¹Ja Nebukadnetsari teisel valitsemisaastal nägi Nebukadnetsar unenäo, ja ta vaim muutus rahutuks ning tal läks uni ära.

¹ Nebukadnezzar mayray jiiri hinkanta ra no Nebukadnezzar na hindiriyaŋ te. A laakalo binde tun, a jirbo kosu a se.

²Ja kuningas käskis kutsuda ennustajaid ja nõidu, posijaid ja Kaldea tarku, et nad seletaksid talle ta unenäo; ja nad tulid ning astusid kuninga ette.

² Saaya din bonkoono lordi ka ne i ma moodabal-teekoy da handariya ceecikoy da ziimey da Kaldancey ce, zama i ma bonkoono hindirey ci a se. i binde furo ka kay bonkoono jine.

³Ja kuningas ütles neile: 'Ma nägin unenäo ja mu vaim on rahutu, püüdes seda unenägu mõista.'

³ Kala bonkoono ne i se: «Ay na hindiri fo te. Ay laakalo tun mo hal ay ma du ka hindiro bay.»

⁴Ja Kaldea targad rääkisid kuningale aramea keeles: 'Kuningas elagu igavesti! Jutusta see unenägu oma sulastele, siis me anname sulle seletuse!'

⁴ Kaldancey binde salaŋ bonkoono se da Aramancey ciina ka ne: «Ya Bonkoono, ni aloomaro ma tonton! Ma hindiro ci iri, ni bannyey se, iri mo g'a feerijo kaa taray ni se.»

⁵Kuningas vastas Kaldea tarkadele: 'Minu sõna on kindel: kui te ei seleta mulle ära unenägu ja selle tähendust, raiutakse teid tükkideks ja teie kojad tehakse rusudeks.

⁵ Bonkoono tu ka ne Kaldancey se: «Ay sanni tabbatanta neeya: D'araŋ mana ay bayrandi nda hindiro nd'a feerijo mo, i g'araŋ dumbu-dumbu, i m'araŋ windey ciya begunuyaŋ.

⁶Aga kui te seletate mu unenäo ja selle tähenduse mulle ära, saate minult ande ja kingitusi ning suurt au. Nõnda et seletage mulle mu unenägu ja selle tähendus ära!'

⁶ Amma d'araŋ na hindiro nd'a feerijo kulu bangandi ay se, araŋ ga du nooyaŋ da banandi nda darza beeraykoy ay kambe ra. Araŋ binde ma hindiro d'a feerijo bangandi ay se.»

⁷Nad vastasid teist korda ja ütlesid: 'Kuningas rääkigu oma sulastele, siis me anname sulle seletuse!'

⁷ I tu sorro hinkanta ka ne: «Bonkoono ma hindiro wo ci iri, nga bannyey se. Iri mo g'a feerijo kaa taray.»

⁸Kuningas kostis ja ütles: 'Ma mõistan tõesti, et te tahate aega võita, sest te näete, et minu sõna on kindel:

⁸ Bonkoono tu ka ne: «Ay bay daahir kaŋ araŋ goono ga daama ceeci no, zama araŋ bay kaŋ ay sanno ga tabbat.

⁹kui te ei seleta unenägu mulle ära, siis on teie kohta ainult see üks otsus. Te olete nõuks võtnud minu ees rääkida valelikke ja tühje sõnu, kuni ajad muutuvad. Seepärast öelge mulle unenägu, et ma teaksin, et te suudate ka selle tähenduse mulle teada anda!'

⁹ Amma d'araŋ man'ay bayrandi nda hindiro, ciiti folloŋ no araŋ boŋ, zama araŋ na tangari sanniyaŋ da ruubu soola ay se kaŋ araŋ ga ci ay se hala haya da nga alwaato ma barmay. Woodin sabbay se, kal araŋ ma hindiro ci ay se. Yaadin gaa no ay ga bay kaŋ araŋ ga waani k'a feerijo bangandi ay se.»

¹⁰Kaldea targad vastasid kuningale ja ütlesid: 'Ei ole maa peal inimest, kes suudaks kuninga soovi rahuldada. Sest ükski suur ja vägev kuningas ei ole küsinud niisugust asja üheltki ennustajalt, nõialt või Kaldea targalt.

¹⁰ Kala Kaldancey ci bonkoono se ka ne: «Boro fo si no ndunnya ra kaŋ gonda hina ka bonkoono misa bangandi, za kaŋ koy wala bonkooni wala mayraykoy fo si no kaŋ na hayo wo dumi hã moodabal-teeko wala handariya ceeciko wala Kaldancey kulu dumi gaa.

¹¹Jah, asi, mida kuningas küsib, on raske ja ei ole muid, kes suudaksid seda kuningale seletada, kui jumalad, kelle eluase ei ole inimeste juures.'

¹¹ Haŋ kaŋ ga sandi no, haya kaŋ bonkoono goono ga ceeci. Boro fo si no mo kaŋ ga hin k'a bangandi bonkoono se kala day de-koyey* kaŋ i gora si gaaham banda.»

¹²Selle peale kuningas ägestus ja vihastas väga ning käskis hukata kõik Paabeli targad.

¹² Woodin se binde bonkoono bina tun, a futu mo gumo. A lordi ka ne i ma Babila laakalkooney kulu wi.

¹³Kui käsk oli antud, et targad pidi tapetama, siis otsiti ka Taanieli ja tema kaaslasi, et neidki tappa.

¹³ Feyaŋo binde fatta: i ciiti i ma laakalkooney wi. I binde na Daniyel da nga borey ceeci zama i m'i wi se.

¹⁴Siis pöördus Taaniel targalt ja arukalt kuninga ihukaitsepealiku Arjoki poole, kes oli läinud Paabeli tarku tapma.

¹⁴ Saaya din no Daniyel na sanno ye saaware da laakal boŋ Ariyoku se, kaŋ ga ti bonkoono mantawey jine bora, kaŋ fatta zama nga ma Babila laakalkooney wi se.

¹⁵Ta sõnas ja ütles Arjokile, kuninga pealikule: 'Mispärast on kuningas andnud selle valju käsu?' Siis andis Arjok Taanielile asjaolu teada.

¹⁵ A tu ka ne bonkoono jine bora Ariyoku se: «Ifo se no bonkoono sanno gonda kankami ya-cine?» Kala Ariyoku na Daniyel bayrandi nda sanno.

¹⁶Ja Taaniel läks sisse ning palus kuningat, et temale antaks aega seletada unenäo tähendus kuningale.

¹⁶ Daniyel binde furo ka bonkoono ŋwaaray ka ne a ma alwaati kosu nga se, kulu nga ga feerijo bangandi bonkoono se.

¹⁷Siis läks Taaniel oma kotta ja teatas asjaolust oma kaaslastele Hananjale, Miisaelile ja Asarjale,

¹⁷ Kala Daniyel koy nga kwaara ka sanno dede nga corey Hananiya nda Misayel da Azariya se.

¹⁸et need paluksid taeva Jumalalt halastust selle saladuse asjus, et Taaniel ja tema kaaslased ei hukkuks koos teiste Paabeli tarkadega.

¹⁸ Zama ngey ma suuji ŋwaaray Irikoy kaŋ go beene gaa, gundo din boŋ, zama Daniyel da nga corey ma si halaci Babila laakalkooni cindey banda.

¹⁹Siis ilmutati saladus Taanielile öises nägemuses; ja Taaniel kiitis taeva Jumalat.

¹⁹ Saaya din no Irikoy na gundo din bangandi Daniyel se cin bangandi ra. Kala Daniyel na Irikoy kaŋ go beene saabu.

²⁰Taaniel hakkas kõnelema ja ütles: 'Jumala nimi olgu kiidetud igavikust igavikku! Sest tema päralt on tarkus ja vägi.

²⁰ Daniyel tu ka ne: «I ma Irikoy maa sifa hal abada abadin, Zama laakal da hina, a wane no.

²¹Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust.

²¹ A ga alwaatey da jirbey bare. A ga koyey tumbi, a ga koyey daŋ koytaray mo. A ga laakal no laakalkooney se, A ga bayray mo no borey kaŋ yaŋ ga fahamay bay se.

²²Tema paljastab sügavused ja saladused, tema teab, mis on pimeduses, sest tema juures elab valgus.

²² A ga gundu hari guusoyaŋ bangandi. A ga bay haŋ kaŋ go kubay ra. Kaari mo goono ga goro a banda.

²³Sind, mu vanemate Jumalat, ma kiidan ja ülistan, et sa mulle oled andnud tarkust ja väge ja et sa nüüd oled teinud mulle teatavaks, mida me sinult oleme palunud - oled kuninga asja teinud meile teatavaks.'

²³ Ya ay kaayey Irikoyo, Ay saabu ni se, ay ga ni kuku mo, Nin kaŋ n'ay no laakal da hina. Sohõ mo ni n'ay bayrandi nda haŋ kaŋ iri goono ga ceeci ni gaa, Zama ni n'iri bayrandi nda bonkoono misa din.»

²⁴Seejärel läks Taaniel Arjoki juurde, kelle kuningas oli pannud Paabeli tarku hukkama; ta tuli ja ütles temale nõnda: 'Ära hukka Paabeli tarku, vii mind kuninga ette ja ma seletan kuningale unenäo tähenduse!'

²⁴ Daniyel binde furo Ariyoku do, bora kaŋ bonkoono daŋ a ma Babila laakalkooney halaci. A koy ka ne a se: «Ma si Babila laakalkooney halaci. Ma kond'ay bonkoono do, ay mo ga feerijo bangandi bonkoono se.»

²⁵Siis Arjok viis Taanieli kiiresti kuninga ette ja ütles temale nõnda: 'Ma olen leidnud Juuda vangide hulgast mehe, kes tahab kuningale teatavaks teha unenäo tähenduse.'

²⁵ Ariyoku binde konda Daniyel bonkoono jine nda cahãyaŋ. Yaa mo no a ne a se: «Ay du boro fo Yahuda tamtaray izey ra kaŋ ga bonkoono bayrandi nda feerijo.»

²⁶Kuningas kostis ja ütles Taanielile, kelle nimeks oli Beltsassar: 'Kas sina suudad mulle avaldada mu nähtud unenäo ja selle tähenduse?'

²⁶ Bonkoono tu ka ne Daniyel se kaŋ i ga ne a maa se Beltesazzar: «Ni ga hin ka hindiro kaŋ ay di d'a feerijo mo bangandi ay se, wala?»

²⁷Taaniel vastas kuningale ja ütles: 'Saladust, mille kohta kuningas küsib, ei suuda kuningale seletada ei targad, nõiad, ennustajad ega täheteadlased.

²⁷ Daniyel tu bonkoono jine ka ne: «Gundo kaŋ bonkoono lordi ka ne i ma bangandi, baa laakalkooney wala handariya ceecikoy wala moodabalkoy wala gunakoy sinda hina k'a bangandi bonkoono se.

²⁸Aga taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib. Su unenägu ja nägemused su peas, kui sa olid voodis, olid need:

²⁸ Amma Irikoy go no, beene wano, kaŋ ga gundey kulu kaa taray. Nga mo no ka bonkoono Nebukadnezzar bayrandi nda haŋ kaŋ ga te jirbi banantey ra. Ni hindiro da ni boŋo ra diyaŋey kaŋ ni di dima boŋ, ngey neeya:

²⁹sinul, kuningas, tõusid voodis olles mõtted selle kohta, mis tulevikus sünnib, ja tema, kes paljastab saladusi, ilmutas sulle, mis sünnib.

²⁹ Ni do, ya nin Bonkoono, fonguyaŋey furo ni se ni boŋo ra ni dima boŋ da haŋ kaŋ no ga te ne ka koy jina. Nga mo kaŋ ga gundey fisi ka kaa taray na ni bayrandi nda haŋ kaŋ ga te.

³⁰Ja minule on see saladus paljastatud mitte minu tarkuse läbi, kui mul olekski seda rohkem kui muil elavail, vaid seepärast, et selle tähendus saaks kuningale teatavaks ja et sa mõistaksid oma südame mõtteid.

³⁰ Amma ay wo, Irikoy mana gundo bangandi ay se, danga day ay gonda laakal ka bisa fundikooni kulu wane, amma a ga ba nga ma bonkoono bayrandi nda feerijo, zama ni ma ni bina fonguyaŋey bay.

³¹Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju. See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus.

³¹ Bonkoono, ni go ga guna, kala ni di boro himandi bambata fo. Himando go, a ga beeri. A nyaaleyaŋo mo beeri, a go ga kay ni jine. A alhaalo mo ga humburandi.

³²Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest,

³² Himando din binde, a boŋo wura hanno no; a ganda d'a kambey nzarfu no; a gunda d'a tanjey guuru-say no;

³³sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist.

³³ a cey guuru-bi wane yaŋ no; a ce taamey jara botogo no, jara mo guuru-bi no.

³⁴Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.

³⁴ Ni goono ga mo daaru ka guna, kala tondi fo dagu kaŋ manti nda kambe, kaŋ na himando kar nga ce taamey gaa, kaŋ ga ti guuru-bi margante nda botoga din. A n'a bagu-bagu.

³⁵Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.

³⁵ Saaya din, guuru-biyo da botoga da guuru-sayo da nzarfo nda wura bagu-bagu care banda. I ciya danga jaw waate dubangu du cine. Haw kond'ey mo hala boro si ye ka di ey koyne. Tondo mo kaŋ na himando kar din, a ciya tondi kuuku bambata ka ndunnya kulu toonandi.

³⁶See oli unenägu, ja nüüd ütleme kuningale selle tähenduse:

³⁶ Hindiro nooya! Iri g'a feerijo mo ci bonkoono jine.

³⁷sina, kuningas, oled kuningate kuningas, kellele taeva Jumal on andnud kuningriigi, võimu, vägevuse ja au.

³⁷ Ya Bonkoono, nin no ga ti koyey bonkoono zama Irikoy, beene wano na ni no mayray da hina da gaabi da beeray.

³⁸Ja sinu kätte on ta andnud inimesed, kus need ka iganes elavad, metsloomad ja taeva linnud, seades sinu valitsema nende kõigi üle - sina oled see kullast pea!

³⁸ Nangu kulu kaŋ borey izey bara ga goro, a na ganji hamey da beene curey kulu mo daŋ ni kambe ra. A na ni no i kulu mayray. Nin no ga ti wura boŋo din.

³⁹Aga sinu järel tõuseb teine kuningriik, väiksem kui sinu oma, ja veel kolmas kuningriik, vasest, mis valitseb kogu maa üle.

³⁹ Ni banda mo mayray fo ga tun kaŋ ga gaze ni beera gaa, waato din gaa mayray hinzanta koyne, guuru-say wane kaŋ ga mayray sambu ndunnya kulu boŋ.

⁴⁰Siis tuleb neljas kuningriik, tugev nagu raud - raud ju lõhub ja pihustab kõike; ja nagu purustav raud, nii lõhub ja purustab ta kõik.

⁴⁰ Mayray taacanta binde ga te gaabi sanda guuru-bi, danga mate kaŋ guuru-bi ga hay kulu bagu-bagu, nga mo ga hay kulu may. Danga mate kaŋ guuru-bi ga hayey wo kulu naan, yaadin mo no mayray wo ga bagu-bagu ka naan mo.

⁴¹Aga et sa nägid jalad ja varbad olevat osalt potissepa savist ja osalt rauast, siis see tähendab jagatud kuningriiki; küll on selles raua tugevust, just nagu sa nägid rauda savimullaga segatult.

⁴¹ Mate kaŋ binde ni di ce taamey da ce izey, jara kusu teeko botogo no, jara mo guuru-bi wane, woodin mo ga ciya mayray fayante amma a ra i ga gaabi gar, guuru-bi wane, za kaŋ ni di guuru-bi goono ga margu nda kusu botogo a ra.

⁴²Ja et jalgade varbad olid osalt rauast ja osalt savist, tähendab seda, et osa kuningriiki on tugev ja osa on rabe.

⁴² Koyne, danga mate kaŋ ce izey jara guuru-bi wane no, jara mo botogo, yaadin no mayra ga goro, jara gonda gaabi, jara mo sinda gaabi.

⁴³Et sa nägid rauda savimullaga segatult, tähendab seda, et kuigi nad segunevad inimseemne poolest, ei püsi nad üksteise küljes, nagu raud ei segune saviga.

⁴³ Koyne, mate kaŋ ni di guuru-biyo go ga margu nda botoga, i ga ngey boŋ margu nda dumi waaniyaŋ, amma i si naagu care gaa bo, danga mate kaŋ guuru-bi si naagu botogo gaa.

⁴⁴Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti,

⁴⁴ Bonkooney din zamaney ra no Irikoy kaŋ go beena ra ga mayray fo sinji, kaŋ i s'a zeeri abada. A koytara mo, a s'a naŋ boro cindey se, amma a ga mayrayey din kulu bagu-bagu, a m'i ŋwa. Nga wo ga kay mo hal abada.

⁴⁵just nagu sa nägid, et üks kivi käte abita mäest lahti murdus ja purustas raua, vase, savi, hõbeda ja kulla. Suur Jumal on andnud kuningale teada, mis tulevikus sünnib. Ja unenägu on tõsi ning selle tähendus kindel.'

⁴⁵ Za kaŋ ni di i na tondi beero din kaa tondi kuuku bambata ra, kaŋ manti nda kambe, hala mo a na guuru-bi, da guuru-say, da botogo nda nzarfu nda wura kulu bagu-bagu, kala Irikoy, beeraykoyo, na bonkoono bayrandi nda haŋ kaŋ ga te ne jine. Hindiro mo tabbat no, a feerijo mo si gaze.»

⁴⁶Siis kuningas Nebukadnetsar langes silmili maha ja kummardas Taanieli ning käskis temale ohverdada roaohvrit ja suitsutusohvrit.

⁴⁶ Saaya din no bonkoono Nebukadnezzar ye ganda nga moyduma boŋ ka sududu Daniyel se. A lordi mo ka ne i ma kande sargay da dugu, k'a salle Daniyel se.

⁴⁷Kuningas pöördus Taanieli poole ja ütles talle: 'See on tõsi, et teie Jumal on jumalate Jumal ja kuningate Issand ning saladuste paljastaja, sest sina suutsid selle saladuse paljastada.'

⁴⁷ Bonkoono tu Daniyel se ka ne: «Haciika, araŋ Irikoyo, nga no ga ti de-koyey Irikoyo, bonkooney Bonkooni mo no, kaŋ ga gundey bangandi, za kaŋ ni du ka gundo wo bangandi.»

⁴⁸Siis kuningas ülendas Taanieli ja andis temale palju kalleid kingitusi ning pani ta valitsejaks üle kogu Paabeli maakonna ja ülem-eestseisjaks kõigile Paabeli tarkadele.

⁴⁸ Saaya din no bonkoono na Daniyel beerandi. A n'a no nooyaŋ boobo, a n'a no koytaray Babila laabo kulu boŋ a ma ciya mayko beeri Babila laakalkooney kulu boŋ.

⁴⁹Ja Taaniel palus kuningat ja see seadis Sadraki, Meesaki ja Abednego valitsema Paabeli maakonna üle; aga Taaniel jäi kuninga hoovkonda.

⁴⁹ Daniyel mo ŋwaaray bonkoono gaa nga ma Sadrak da Mesak da Abednego daŋ Babila laabu muraadey boŋ, amma Daniyel go bonkoono faada ra.