¹Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees.

¹ Bonkoono Nebukadnezzar tira neeya kaŋ ga koy borey da kundey da deeney da ndunnya gorokoy kulu do: «Baani ma yulwa araŋ se!

²Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodisoleku kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.

² Ay di kaŋ a ga boori ay ma alaamayaŋ da dambara hariyaŋ bangandi kaŋ Irikoy kaŋ ga beeri nda ikulu din te ay se.

³Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need seletaksid mulle unenäo tähenduse.

³ Man a alaamey beeray misa! Man a hino kaŋ ga dambarandi beeray misa! A mayra, mayray duumikoy no. A koytara mo zamana ka koy zamana no.

⁴Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud mulle seletada selle tähendust.

⁴ Ay, Nebukadnezzar, ay go ay kwaara, fulanzamyaŋ waate. Ay go ga zaada ay faada ra.

⁵Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar minu jumala nime järgi ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma jutustasin talle oma unenäo:

⁵ Kal ay na hindiri fo te kaŋ n'ay humburandi. Fonguyaŋey kaŋ ay go ga te ay dima boŋ, da ay boŋ bangandey, i n'ay taabandi.

⁶Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust. Siin on mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!

⁶ Woodin se no ay lordi ka ne i ma kande Babila laakalkooney kulu ay jine zama i m'ay bayrandi nda hindiro feerijo.

⁷Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur.

⁷ Saaya din ngey, moodabalkoyey da handariya ceecikoy da Kaldancey da dobokoyey, i furo. Ay na hindiro dede mo i jine, amma i man'ay bayrandi nd'a feerijo.

⁸Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani ja seda oli näha kogu maa ääreni.

⁸ Kala i kulu banda, Daniyel furo ay jine, nga kaŋ i ga ne a maa se Beltesazzar, ay irikoyo maa boŋ, nga kaŋ koy hanney biya goono ga goro a ra. Nga mo koyne, ay na hindiro ci a jine. Ay ne:

⁹Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.

⁹ Ya Beltesazzar, moodabal-teekoy koyo, zama ay bay kaŋ koy hanney biya go ni ra, gundu mo si no kaŋ bisa nin gaabi, kala ni ma ci ay se hindiro kaŋ ay di bangando d'a feerijo kulu.

¹⁰Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja vaata, püha ingel astus taevast alla.

¹⁰ Mate kaŋ ay miila ra bangandey bara ay dima boŋ, ngey neeya: ay go no, ay go ga guna, kala ay di tuuri-nya fo go ndunnya bindo ra, a kuuyaŋo mo ga beeri.

¹¹Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: 'Raiuge puu maha ja laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!

¹¹ Kala tuuri-nyaŋo beeri, a te gaabi, a kuuyaŋo mo to kala beena gaa, i g'a fonnay mo hala ndunnya me.

¹²Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu tal osa maa rohust.

¹² A kobtey gunayaŋ ga boori, a izey mo iboobo no, a ra mo gonda ŋwaari kaŋ ga wasa boro kulu se. Ganji hamey gonda ngey bi a cire, beene curey mo go ga goro a kambey boŋ. A gaa no fundikooni kulu ga du ŋwaari.

¹³Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja seitse aega käigu temast üle!

¹³ Ay miila ra bangando ay dima boŋ, ay go ga guna, kal ay di batuko hanno fo zumbu ka fun beena ra.

¹⁴See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast, selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese.'

¹⁴ A na jinde tunandi ka ne i ma tuuri-nyaŋo beeri, i m'a kambey pati-pati, i m'a kobtey kokobe, i m'a izey say-say. Ganji hamey ma fun a cire, curey mo ma fay d'a kambey.

¹⁵Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.'

¹⁵ Kulu nda yaadin, kal i ma fay d'a tiksa laabo ra. I m'a haw da guuru-bi da guuru-say hawyaŋ hari, k'a windi saajo subu taya ra. A ma soobay ka tay da beena harandaŋ. A ma du nga baa ganji hamey banda, laabo subu taya ra.

¹⁶Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja ütles: 'Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind ehmatagu!' Beltsassar kostis ja ütles: 'Mu isand! Unenägu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!

¹⁶ A laakalo ma barmay, a ma si ciya borey wane dumi no, amma i m'a no alman laakal. Woodin banda mo, alwaati iyye ma bisa a gaa.

¹⁷Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,

¹⁷ Ciiti woodin batukoy din sanno boŋ no, misa mo hanantey lordo boŋ, hala fundikooney ma bay kaŋ nga kaŋ ga beeri nda ikulu goono ga may da nga koytara borey mayra ra. A g'a no boro kaŋ se a ga ba. Boro kaŋ ga kayna nda ikulu mo, a g'a daŋ koytaray.

¹⁸millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud -

¹⁸ Hindiro din, ay wo, Bonkoono Nebukadnezzar, ay di a. Ni mo, ya Beltesazzar, kala ni m'a feerijo bangandi, za kaŋ ay mayra laakalkooney kulu sinda hina k'ay bayrandi nd'a feerijo, amma nin wo ga hina, zama koy hanney biya go ni ra.»

¹⁹see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus ulatub maailma ääreni.

¹⁹ Saaya din Daniyel, kaŋ se i ga ne Beltesazzar, a goono ga dambara, a fonguyaŋey mo n'a kankam kala guuru fo kubay. Kala bonkoono tu ka ne: «Ya Beltesazzar, ma si naŋ hindiro wala a feerijo ma ni boŋ haw.» Beltesazzar tu ka ne: «Ya ay Bonkoono, hindiro ma ye borey kaŋ yaŋ konna nin boŋ, a feerijo mo ni ibarey gaa.

²⁰Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja ütlevat: 'Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse aega on temast üle käinud',

²⁰ Tuuri-nyaŋo kaŋ ni di din kaŋ beeri, a te gaabi, a kuuyaŋo to kala beene, i ga di a hala ndunnya kulu me,

²¹selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis tabab mu isandat kuningat, on see:

²¹ a kobtey gunayaŋ ga boori, a izey mo iboobo no, a ra mo borey kulu ŋwaari go no, a cire ganji hamey goono ga goro, a kambey boŋ mo beene curey gonda ngey nangora --

²²sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.

²² nin no, ya Bonkoono. Ni te beeray, ni te gaabi, zama ni beera beeri, a to kala beena gaa, ni mayra mo to hala ndunnya me.

²³Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb.

²³ Woodin banda kaŋ bonkoono di batuko hanno fa din kaŋ zumbu ka fun beene, a goono ga ne: ‹I ma tuuri-nyaŋo beeri k'a halaci, amma i m'a tiksa naŋ laabo ra hala nda guuru-bi nda guuru-say hawyaŋ hari, saajo subu taya ra. I ma naŋ a ma tay da beena harandaŋ, a ma du nga baa ganji hamey banda hala alwaati iyye ma bisa a gaa.›

²⁴Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks kesta!'

²⁴ Ya Bonkoono, a feerijo neeya: Nga kaŋ beeri nda i kulu sanni no go kaa koyo ay bonkoono gaa.

²⁵Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.

²⁵ I ga ni gaaray borey ra. Ni ga ye ganji hamey banda ka goro. I ga naŋ ni ma subu ŋwa danga haw cine. Ni ga tay da beena harandaŋ. Alwaati iyye mo ga bisa ni gaa kala alwaati kaŋ ni ga bay kaŋ nga kaŋ ga beeri nda ikulu ga may borey mayra ra, a g'a no mo boro kaŋ a ga ba se.

²⁶Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,

²⁶ Za kaŋ i lordi ka ne i ma tuuri-nyaŋo tiksa naŋ, ni mayra ga ye ka tabbat ni se, waati kaŋ ni du ka bay kaŋ Beena no ga koytaray te ganda.

²⁷hakkas kuningas rääkima ja ütles: 'Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?'

²⁷ Kala mo, ya Bonkoono, ma yadda k'ay saawara ta: ni ma ni zunubey barmay da adilitaray, ilaala mo da suuji cabeyaŋ talkey se. Hambara ni laakal kana ga ku ka tonton.»

²⁸Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl: 'Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse kuningriik,

²⁸ Woodin yaŋ kulu kaa ay, Bonkoono Nebukadnezzar gaa.

²⁹sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.'

²⁹ Handu way cindi hinka banda a goono ga bar-bare Babila koyey faada ra.

³⁰Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.

³⁰ Bonkoono salaŋ ka ne: «Manti woone no ga ti Babila bambata kaŋ ay cina koytaray goray se bo, d'ay hino gaabo, ay darza beera se mo?»

³¹'Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve.

³¹ Sanno go bonkoono me ra, kala jinde kaa ka fun beene ka ne: «Ya Bonkoono Nebukadnezzar, ni se no ay go ga salaŋ. Koytara ga fay da nin.

³²Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: 'Mis sa teed?'

³² I ga ni gaaray ka kaa borey ra. Ni nangora ga ciya ganji hamey banda. I ga naŋ ni ma subu ŋwa danga haw cine. Alwaati iyye mo ga gana ka bisa ni gaa, kala waati kaŋ ni bay kaŋ nga kaŋ ga beeri nda ikulu ga may borey mayra ra, a g'a no mo boro kaŋ a ga ba se.»

³³Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim.

³³ Saaya din no haya kaŋ i ci Nebukadnezzar se kubay a boŋ. I n'a gaaray Adam-izey ra, a go ga subu ŋwa danga haw cine, a gaahamo mo tay da beena harandaŋ, hal a hamney ku danga zeeban hamni cine, a kambe camsey mo danga curo ce camse cine no.

³⁴Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses.'

³⁴ Kaŋ jirbey kubay ngey me, ay Nebukadnezzar, ay n'ay boŋ sambu ka beena guna. Ay laakal ye ka kaa ay gaa koyne, ay na nga kaŋ ga beeri nda ikulu albarka sifa, ay n'a saabu, ay n'a beerandi, nga kaŋ ga funa hal abada, zama a mayra ya mayray duumikoy no. A koytara mo za izeyaŋ ka koy i izey gaa no.

³⁵ Ndunnya gorokoy kulu mo, A g'i himandi danga i manti hay fo no, A ga goy nga miila boŋ beena kundey kulu ra, Da ndunnya nangorayey ra mo. A kamba gaayko si no mo. Boro kulu si ne a se mo: «Ifo no ni go ga te wo?»

³⁶ Alwaato din mo ay fahama ye ka kaa ay gaa. Ay mayra darza se mo ay beera d'ay booro ye ka kaa ay gaa. Ay faadancey d'ay koy kayney ye k'ay ceeci, ay sinji mo koyne ay mayra ra. Ay du beeray ka bisa waato wano.

³⁷ Sohõ binde ay, Nebukadnezzar, ay ga Koyo kaŋ go beene sifa, ay g'a beerandi, ay g'a beera saabu mo. Zama a goyey kulu cimi no, a fondey mo cimi ciiti no. Boro kaŋ yaŋ ga dira boŋbeeray ra, a ga hin k'i kaynandi.