¹'Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, seal oli korv küpse puuviljaga.

¹ Haŋ kaŋ Rabbi, Koy Beero cab'ay se neeya: Guna, cilla fo go kaŋ to da kaydiya nafa.

²Ja ta küsis: 'Mida sa näed, Aamos?' Ma vastasin: 'Korvitäit küpset puuvilja.' Siis ütles Issand mulle: 'Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp. Enam ma ei lähe temast mööda.

² Kal a ne: «Amos, ifo no ni di?» Ay ne: «Cilla kaŋ to da kaydiya nafa no.» Kala Rabbi ne ay se: «Bananta kaa ay borey Israyla gaa. Ay si ye k'i yaafa koyne.

³Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks, ütleb Issand Jumal. Palju on laipu, heidetud igasse paika. Vaikus.'

³ Zaari woodin ra sududuyaŋ windo dooney ga ye ka ciya wurru.» Yaadin no Rabbi, Koy Beero ci. «Buukoy baa, i go g'i furu-furu nangu kulu ka ne: ‹Wa dangay!› »

⁴Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,

⁴ Wa maa woone, ya araŋ kaŋ ga ba araŋ ma alfukaarey gon, Araŋ ma naŋ talkey kaŋ go laabo ra ma ban!

⁵öeldes: 'Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,

⁵ Araŋ goono ga ne: «Waatifo no handu tajo wo ga ban, Hal iri ma ntaasu neera? Asibti* mo ma ban hal iri ma alkama neesi? Iri ma muudo beera zabu ka nooro tonton, Iri ma goy da tangari nda gulinci neesiji,

⁶et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?'

⁶ Hal iri ma du daama iri ma talka day da nzarfu, Iri ma alfukaarey mo day taamu ce fo hay, Iri ma alkama duwo neera.»

⁷Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: 'Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!'

⁷ Rabbi ze da Yakuba darza ka ne: Daahir ay si dinya baa afolloŋ i goyey ra, hal abada.

⁸Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

⁸ Manti laabo ga jijiri woodin sabbay se? A ra gorokoy kulu mo ma te bine saray? Daahir, a ga tun me folloŋ sanda isa beero cine. A ga butugu ka ye ka kani koyne sanda Misira isa cine.

⁹'Ja selsamal päeval sünnib,' ütleb Issand Jumal, 'et ma lasen päikese loojuda keskpäeval ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.

⁹ A ga ciya mo han din hane, Yaa no Rabbi, Koy Beero ci, «Ay ga naŋ wayna ma kaŋ za zaari bindi, Ay ma naŋ ndunnya ma te kubay za wayna go batama gaa.

¹⁰Ja ma muudan teie pühad leinaks ja kõik teie laulud nutulauludeks, ma panen kõigi niudeile kotiriide ja teen paljaks iga pea. Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast ja teie lõpp peab olema kibe.'

¹⁰ Ay m'araŋ diina batey bare i ma te bu hẽeni, Araŋ dooney kulu mo ma ciya hẽeni. Ay ga bufu zaara daŋ ka daabu cante kulu gaa, Boŋ-tali mo ma bara boŋ kulu gaa. Ay ma naŋ a ma hima sanda bu baray ize folloŋ kaŋ go nga hayra se buuyaŋ sabbay se, Bananta mo ma ciya sanda zaari fotto.»

¹¹'Vaata, päevad tulevad,' ütleb Issand Jumal, 'mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.

¹¹ Yaa no Rabbi, Koy Beero ci: «Guna, jirbiyaŋ goono ga kaa kaŋ ay ga haray samba laabo ra, Kaŋ manti ŋwaari haray no, manti mo hari jaw no, Amma Rabbi sanno maayaŋ wane no.

¹²Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.

¹² I ga dira ka bar-bare za teeko gaa ne kal a ma koy teeku fa gaa, Za azawa kambe kal a ma koy wayna funay haray. I ga zuru ne ka koy yongo Rabbi sanno ceeciyaŋ sabbay se, Amma i si du a.

¹³Sel päeval minestavad janu pärast ilusad neitsid ja noored mehed,

¹³ Zaari woodin ra, Wandiyo sogey da arwasu gaabikooney ga yangala jaw sabbay se.

¹⁴need, kes vandusid Samaaria süüteo juures ja ütlesid: 'Nii tõesti kui su jumal elab, Daan!' ja: 'Nii tõesti kui su lemmik elab, Beer-Seba!' - nad langevad ega tõuse enam.'

¹⁴ Borey kaŋ yaŋ ga ze da Samariya zunubo, Da borey kaŋ yaŋ ga ne: ‹Ya nin Dan, ay ze da ni de-koyo fundo,› Da borey kaŋ yaŋ ga ne: ‹Ay ze da Beyer-Seba fonda _tooro|_,› -- Baa woodin yaŋ mo ga kaŋ. I si ye ka tun koyne, hal abada.»