1Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, ta oli valmistamas rohutirtse, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal pärast niitmist kuningale.
1 Haŋ kaŋ Rabbi, Koy Beero cab'ay se neeya: Guna, waato kaŋ i na bonkoono subo wi, a banda Rabbi na do te i ma kaa subu zayyaŋ bananta waate.
2Ja kui rohutirtsud olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'
2 A ciya mo, waato kaŋ dwa na laabo subo ŋwa ka ban, waato din gaa ay ne: «Ya Rabbi, Koy Beero, ay ga ni ŋwaaray, ma yaafa! Mate no Yakuba ga te ka kay d'a? Zama nga wo jama kayna no.»
3Issand kahetses seda. 'See ei sünni!' ütles Issand.
3 Kala Rabbi ye ka ba ye, a na woodin naŋ. Rabbi ne: «A si te.»
4Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jumal kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.
4 Yaadin no Rabbi, Koy Beero cab'ay se: Guna mo, Rabbi, Koy Beero na ceeyaŋ te ka ne i ma kusuuma nda danji. Danjo na guusu bambata ŋwa mo. A goono ga soola nga ma laabo ŋwa ka ban.
5Siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'
5 Kal ay ne: «Ya Rabbi, Koy Beero, ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ! Mate no Yakuba ga te ka kay d'a? Zama nga wo jama kayna no.»
6Issand kahetses seda. 'Seegi ei sünni!' ütles Issand Jumal.
6 Rabbi ye ka ba ye, a na woodin mo naŋ. Rabbi, Koy Beero ne: «Woodin mo si te.»
7Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud müüril ja tal oli käes tinalood.
7 Haŋ kaŋ a n'ay cabe neeya: Guna, Koy Beero go ga kay cinari fo jarga kaŋ i te da deedandiyaŋ korfo. Deedandiyaŋ korfo mo go a kamba ra.
8Ja Issand küsis minult: 'Mida sa näed, Aamos?' Ja ma vastasin: 'Loodi.' Siis ütles Issand: 'Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva keskele. Ma ei lähe enam temast mööda,
8 Rabbi ne ay se mo: «Amos, ifo no ni di?» Ay ne: «Deedandiyaŋ korfo no.» Kala Koy Beero ne: «Guna, ay ga deedandiyaŋ korfo sinji ay borey Israyla izey game ra. Ay si ye k'i yaafa koyne.
9vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu.'
9 Isaka tudey boŋ sududuyaŋ nangey ga ciya koonuyaŋ. I ga Israyla nangu hanantey mo ciya kurmu. Ay ga tun da takuba ka gaaba nda Yerobowam banda.»
10Amasja, Peeteli preester, läkitas siis Iisraeli kuningale Jerobeamile ütlema: 'Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel. Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu.
10 Gaa no Amaziya, kaŋ ga ti Betel alfaga* beero, a donton Israyla bonkoono Yerobowam gaa ka ne: «Amos na me haw ni boŋ Israyla dumo ra. Laabo si hin ka suuru nd'a sanney kulu.
11Sest Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omaenese maalt.'
11 Zama mate kaŋ Amos ne, way, ‹I ga Yerobowam wi da takuba. Daahir mo i ga Israyla sambu nga laabo ra ka kond'a tamtaray.› »
12Ja Amasja ütles Aamosele: 'Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!
12 Kala Amaziya ne Amos se: «Ya nin kaŋ ga fonnay, ma kaa ka zuru ka koy Yahudiya laabu. Ma ŋwaari ŋwa mo noodin ka annabitaray te noodin.
13Aga Peetelis ei tohi sa enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel.'
13 Amma ni ma si ye ka annabitaray te Betel, zama neewo nangu hanante no, bonkoono wane, koytaray windo mo go neewo.»
14Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: 'Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja.
14 Amos binde tu ka ne Amaziya se: «Ay wo mana bay ka te annabi*. Ay manti annabi ize mo no. Amma ay ya hawji no, durmi tuuri-nya hanseko.
15Aga Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle: Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!
15 Rabbi mo no k'ay sambu kuro ganayaŋ do. Rabbi ne ay se: ‹Ma koy ka annabitaray te ay jama Israyla borey se.›
16Ja kuule siis nüüd Issanda sõna: Sina ütled: Ära ennusta Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!
16 Sohõ binde, kala ni ma maa Rabbi sanno: ni go ga ne ay se ay ma si annabitaray te Israyla boŋ, ay ma s'ay sanno gusam mo Isaka kunda boŋ.
17Sellepärast ütleb Issand nõnda: Su naine saab linnas hooraks, su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga, sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omaenese maalt.'
17 Woodin sabbay se, haŋ kaŋ Rabbi ci neeya: ‹Ni wando ga ciya kaaruwa kwaara wo ra. Ni izey arey da ni ize wayey, takuba g'i zeeri. Ni farey mo, i g'i fay-fay da korfo candiyaŋ. Nin bumbo mo, ni ga bu laabu fo kaŋ si hanan ra. Daahir no, i ga Israyla sambu nga laabo ra ka kond'a tamtaray.› »