¹Kuningas Nebukadnetsar laskis valmistada kuldkuju, mille kõrgus oli kuuskümmend küünart ja laius kuus küünart; ta laskis selle püstitada Duura orgu Paabelimaal.

¹ Bonkoono Nebukadnezzar na tooru fo te, wura wane, kaŋ a beene kuuyaŋ ga to kamba kar waydu, a tafayyaŋ mo kamba kar iddu. A n'a sinji Dura gooro batama ra, Babila laabo ra.

²Ja kuningas Nebukadnetsar käskis kokku kutsuda asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad, nõunikud, varahoidjad, kohtunikud, korravalvurid ja kõik linna ametikandjad, et need tuleksid pühitsema kuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada.

² Kala bonkoono Nebukadnezzar donton ka ne i ma koy kayney kulu da maga-nyaŋey da mayraykoyey da alkaaley da jisirikoyey da faadancey da ciitikoy da laabey kulu dabarikoy mo margu. I ma kaa tooro feeriyaŋo do, kaŋ bonkoono Nebukadnezzar sinji.

³Siis kogunesid asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad, nõunikud, varahoidjad, kohtunikud, korravalvurid ja kõik linna ametikandjad pühitsema kuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada. Nad asetusid kuju ette, mille Nebukadnetsar oli püstitanud.

³ Saaya din ngey din, koy kayney da maga-nyaŋey da mayraykoyey da alkaaley da jisirikoyey da faadancey da ciitikoy da laabey kulu dabarikoy, i margu tooro kaŋ bonkoono Nebukadnezzar sinji din feeriyaŋ bato do. I kay mo tooro kaŋ Nebukadnezzar sinji din jine.

⁴Ja hüüdja hüüdis valjusti: 'Teid, rahvad, suguvõsad ja keeled, kästakse:

⁴ Saaya din fekwa na jinde sambu ka ne: «I n'araŋ lordi, ya araŋ jamayaŋ, da dumey da deeney:

⁵niipea kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, heitke maha ja kummardage kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar on püstitanud!

⁵ alwaato kaŋ araŋ maa hilli da seese da moolo da jidiga da gooje da algayta da gaani hari kulu karyaŋo, kal araŋ ma ye ganda ka sududu wura tooro kaŋ bonkoono Nebukadnezzar sinji din se.

⁶Aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse otsekohe tulisesse ahju!'

⁶ Koyne, boro kaŋ mana ye ganda ka sududu a se, kala sahãadin i m'a koy catu danji dudal kaŋ ga futu gumo ra.»

⁷Seepärast, niipea kui kuuldi sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, heitsid kõik rahvad, suguvõsad ja keeled maha ja kummardasid kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada.

⁷ Woodin se no alwaato din kaŋ borey kulu maa hillo kaatiyaŋo da seesa da moola da jidiga nda gooja da gaani hari kulu, borey da kundey da deeney kulu ye ganda ka sududu wura tooro kaŋ bonkoono Nebukadnezzar sinji din se.

⁸Seepeale astus otsekohe esile kaldea mehi ja need süüdistasid juute.

⁸ Alwaato din binde Kaldance fooyaŋ maan ka kande Yahudancey kalima.

⁹Nad hakkasid rääkima ja ütlesid kuningas Nebukadnetsarile: 'Kuningas elagu igavesti!

⁹ I ne Bonkoono Nebukadnezzar se: «Ya Bonkoono, ni aloomaro ma tonton!

¹⁰Sina, kuningas, oled andnud käsu, et igaüks, kes kuuleb sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, peab heitma maha ja kummardama kuldkuju,

¹⁰ Ya Bonkoono, ni fe ka ne boro kulu kaŋ maa hilli hẽeno da seese da moolo da jidiga nda gooje da algayta da gaani hari kulu, kal a ma ye ganda ka sududu wura tooro se.

¹¹aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse tulisesse ahju.

¹¹ Boro kulu kaŋ mana ye ganda ka sududu mo, i m'a catu dudal kaŋ ga fortu da danji gumo din bindi ra.

¹²On olemas juuda mehed, keda sa oled pannud valitsema Paabeli maakonna üle: Sadrak, Meesak ja Abednego. Need mehed ei hooli sinust, kuningas, nad ei teeni sinu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada.'

¹² To. Yahudance fooyaŋ go no kaŋ ni daŋ Babila laabo muraadey boŋ, kaŋ yaŋ ga ti Sadrak da Mesak da Abednego. Boro woodin yaŋ, ya Bonkoono, i baa si nda nin, i siino ga may ni de-koyey se, i mana sududu mo wura tooro kaŋ ni sinji din se.»

¹³Siis käskis vihane ja raevunud Nebukadnetsar tuua Sadraki, Meesaki ja Abednego; ja need mehed toodi kuninga ette.

¹³ Saaya din Nebukadnezzar futa ra da nga bine tunay dunga ra, a lordi ka ne i ma kande Sadrak da Mesak da Abednego. Kal i kande borey din bonkoono jine.

¹⁴Nebukadnetsar hakkas rääkima ja ütles neile: 'Kas see on tõsi, Sadrak, Meesak ja Abednego, et teie ei teeni mu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille ma olen lasknud püstitada?

¹⁴ Nebukadnezzar tu ka ne i se: «Ya Sadrak da Mesak da Abednego, da gangan no araŋ mana may ay de-koyey se, araŋ mana sududu mo wura tooro kaŋ ay sinji din se?

¹⁵Kui te nüüd otsekohe, kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, olete valmis maha heitma ja kummardama kuju, mille ma olen lasknud valmistada, siis on see hea; aga kui te ei kummarda, siis heidetakse teid otsekohe tulisesse ahju. Ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest?'

¹⁵ Sohõ binde, d'araŋ soola, alwaato kaŋ araŋ maa hillo hẽeno da seese da moolo da jidiga nda gooje da algayta da gaani hari kulu dumi, araŋ ga ye ganda ka sududu tooro kaŋ ay te se, to! A boori! Amma d'araŋ mana sududu, alwaati din i g'araŋ catu dudal danji kaŋ ga fortu gumo ra. May no binde irikoyo kaŋ g'araŋ faaba ay kambe ra?»

¹⁶Sadrak, Meesak ja Abednego kostsid ning ütlesid kuningale: 'Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi.

¹⁶ Sadrak da Mesak da Abednego tu bonkoono se ka ne: «Ya Nebukadnezzar, manti tilas no iri ma tu ni se sanni woone ra.

¹⁷Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas!

¹⁷ Da yaadin no, Irikoy, iri wano kaŋ iri goono ga may a se, a gonda hina k'iri faaba dudal danji kaŋ ga fortu gumo din ra. A g'iri faaba ni kambey ra mo, ya nin Bonkoono.

¹⁸Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada.'

¹⁸ Amma da manti yaadin no, ni ma bay, ya Bonkoono, kaŋ iri si may ni de-koyey se bo, iri si sududu mo wura tooro kaŋ ni sinji din se.»

¹⁹Siis Nebukadnetsar vihastas ja ta näojume muutus Sadraki, Meesaki ja Abednego pärast; ta käskis ahju kütta seitse korda rohkem kui tavaliselt.

¹⁹ Saaya din Nebukadnezzar to da futay, a moyduma alhaalo barmay mo Sadrak da Mesak da Abednego do haray. Woodin se no a salaŋ ka lordi ka ne i ma dudal danjo funsu hala sorro iyye ka bisa wo kaŋ i doona k'a funsu din.

²⁰Ja ta käskis mõningaid tugevaid mehi oma sõjaväest siduda Sadrak, Meesak ja Abednego kinni, et heita nad tulisesse ahju.

²⁰ A na boro gaabikooni fooyaŋ kaŋ go a wongaarey ra lordi ka ne i ma Sadrak da Mesak da Abednego haw. I m'i catu dudal danjo kaŋ ga fortu gumo din ra.

²¹Siis seoti mehed kinni ning heideti tulisesse ahju koos nende kuubede, pükste, mütside ja muude riietega.

²¹ Saaya din i na borey wo haw ngey muduney d'i boŋtobayey d'i alkubey d'i bankaaray cindey ra. I n'i catu dudal danjo kaŋ ga fortu gumo bindo ra.

²²Et kuninga käsk oli vali ja ahi oli ülemäära köetud, siis tappis tuleleek need mehed, kes Sadraki, Meesaki ja Abednego sinna viisid.

²² Za kaŋ bonkoono lordo gonda kankami, dudalo mo ga fortu gumo, danji beela na borey kaŋ na Sadrak da Mesak da Abednego sambu din wi.

²³Aga need kolm meest, Sadrak, Meesak ja Abednego, langesid seotuina tulisesse ahju.

²³ Boro hinza din binde, Sadrak da Mesak da Abednego, i kaŋ hawante dudal danjo kaŋ ga fortu gumo din bindo ra.

²⁴Siis kuningas Nebukadnetsar ehmus ja tõusis kähku üles, kostis ja ütles oma nõuandjaile: 'Eks me heitnud kolm seotud meest tulle?' Nad kostsid ja ütlesid kuningale: 'Tõepoolest, kuningas!'

²⁴ Kala bonkoono Nebukadnezzar te dambara. A tun da cahãyaŋ, a salaŋ mo ka ne nga faadancey se: «Manti boro hinza no iri catu hawante danjo bindo ra bo?» I tu ka ne bonkoono se: «Haciika, ya Bonkoono.»

²⁵Tema kostis ja ütles: 'Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane.'

²⁵ A tu ka ne: «Amma ay ya go ga di boro taaci taŋante yaŋ. I go ga bar-bare danjo bindo ra, i sinda doori mo. Itaacanta si hima kala irikoyey ize.»

²⁶Siis Nebukadnetsar läks tulise ahju ukse juurde, hakkas rääkima ja ütles: 'Sadrak, Meesak ja Abednego, kõrgeima Jumala sulased, astuge välja ja tulge siia!' Siis tulid Sadrak, Meesak ja Abednego tulest välja.

²⁶ Saaya din Nebukadnezzar maan dudal danji forta kaŋ ga koroŋ gumo din gaa. A salaŋ ka ne: «Ya Sadrak da Mesak da Abednego, araŋ, Irikoy kaŋ ga beeri nda i kulu bannyey, wa fatta ka kaa neewo.» Saaya din Sadrak da Mesak da Abednego fatta danjo bindo ra.

²⁷Ja asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad ja kuninga nõuandjad kogunesid ning nägid, et tuli ei olnud saanud võimust nende meeste ihu üle; neil ei olnud juuksed peas kõrbenud, nende kuued ei olnud muutnud värvi ja neile ei olnud külge hakanud kõrbelõhna.

²⁷ Ngey, koy kayney da maga-nyaŋey da mayraykoyey da koyo faadancey margu, i di borey wo, kaŋ danjo mana du hina i gaahamey boŋ. Baa i boŋ hamni mo mana ton nda danji, i muduney himayaŋ mana barmay, danjo farre mo mana lamba i gaa.

²⁸Nebukadnetsar kostis ja ütles: 'Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust. Nad andsid pigem ära oma ihu, kui et teenida ja kummardada mõnda muud jumalat peale nende oma Jumala!

²⁸ Nebukadnezzar salaŋ ka ne: «I ma Irikoy sifa, Sadrak da Mesak da Abednego wano, nga kaŋ na nga malayka donton, a na nga bannyey kaŋ de nga gaa din faaba. I na bonkoono sanno barmay, i na ngey gaahamey salle zama ngey ma si may tooru fo kulu se, wala ngey ma sududu a se, kala ngey Irikoyo hinne.

²⁹Nüüd antakse minu poolt käsk, et igaüks, olgu mis tahes rahvast, suguvõsast ja keelest, kes kõneleb häbematult Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumala kohta, raiutakse tükkideks ja tema koda tehakse rusuks, sest ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa!'

²⁹ Woodin se ay go ga lordi ka ne boro kulu nda kunda kulu nda deene kulu se: boro kaŋ ga gaaba sanni te Sadrak da Mesak da Abednego Irikoyo se, i ga bora din dumbu-dumbu k'a windo ciya begunu. Zama Irikoy fo si no kaŋ gonda hina ka faaba te deedando wo boŋ.»

³⁰Siis kuningas andis Sadrakile, Meesakile ja Abednegole Paabeli linnas hea põlve.

³⁰ Waato din gaa no bonkoono na Sadrak nda Mesak nda Abednego tonton jina, Babila laabo ra.

³¹'Kuningas Nebukadnetsar, kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elavad kogu maal: teie rahu olgu suur!

³²Mul on hea meel teha teatavaks tunnustähti ja imetegusid, mis kõrgeim Jumal mulle on teinud.

³³Kui suured on tema tunnustähed ja kui vägevad on tema imeteod! Tema kuningriik on igavene kuningriik ja tema valitsus on põlvest põlve.