¹Kuningas Belsassar tegi suure peo oma tuhandele suurnikule ja jõi veini selle tuhande ees.

¹ Bonkoono Belsazzar na burnye bambata te nga faadancey se, ngey boro zambar fo. A na duvan* haŋ mo zambar fa din jine.

²Veini mõjul käskis Belsassar tuua kuld- ja hõberiistad, mis tema isa Nebukadnetsar Jeruusalemma templist oli toonud, et kuningas ja tema suurnikud, tema naised ja liignaised, saaksid neist juua.

² Saaya kaŋ Belsazzar na duvaŋo taba, kal a lordi ka ne i ma kande wura nda nzarfu jinayey kaŋ a kaayo Nebukadnezzar kande ka fun Irikoy fuwo kaŋ go Urusalima ra, zama bonkoono da nga koy kayney da bonkoono wandey d'a wahayey, i ma haŋ jinayey din ra.

³Siis toodi need kuldriistad, mis olid toodud templist, Jumala kojast Jeruusalemmast, ja kuningas ning tema suurnikud, tema naised ja liignaised jõid nende seest.

³ Saaya din i kande wura jinayey kaŋ i ku Irikoy fuwo kaŋ go Urusalima ra. Bonkoono nda nga wandey mo d'a wahayey d'a koy kayney haŋ i ra.

⁴Nad jõid veini ja ülistasid kuld-, hõbe-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid.

⁴ I na duvan haŋ. I na wura da nzarfu da guuru-say da guuru-bi da tuuri da tondi toorey mo sifa.

⁵Selsamal tunnil ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid kuninga palee lubjatud seinale, lambijala kohale; ja kuningas nägi kirjutavat kätt.

⁵ Saaya din binde boro kambayze yaŋ fatta ka hantumyaŋ te fitilla tanjay bonkoono faada fuwo botoga gaa. Bonkoono go ga di mo kambe jara kaŋ go ga hantumo te.

⁶Siis kahvatas kuninga näojume ja ta mõtted kohutasid teda; ta niudeliigesed lõdisesid ja ta põlved pekslesid teineteise vastu.

⁶ Saaya din bonkoono moyduma yalo bare a ra, a fonguyaŋey mo n'a taabandi, a canta biriyey mo taŋ, a kangey mo soobay ka kar care gaa ngey boŋ se.

⁷Kuningas hüüdis valjusti, et toodaks nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Paabeli tarkadele: 'Kes iganes oskab seda kirja lugeda ja seletab mulle selle tähenduse, see riietatakse purpurisse, temale pannakse kuldkee kaela ja ta saab kolmandaks valitsejaks kuningriigis!'

⁷ Kala bonkoono na jinde sambu ka ne i ma kande handariya ceecikoy da Kaldancey da gunakoy. Bonkoono salaŋ ka ne Babila laakalkooney se: «Boro kaŋ na hantumo wo me-a-me caw, k'a feerijo bangandi ay se mo, i ga suniya faka a gaa, i ma wura sisiri sarku a jinde gaa, a ga te mayko hinzante koytara ra.»

⁸Siis tulid kõik targad, aga need ei osanud kirja lugeda ega selle seletust kuningale teatavaks teha.

⁸ Saaya din kala bonkoono laakalkooney kulu furo faada ra, amma i si hin ka hantumo caw, wala k'a feerijo bangandi bonkoono se.

⁹Siis kohkus kuningas Belsassar väga ja ta näojume kahvatas, ja ta suurnikud sattusid segadusse.

⁹ Saaya din bonkoono Belsazzar kankam gumo, a moyduma alhaalo mo bare koyne, hal a koy kayney mo boŋ haw.

¹⁰Kuninga ja tema suurnike sõnade peale tuli kuninga ema pidusaali. Kuninga ema hakkas rääkima ja ütles: 'Kuningas elagu igavesti! Ärgu kohutagu sind su mõtted ja ärgu kahvatagu su näojume!

¹⁰ Amma bonkoono nda nga koy kayney sanney sabbay se, kala koy zeeno fo wande kaa bato fuwo ra. Waybora salaŋ ka ne: «Ya Bonkoono, ni aloomaro ma tonton! Ni fonguyaŋey ma si ni kankam wala ni moyduma alhaalo ma si bare.

¹¹Sinu kuningriigis on mees, kelles on pühade jumalate vaim. Su isa päevil leidus temal arusaamist, taipu ja tarkust otsekui jumalate tarkust, ja kuningas Nebukadnetsar, su isa, tõstis tema ennustajate, nõidade, Kaldea teadjate ja tähetarkade ülemaks - kuningas, su isa -,

¹¹ Boro fo go no ni mayray laabo ra, kaŋ koy hanney biya go a ra. Ni kaayo jirbey ra a na kaari nda fahamay da laakal gar a ra danga de-koyey laakalo wane dumi. Bonkoono, ni kaayo Nebukadnezzar no ay goono ga ne. Bonkoono ni kaayo a n'a daŋ moodabalkoyey da handariya ceecikoy da Kaldancey nda gunakoy jine boro,

¹²sellepärast et temas, Taanielis, kellele kuningas oli pannud nimeks Beltsassar, leidus eriline vaim ja temal oli mõistust ning taipu seletada unenägusid, lahendada mõistatusi ja harutada lahti sõlmi. Kutsutagu nüüd Taaniel, küll tema annab tähenduse teada!'

¹² za kaŋ i na biya kaŋ bisa ikulu, da bayray da fahamay da hindiri feeriji waaniyaŋ da misa bangandiyaŋ da sikka ganandiyaŋ gar Daniyel wo ra, kaŋ bonkoono n'a maa daŋ Beltesazzar. Sohõ binde, kal i ma Daniyel ce, nga wo ga feerijo cabe.»

¹³Siis toodi Taaniel kuninga ette. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Taanielile: 'Kas sina oled Taaniel, Juuda vangide hulgast, keda kuningas, mu isa, Juudast tõi?

¹³ Saaya din i kande Daniyel bonkoono jine. Bonkoono salaŋ Daniyel se ka ne: «Nin no ga ti Daniyel din kaŋ go Yahuda tamtaray izey do haray, ngey kaŋ yaŋ ay kaayo kande ka fun Yahuda?

¹⁴Ma olen sinust kuulnud, et sinus on jumalate vaim ja et sinul leidub arusaamist ja taipu ning erilist tarkust.

¹⁴ Ay jin ka maa ni baaru, way, koyey biya go ni do, i ga kaari da fahamay da bayray kaŋ bisa i kulu gar ni do.

¹⁵Ja nüüd on mu ette toodud targad ja nõiad seda kirja lugema ning selle tähendust mulle teatavaks tegema, aga nad ei ole suutnud sellele asjale seletust anda.

¹⁵ Sohõ binde i kande laakalkooney nda handariya ceecikoy ay jine zama i ma hantumo wo caw ay se, i m'ay bayrandi nd'a feerijo, amma i mana hin ka haya din feerijo bangandi ay se.

¹⁶Sinust ma olen aga kuulnud, et sina suudad seletusi anda ja sõlmi harutada. Kui sa suudad nüüd kirja lugeda ja selle tähenduse mulle teatavaks teha, siis riietatakse sind purpurisse, sulle pannakse kuldkee kaela ja sa saad kolmandaks valitsejaks kuningriigis.'

¹⁶ Amma ay maa ni baaru, way, nin no ga waani feeriji nooyaŋ nda sikka ganandiyaŋ. Sohõ binde da ni ga hin ka hantumo wo caw k'ay bayrandi d'a feerijo mo, i ga suniya faka ni gaa, i ga wura sisiri daŋ ni jinda gaa, ni ga ciya mayraykoy hinzante laabo ra.»

¹⁷Siis kostis Taaniel ja ütles kuninga ees: 'Su annid jäägu sulle enesele ja oma kingitused anna mõnele teisele! Aga kirja ma loen kuningale ja teen selle tähenduse temale teatavaks.

¹⁷ Saaya din Daniyel tu bonkoono jine ka ne: «Gaay ni nooyaŋey, ma ni alhakko mo no boro fo se. Kulu nda yaadin, ay ga hantumo caw bonkoono se, ay m'a bayrandi nd'a feerijo mo.

¹⁸Sina, kuningas! Kõigekõrgem Jumal oli andnud su isale Nebukadnetsarile kuningriigi ja võimu, au ja hiilguse.

¹⁸ Ya nin Bonkoono, Irikoy kaŋ ga beeri nda ikulu, a na ni kaayo Nebukadnezzar no koytaray da beeray da darza da dabari.

¹⁹Võimu pärast, mille Jumal temale oli andnud, värisesid ja kartsid tema ees kõik rahvad, suguvõsad ja keeled. Tema tappis, keda tahtis, ja jättis ellu, keda tahtis; ta ülendas, keda tahtis, ja alandas, keda tahtis.

¹⁹ Beera kaŋ a n'a no, a se no borey da dumey da deeney kulu gaahamey jijiri, i humburu a jine. Boro kaŋ a ga ba nga ma wi, kal a m'a wi. Boro kaŋ a ga ba nga ma naŋ da fundi, kal a m'a naŋ da fundi. Boro kaŋ a ga ba nga m'a beerandi, kal a m'a beerandi. Boro kaŋ a ga ba nga m'a kaynandi mo, kal a m'a kaynandi.

²⁰Aga kui ta süda suurustas ja ta vaim muutus ülemeelikuks, siis tõugati ta oma kuninglikult aujärjelt ja ta au võeti temalt ära.

²⁰ Amma saaya kaŋ a te boŋbeeri, a hanga sandi mo hal a na nga boŋ jare, saaya din Irikoy n'a tumbi nda nga koytara karga, a n'a darza ta a gaa.

²¹Ta aeti ära inimlaste hulgast ja ta süda muutus looma südame sarnaseks; tema eluase oli metseeslite juures ja talle anti süüa rohtu nagu härgadele ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta mõistis, et Kõigekõrgem Jumal valitseb inimeste kuningriiki ja tõstab selle üle, keda tema tahab.

²¹ A n'a gaaray k'a kaa Adam-izey do, a n'a bina himandi almaney wane cine. A nangora mo go ganji farkayey banda, i n'a ŋwaayandi nda subu danga haw cine, a gaahamo tay da beene harandaŋ hala waato kaŋ a bay kaŋ Irikoy kaŋ ga beeri nda ikulu ga may borey mayray ra, a ga boro kaŋ nga ga ba mo sinji a boŋ.

²²Aga sina, tema poeg Belsassar, ei ole alandanud oma südant, kuigi sa teadsid kõike seda,

²² Ni mo, a haama, ya Belsazzar, ni mana ni boŋ kaynandi bo, baa kaŋ ni ga woodin kulu bay.

²³vaid oled tõusnud taeva Issanda vastu: tema koja riistad on toodud su ette, sina ja su suurnikud, su naised ja su liignaised olete joonud nende seest veini; sa oled ülistanud hõbe-, kuld-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid, kes ei näe, ei kuule ega mõista. Aga seda Jumalat, kelle käes on su hing ja kelle omad on kõik su teed, ei ole sa austanud.

²³ Amma ni na ni boŋ beerandi ka gaaba nda Irikoy kaŋ go beene. I kande a windo jinayyaŋ ni jine mo, nin da ni koy kayney da ni wandey da ni wahayey. Araŋ na duvan haŋ i ra, hala ni na nzarfu, da wura da guuru-say da guuru-bi da bundu da tondi toorey sifa, kaŋ yaŋ si di, i si maa, i si bay mo. Amma Irikoy, nga kaŋ ni fulanzama da ni fondey kulu mo go a kamba ra, ni man'a beerandi.

²⁴Sellepärast on tema poolt läkitatud see käsi ja kirjutatud see kiri.

²⁴ Woodin sabbay se no Irikoy na kambe faata donton a ma hantumo wo jeeri.

²⁵Ja see on see kirjutatud kiri: 'Menee, menee, tekeel, ufarsiin.'

²⁵ Hantumo kaŋ i hantum neeya: MENE, MENE, TEKEL, UFARSIN.

²⁶Sõnade tähendus on niisugune: menee - Jumal on ära lugenud su kuningriigi päevad ja on teinud sellele lõpu.

²⁶ Haya feerijo mo neeya: MENE -- Irikoy na ni mayray jirbey lasaabu, a n'a ban mo.

²⁷Tekeel - sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat.

²⁷ TEKEL -- i na ni neesi neesiji ra, i na ni gar ni gaze.

²⁸Ufarsiin - su kuningriik on tükeldatud ning antud meedlastele ja pärslastele.'

²⁸ PERES -- i na ni mayra fay bindi k'a no Medancey da Persancey se.»

²⁹Siis Belsassar andis käsu ja Taaniel riietati purpurisse, talle pandi kuldkee kaela ja temast kuulutati, et ta hakkab kuningriigis valitsema kolmandana.

²⁹ Kala Belsazzar lordi ka ne i ma suniya faka Daniyel gaa. I na wura sisiri sarku a jinda gaa mo, i na fe te a boŋ ka ne a ga ciya mayraykoy hinzante laabo koytara ra.

³⁰Selsamal ööl tapeti Belsassar, Kaldea kuningas.

³⁰ Cino din ra no i na bonkoono Belsazzar Kaldanca wi.

³¹ Medanca Dariyus mo a n'a koytara ŋwa, a gonda danga jiiri waydu cindi hinka cine.