¹Ja meedlane Daarjaves sai kuningriigi enesele, kui ta oli kuuskümmend kaks aastat vana.

¹ Dariyus di kaŋ a ga boori nga ma laabukoy zangu nda waranka daŋ nga mayra boŋ, kaŋ yaŋ ga goro a mayray laabo kulu boŋ.

²Daarjaves arvas heaks seada kuningriigi üle sada kakskümmend asehaldurit, et neid oleks kogu kuningriigis,

² I boŋ mo jine boro hinza go no, Daniyel binde no ga ti afo i ra, zama ngey din, laabukoy kayney ma lasaabu no ihinza din se, hasaraw ma si te bonkoono se.

³ja nende üle kolm ametikandjat, kellest üks oli Taaniel, kellele need asehaldurid pidid aru andma, et kuningale ei sünniks kahju.

³ Daniyel din binde, a te beeray jine borey da koy kayney boŋ za kaŋ biya kaŋ ga boori ka bisa ikulu go a ra. Bonkoono mo saaware nga bine ra nga ma Daniyel daŋ nga mayra kulu boŋ.

⁴Taaniel oli silmapaistvam kui teised ametikandjad ja asehaldurid, sellepärast et temas oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi.

⁴ Saaya din jine borey da koy kayney din na kobay ceeci Daniyel gaa laabo mayray sanney ra, amma i mana hin ka du kobay wala taali, zama nga wo boro cimikoy no. I mana taali wala kobay kulu gar a do.

⁵Siis need ametikandjad ja asehaldurid otsisid ettekäänet, et leida Taanielile kuningriigivastast süüd; aga nad ei suutnud leida ühtegi ettekäänet ega midagi halba, sellepärast et ta oli ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud.

⁵ Saaya din borey din ne: «Iri si du kobay Daniyel wo gaa bo, baa kayna, kala day da iri na kobay gar a Irikoyo asariya do haray.»

⁶Siis ütlesid need mehed: 'Me ei leia selle Taanieli vastu ühtegi ettekäänet, kui me ei leia seda ühenduses tema Jumala seadusega.'

⁶ Saaya din jine borey da koy kayney din margu bonkoono do. I ne a se: «Ya Bonkoono Dariyus, ni aloomaro ma tonton!

⁷Siis need ametikandjad ja asehaldurid tormasid kuninga juurde ja ütlesid temale nõnda: 'Kuningas Daarjaves elagu igavesti!

⁷ Mayra jine borey kulu, koy kayney da maga-nyaŋey da faadancey da mayraykoyey, na ngey saaware margu ka ne: I ma hin sanni fo sinji, koytaray wane, i ma gaabandi mo: i ma ne boro kulu kaŋ na hay fo ŋwaaray de-koy fo wala boro fo gaa ne ka koy jirbi waranza, da manti ni gaa no, ya Bonkoono, i ma bora koy jindaw muusu beerey guuso ra.

⁸Kõik kuningriigi ametikandjad, maavalitsejad ja asehaldurid, nõunikud ja maavanemad on pidanud nõu, et kuningas annaks korralduse ja jõustaks keelu, et igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku.

⁸ Sohõ binde, ya Bonkoono, kala ni ma woodin kayandi. Ma kambe daŋ mo, zama i ma s'a barmay, Medancey da Persancey lordey boŋ, hin sanni kaŋ si tun no.»

⁹Nüüd, kuningas, avalda keeld ja kirjuta kiri, mida meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse tõttu ei tohi tühistada!'

⁹ Bonkoono Dariyus binde na kambe daŋ lordo da hantumo kulu gaa.

¹⁰Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu.

¹⁰ Saaya kaŋ Daniyel bay kaŋ i na kambe daŋ hantumo gaa, kal a furo nga windo ra, a fuwo finetarey mo goono ga fiti ka guna Urusalima haray. A ga sombu nga kangey boŋ sorro hinza zaari kulu ka te adduwa ka saabu nga Irikoyo jine, danga mate kaŋ a ga te za doŋ.

¹¹Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud.

¹¹ Saaya din boro woodin yaŋ margu, i na Daniyel gar a goono ga adduwa ka ŋwaaray nga Irikoyo gaa.

¹²Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees.

¹² Kal i maan bonkoono do, ka salaŋ a lordo boŋ. I ne: «Manti ni na ni kambe daŋ lordi fo boŋ ka ne: Boro kulu kaŋ konda ŋwaarayyaŋ de-koy fo wala boro fo do kala jirbi waranza, da manti ni gaa no, ya Bonkoono, i ga bora jindaw muusu beerey guuso ra?» Bonkoono tu ka ne: «Woodin cimi no, Medancey da Persancey asariya boŋ, kaŋ si barmay.»

¹³Seejärel astusid nad kuninga ette ja küsisid kuninga keelu kohta: 'Kas sa pole mitte kirjutanud keeldu, et iga inimene, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku?' Kuningas kostis ja ütles: 'Asi on kindel meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse järgi!'

¹³ Noodin binde i tu bonkoono jine ka ne: «Daniyel, nga kaŋ go Yahuda tamtaray izey do haray, a mana laakal da nin bo, ya Bonkoono, wala baa lordo kaŋ ni na kambe daŋ a gaa, amma a go ga nga ŋwaara te sorro hinza zaari kulu ra.»

¹⁴Siis nad kostsid ja ütlesid kuninga ees: 'Taaniel, kes on Juuda vangide hulgast, ei hooli sinust, kuningas, ega keelust, mille sa oled kirjutanud, vaid ta palvetab kolm korda päevas oma palvet.'

¹⁴ Saaya din kaŋ bonkoono maa sanno din, a bina sara gumo. A na nga anniya daŋ Daniyel faabayaŋ gaa. A na himma daŋ da anniya nga m'a kaa kambe kala wayna kaŋ.

¹⁵Kui kuningas seda kuulis, siis oli see temale väga ebameeldiv ja ta oli mures Taanieli pärast, kuidas teda päästa; ja ta nägi vaeva tema päästmiseks kuni päikeseloojakuni.

¹⁵ A gaa no, borey din margu bonkoono do ka ne a se: «Ya Bonkoono, ni ma bay kaŋ Medancey da Persancey asariya no. I si lordo wala ciiti kaŋ bonkoono sinji din barmay.»

¹⁶Siis need mehed tormasid kuninga juurde ja ütlesid kuningale: 'Tea, kuningas, et meedlaste ja pärslaste seaduseks on, et ühtegi kuninga antud keeldu või korraldust ei tohi muuta!'

¹⁶ Saaya din no bonkoono na lordi te. I kande Daniyel k'a jindaw muusu beerey guuso ra. Amma bonkoono jin ka salaŋ Daniyel se ka ne: «Ni Irikoyo kaŋ se ni ga may waati kulu din, nga no ga ni faaba.»

¹⁷Siis kuningas andis käsu ja Taaniel toodi ning visati lõvide auku. Kuningas rääkis ja ütles Taanielile: 'Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!'

¹⁷ I kande tondi ka jisi guuso meyo boŋ. Bonkoono mo n'a kawaatimandi nda nga boŋ kawaatimo, da nga koy kayney kawaatimey, zama i ma si hay kulu barmay Daniyel sanno ra.

¹⁸Siis toodi kivi ja pandi augu suule, ja kuningas pitseeris selle oma pitserisõrmusega ja oma suurnike pitserisõrmustega, et Taanieli asjas ei oleks muutust.

¹⁸ Waato din gaa bonkoono koy nga faada ra. A kani, a mana hay kulu ŋwa, i mana kande gaani hari a jine, jirbo mo zuru ka daray a se.

¹⁹Siis läks kuningas oma paleesse ja veetis öö paastudes ega lasknud mänguriistu enese ette tuua, ja tal ei olnud und.

¹⁹ Kala bonkoono tun za susubay nda hinay. A koy muusey guuso do da cahãyaŋ.

²⁰Koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõvide augu juurde.

²⁰ Waato kaŋ a maan guuso, nango kaŋ Daniyel go, a na jinde tunandi nda hẽeni. Bonkoono salaŋ ka ne Daniyel se: «Ya Daniyel, Irikoy fundikoono tamo! D'a ta day, ni Irikoyo, kaŋ se ni goono ga may han kulu, a hin ka ni faaba muusu beerey me ra?»

²¹Ja kui ta jõudis augu juurde, kus Taaniel oli, hüüdis ta kurva häälega; ja kuningas rääkis ning ütles Taanielile: 'Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõvide küüsist?'

²¹ Waato din gaa Daniyel ne bonkoono se: «Ya Bonkoono, ni aloomaro ma tonton!

²²Siis Taaniel kõneles kuningaga: 'Kuningas elagu igavesti!

²² Ay Irikoyo na nga malayka donton, a na muusey me daabu, i man'ay maray nda doori fo, za kaŋ a jine taali kulu si ay gaa. Ni do mo, ya Bonkoono, ay mana taali fo te.»

²³Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja, sellepärast et mind leiti olevat tema ees süütu; ja nõnda ei ole ma ka sinu ees, kuningas, kurja teinud.'

²³ Saaya din no bonkoono farhã gumo. A lordi ka ne i ma Daniyel sambu ka kaa guuso ra. I binde na Daniyel sambu ka kaa guuso ra, i mana doori kulu gar a gaa, zama a de nga Irikoyo gaa.

²⁴Siis oli kuningas tema pärast väga rõõmus ja käskis Taanieli august välja tuua; ja Taaniel toodi august välja ning tema küljes ei leitud ühtegi viga, sellepärast et ta oli uskunud oma Jumalasse.

²⁴ Bonkoono mo lordi ka ne i ma kande borey din kaŋ na Daniyel kalima, i m'i jindaw muusu beerey guuso ra, ngey nda ngey izey d'i wandey. Muusey mo n'i candi k'i biriyey kulu ceeri-ceeri, baa hal i ga to guuso ganda gaa.

²⁵Ja kuningas käskis tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud, ja visata lõvide auku, nemad, nende lapsed ja naised; ja nad ei olnud veel jõudnud augu põhja, kui lõvid võtsid nende üle võimust ja murdsid kõik nende kondid.

²⁵ Waato din gaa bonkoono Dariyus hantum ka ne borey da deeney da dumey kulu se, sanda ndunnya gorokoy kulu nooya: «Baani ma yulwa araŋ se.

²⁶Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal: 'Teie rahu olgu suur!

²⁶ Ay goono ga salaŋ ay mayray nangey kulu ra, ka ne kaŋ borey gaahamey ma jijiri, i ma humburu Daniyel Irikoyo. Zama nga no ga ti Irikoy fundikoono, Tabbatante mo no hal abada. A mayra mo, dumi kaŋ si halaci no, A koytara hino ga goro hala bananta.

²⁷Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb karta Taanieli Jumalat. Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti. Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe.

²⁷ A ga kaa kambe, a ga faaba te, A ga alaamayaŋ da dambara hariyaŋ te, Beena ra da ganda ra. Nga no ka Daniyel faaba muusu beerey futa gaa.»

²⁸Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõvide küüsist.'

²⁸ Yaadin binde no, Daniyel din te albarka nd'a Dariyus zamana ra, da Sirus Persanca zamana ra.

²⁹Ja Taanieli käsi käis hästi Daarjavese kuningriigis ja pärslase Koorese kuningriigis.