin iri na nya-ize fooyaŋ gar, i n'iri ŋwaaray iri ma goro ngey do jirbi iyye. Yaadin gaa no iri to Roma.

¹⁵Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.

¹⁵ Noodin mo, waato kaŋ nya-izey maa iri baaro, i tun ngey m'iri kubay. I kaa hal Abiya Habu da Yaw-Fu-Hinza. Kaŋ Bulos di borey din, a na Irikoy saabu, a du bine-gaabi mo.

¹⁶Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.

¹⁶ Waato kaŋ iri furo Roma, i yadda Bulos se a ma goro nga nda sooja kaŋ goono g'a batu din hinne.

¹⁷Kolme päeva pärast sündis, et Paulus kutsus kokku juutide peamehed. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: 'Mehed-vennad, mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esiisade kommete vastu, ja siiski olen Jeruusalemmas antud vangina üle roomlaste kätte.

¹⁷ A jirbi hinzanta banda, Bulos na Yahudancey jine borey ce. Waato kaŋ i margu mo, a ne i se: «Nya-izey, baa day kaŋ ay mana hay fo te iri dumo wala iri alaadey gaa, kulu nda yaadin i n'ay daŋ hawante Urusalima kwaara Romancey kambe ra.

¹⁸Kui need olid mind üle kuulanud, tahtsid nad mu vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd.

¹⁸ Ngey mo, waato kaŋ i n'ay gosi, i goono ga miila ngey m'ay taŋ zama ay mana taali fo te kaŋ to buuyaŋ.

¹⁹Aga kui juudid sellele vastu rääkisid, siis ma olin sunnitud nõudma keisri kohut - mitte sellepärast, et mul oleks milleski süüdistada oma rahvast.

¹⁹ Amma waato kaŋ Yahudancey wangu ka yadda nda woodin, kal a tilas ay gaa ya konda ay ŋwaarayyaŋo Kaysar do, i ma ciiti ay se neewo a jine. Manti hala zama ay gonda kalima fo ay dumo boŋ no bo.

²⁰Sel põhjusel ma nüüd kutsusin teid, et teid näha ja teiega rääkida. Sest Iisraeli lootuse pärast kannan ma seda ahelat.'

²⁰ Woodin se no ay n'araŋ ce ka du ka di araŋ, ka salaŋ araŋ se mo. Zama Israyla beeja sabbay se no i n'ay haw da sisiro wo.»

²¹Aga nemad ütlesid talle: 'Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi venda, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud.

²¹ I ne a se: «Iri mana du tira ni boŋ kaŋ fun Yahudiya. Nya-izey kaŋ yaŋ kaa ra mo, boro kulu mana ni baaru ci iri se, wala a ma hay fo laalo ci iri se ni boŋ.

²²Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal.'

²² Amma iri ga ba iri ma maa ni do haŋ kaŋ ni di. Zama fondo wo ciine ra, iri ga bay kaŋ nangu kulu i g'a jance.»

²³Nad määrasid Paulusele ühe päeva ja siis tuli tema juurde kotta veel rohkem inimesi. Neile ta seletas ja tunnistas hommikust õhtuni Jumala riigist, veendes neid Jeesuse suhtes Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal.

²³ Waato kaŋ hano kaŋ i kosu a se to, boro boobo kaa a do, nango kaŋ a go da goray. A goono g'i fahamandi ka Irikoy koytara baaro seeda i se, a goono g'i candi Yesu ciine boŋ Musa Tawreto ra, da Annabey Tirey ra mo, za susubay kala wiciri kambo.

²⁴Ja ühed lasksid end öeldust veenda, teised aga ei uskunud.

²⁴ Boro fooyaŋ na wo kaŋ a ci din daahirandi, boro fooyaŋ mo man'a cimandi.

²⁵Jõudmata omavahel üksmeelele, lahkusid nad, kui Paulus oli öelnud neile selle sõna: 'Püha Vaim on hästi rääkinud prohvet Jesaja kaudu teie isadele:

²⁵ Kaŋ i mana wafaku nda care, i sintin ka dira, saaya kaŋ cine Bulos na sanni fo ci i se banda, kaŋ a ne: «Biya Hanna gonda cimi kaŋ a salaŋ annabi Isaya me ra araŋ kaayey se ka ne:

²⁶'Mine selle rahva juurde ja ütle: Kuuldes te kuulete ega mõista, ja vaadates te vaatate ega näe.

²⁶ ‹Ma koy dumo wo do ka ne: Maayaŋ ra, araŋ ga maa, amma araŋ si faham baa kayna. Gunayaŋ ra mo, araŋ ga di amma araŋ si fayanka baa kayna.

²⁷Sest selle rahva süda on paadunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja pigistavad oma silmad kinni, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin parandada neid.'

²⁷ Zama dumo wo bina te tijina, i na ngey hangey sandandi, I na ngey moy daabu mo. Da manti yaadin no i ga di da ngey moy, i ga maa nda ngey hangey, i ga faham mo da ngey biney ka ye ka bare ay do, hal ay m'i no baani.›

²⁸Olgu teile siis teada, et see Jumala pääste läkitatakse paganatele ja nemad võtavad seda kuulda!'

²⁸ Araŋ ma bay kaŋ Irikoy faaba wo, a n'a donton hala ka koy dumi cindey se, ngey mo ga maa r'a.»

²⁹[Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.]

²⁹ Waato kaŋ a na sanney din ci, Yahudancey dira, i goono ga kakaw boobo te ngey nda care game ra.

³⁰Aga Paulus jäi kaheks täisaastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid,

³⁰ Bulos goro nga sufuray fuwo ra kal a na jiiri hinka toonandi. A goono ga borey kulu kubayni kaŋ yaŋ ga kaa a do.

³¹kuulutades Jumala riiki ja õpetades tõde Issandast Jeesusest Kristusest täiesti avalikult ja ilma takistamata.

³¹ A goono ga Irikoy koytara baaro waazu ka Rabbi Yesu Almasihu hayey dondonandi nda bine-gaabi kulu, boro kulu siino g'a ganji mo.