¹Need on sõnad, mis Mooses rääkis kogu Iisraelile kõrbes teisel pool Jordanit, lagendikul Suufi kohal, Paarani, Tofeli, Laabani, Haseroti ja Dii-Saahabi vahel -

¹ Sanney kaŋ yaŋ Musa salaŋ Israyla* kulu se neeya: (Waato din i go ganjo ra Urdun* isa se ne-haray, Gooru Beero ra, Sufa jine. Paran da Tofel da Laban da Hazerot da Dizahab tondi kuukey go i windanta.

²üksteist päevateekonda on Hoorebilt Kaades-Barneani mööda Seiri mäestiku teed.

² Za Horeb ka Seyir tondo fonda gana ka to Kades-Barneya, a ga to jirbi way cindi fo diraw.

³Ja neljakümnendal aastal, üheteistkümnenda kuu esimesel päeval rääkis Mooses Iisraeli lastele kõik, mis Issand teda oli käskinud neile rääkida,

³ A ciya mo, jiiri waytaacanta handu way cindi fa, hando ra jirbi sintina, kala Musa salaŋ Israyla izey se, danga mate kulu kaŋ Rabbi n'a lordi* nd'a i se.

⁴pärast seda kui ta oli löönud Siihonit, emorlaste kuningat, kes elas Hesbonis, ja Oogi, Baasani kuningat, kes elas Astarotis Edreis.

⁴ Waato kaŋ a na Amorancey bonkoono Sihon kaŋ goro Hesbon wi, nga nda Basan bonkoono Og kaŋ goro Astarot da Edrey ra, gaa no Musa na sanney wo ci.

⁵Teisel pool Jordanit, Moabimaal, alustas Mooses seda Seaduse seletust, öeldes:

⁵ Israyla go Urdun isa se ne-haray Mowab laabo ra, waato kaŋ Musa sintin ka asariya* wo fe.) A ne:

⁶'Issand, meie Jumal, rääkis meiega Hoorebil, öeldes: Küllalt kaua olete viibinud selle mäe juures.

⁶ «Rabbi iri Irikoyo salaŋ iri se Horeb tondo cire ka ne: Araŋ ne tondo cire gora wasa.

⁷Pöörduge ja minge teele; minge emorlaste mäestikku ja kõigi nende naabrite juurde lagendikul, mäestikus ja madalikul, Lõunamaal ja mererannas, kaananlaste maale ja Liibanoni, kuni suure jõeni, Frati jõeni.

⁷ Wa bare k'araŋ dirawo sintin ka koy Amorancey tondi laabey ra, da nangey kulu kaŋ yaŋ ga maan i gaa mo. Wa koy Gooru Beero ra, da tondi kuukey ra, da Safela* ra, da Negeb* ra, da Teeku Beero me gaa, hal a ma koy to Kanaanancey laabo ra, ka koy ka to Liban gaa, ka koy hala isa beero do, kaŋ se i ga ne Ufratis.

⁸Vaata, mina annan selle maa teile ette: minge ja pärige maa, mille Issand on vandega tõotanud anda teie vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, neile ja nende järglastele pärast neid!

⁸ Wa guna, ay na laabo daŋ araŋ jine. Wa furo k'a sambu. A ga ciya araŋ mayray hari, laabo din kaŋ Rabbi n'a zeyaŋ te araŋ kaayey se, kaŋ yaŋ ga ti Ibrahim da Isaka nda Yakuba. A ne nga g'a no i se d'i dumey se i banda.»

⁹Ja mina rääkisin teiega sel ajal, öeldes: 'Ei jaksa mina üksi teid kanda.

⁹ Ay wo, Musa, ay salaŋ araŋ se waato din ka ne: «Ay hinne si hin k'araŋ jare.

¹⁰Issand, teie Jumal, on teinud teid paljuks, ja vaata, teid on tänapäeval nõnda palju nagu taevatähti.

¹⁰ Rabbi araŋ Irikoyo n'araŋ tonton hal a go, hunkuna araŋ ga hima danga beene handariyayzey baayaŋ.

¹¹Issand, teie vanemate Jumal, tehku teid veel tuhat korda rohkemaks, kui teid on, ja õnnistagu teid nõnda, nagu ta teile on rääkinud!

¹¹ (Rabbi Irikoy, araŋ kaayey wano m'araŋ tonton mo koyne hal araŋ ma labu-care sorro zambar danga mate kaŋ araŋ go sohõ. A m'araŋ albarkandi mo, mate kaŋ cine a na alkawli sambu nd'a araŋ se.)

¹²Kuidas ma siis jaksaksin üksinda kanda vaeva ja koormat teie pärast ja teie riidu?

¹² Ay ne: Mate n'ay ga te, ay hinne, ay m'araŋ tiŋa d'araŋ jarawo d'araŋ yanjey jare?

¹³Tooge endile suguharude kaupa tarku ja mõistlikke ning tuntud mehi, et saaksin nad panna teile peameesteks.'

¹³ Wa laakalkooniyaŋ suuban kaŋ yaŋ gonda fahamay mo, kaŋ yaŋ i g'i bay araŋ kundey game ra. Ngey no ay ga daŋ i ma ciya araŋ se dabarikooniyaŋ.»

¹⁴Ja te vastasite mulle ning ütlesite: 'See on hea, mida sa oled käskinud teha!'

¹⁴ Kal araŋ tu ay se ka ne: «Haya kaŋ ni ci ga boori iri m'a te.»

¹⁵Siis ma võtsin teie suguharudest peamehi, tarku ja tuntud mehi, ja panin nad teile peameesteks, tuhande-, saja-, viiekümne- ja kümnepealikuiks ja ülevaatajaiks teie suguharudele.

¹⁵ Woodin boŋ no ay n'araŋ kundey jine borey sambu, laakalkooniyaŋ kaŋ i g'i bay. Ay n'i daŋ i ma ciya araŋ se dabarikooniyaŋ, sanda zambar jine boro, da zangu jine boro, da waygu jine boro, da iway-way wane yaŋ. I ma ciya wongu nyayaŋ araŋ kundey boŋ.

¹⁶Ja ma käskisin tol korral teie kohtumõistjaid, öeldes: Kuulake järele oma vendade vahel ja mõistke neile õigust venna ja venna vahel, või tema ja võõra vahel, kes ta juures on.

¹⁶ Alwaato din no ay n'araŋ ciitikoy lordi ka ne: «Wa hangan araŋ nya-izey da care game sanney se. Wa cimi ciiti te boro kulu nda nga nya-ize game ra, da ce-yaw mo kaŋ go a do.

¹⁷Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt! Aga asi, mis teile on raske, tooge minu ette, et ma seda kuulaksin!

¹⁷ Araŋ ma si baar'a-baar'a te ciiti ra, amma araŋ ma hangan boro kayna se danga mate kaŋ araŋ ga hangan boro beeri se. Wa si humburu boro fo moy, zama ciiti ya Irikoy wane no. Sanni kaŋ mongo araŋ se mo, kal araŋ ma kand'a ay do, ay mo ga hangan a se.»

¹⁸Nõnda ma andsin teile tol korral käsu kõige selle kohta, mida te pidite tegema.

¹⁸ Ay n'araŋ lordi mo waato din da hay kulu kaŋ araŋ ga hima ka te.

¹⁹Ja me läksime teele Hoorebilt ning rändasime läbi kogu selle suure ja koleda kõrbe, mida te olete näinud, emorlaste mäestikuteed mööda, nagu Issand, meie Jumal, meid oli käskinud, ja me tulime Kaades-Barneasse.

¹⁹ Iri mo, waato kaŋ iri tun Horeb, iri bisa saaji beero kaŋ ga humburandi din kulu ra, nga kaŋ araŋ di Amorancey tudey laabo fonda gaa, mate kaŋ Rabbi iri Irikoyo n'iri lordi nd'a. Iri kaa mo ka to Kades-Barneya.

²⁰Ja ma ütlesin teile: Te olete tulnud emorlaste mäestikuni, mille Issand, meie Jumal, meile annab.

²⁰ Kal ay ne araŋ se: «Araŋ to Amorancey tudey laabo ra, nga kaŋ Rabbi iri Irikoyo ga ba k'iri no.

²¹Vaata, Issand, su Jumal, annab maa sulle ette: mine võta see enesele, nagu Issand, su vanemate Jumal, sulle on öelnud. Ära karda ega kohku!

²¹ A go, Rabbi ni Irikoyo na laabo daŋ ni jine. Ma ziji k'a sambu, mate kaŋ Rabbi ni kaayey Irikoyo ci ni se. Ma si humburu, ni bine-gaabo ma si bu mo.»

²²Siis te tulite kõik mu juurde ja ütlesite: 'Läkitagem oma ees mehi, et nad meile maad kuulaksid ja tooksid sõna tee kohta, mida mööda peaksime minema, ja linnade kohta, kuhu peaksime jõudma!'

²² Amma araŋ boro fo kulu maan ay gaa ka ne: «Iri ga boroyaŋ donton iri jine, i ma laabo guna iri se. I ma kande iri se baaru: fonda kaŋ iri ga gana ka furo nd'a, da kwaarey mo kaŋ do iri ga koy.»

²³See kõne oli mu silmis hea ja ma võtsin teie hulgast kaksteist meest, igast suguharust ühe,

²³ Sanno din mo kaan ay se gumo. Ay n'araŋ boro way cindi hinka suuban, boro fo kunda kulu se.

²⁴ja need võtsid suuna ning läksid üles sinna mäestikku, jõudsid Kobaraorgu ja uurisid seda.

²⁴ I bare mo ka kaaru tudey laabo ra, ka kaa Eskol gooro ra, k'a guna.

²⁵Ja nad võtsid kaasa maa vilju ja tõid alla meie juurde ning ütlesid: 'See on hea maa, mille Issand, meie Jumal, meile annab.'

²⁵ I na laabo albarka sambu ngey kambey ra ka zumbu nd'a iri do. I kande iri se baaru ka ne: «Laabu hanno no kaŋ Rabbi iri Irikoyo ga ba k'iri no.»

²⁶Aga te ei tahtnud sinna minna ja tõrkusite Issanda, oma Jumala käsu vastu.

²⁶ Kulu nda yaadin, araŋ wangu ka ziji ka koy, amma araŋ murte Rabbi araŋ Irikoyo lordo gaa.

²⁷Te nurisesite oma telkides ja ütlesite: 'Sellepärast et Issand meid vihkab, on ta meid toonud Egiptusemaalt, et anda meid emorlaste kätte hävitamiseks.

²⁷ Araŋ guuni-guuni mo araŋ kuuru-fuwey ra ka ne: «Zama Rabbi konna iri, a se no a n'iri kaa Misira laabo ra, k'iri daŋ Amorancey kambe ra, zama i m'iri halaci.

²⁸Kuhu me läheme? Meie vennad on teinud meie südamed araks, öeldes: Rahvas on meist suurem ja arvukam, linnad on suured ja taevani kindlustatud; ja me nägime seal ka anaklasi.'

²⁸ Man no iri ga ziji ka koy? Iri nya-izey n'iri bine-gaabo wi ka ne: ‹Borey din bisa iri wargayaŋ da kuuyaŋ mo. I kwaarey mo, ibambata yaŋ no kaŋ yaŋ birni cinari ga to hala beene. Iri di Anak izeyaŋ zaati noodin.› »

²⁹Siis ma ütlesin teile: Ärge heituge ja ärge kartke neid!

²⁹ Kal ay ne araŋ se: «Wa si joote, wa si humbur'ey mo.

³⁰Issand, teie Jumal, kes käib teie ees, sõdib teie eest, nõnda nagu ta teie silme ees tegi teie heaks Egiptuses

³⁰ Rabbi araŋ Irikoyo kaŋ ga furo araŋ jine, nga no ga wongu araŋ se. A ga goy araŋ se hay kulu boŋ kaŋ a te araŋ se araŋ jine Misira laabo ra.

³¹ja kõrbes, nagu sa ise oled näinud, kuidas Issand, sinu Jumal, sind kandis nagu mees, kes kannab oma poega, kogu teekonnal, mida te olete käinud, kuni te jõudsite siia paika.

³¹ Ganjo ra mo, ni di mate kaŋ Rabbi ni Irikoyo n'araŋ jare, mate kaŋ boro ga te nga ize aru se. A konda araŋ fonda kaŋ araŋ gana kulu ra, hal araŋ kaa ka to nango wo.»

³²Aga sellest hoolimata ei ole te uskunud Issandasse, oma Jumalasse,

³² Amma sanno din ra, araŋ mana Rabbi araŋ Irikoyo cimandi.

³³kes käis teekonnal teie ees, otsimas teile leeripaika: öösel tules näitamas teile teed, mida te pidite käima, ja päeval pilves.

³³ Nga no ka furo araŋ jine fonda ra ka nangu ceeci araŋ se kaŋ araŋ ga zumbu ka sinji. A go danji ra cin haray, zama a m'araŋ cabe fonda kaŋ araŋ ga hima ka gana, a go buro ra zaari haray mo.

³⁴Kui Issand kuulis teie valju kõnet, siis ta vihastus ja vandus, öeldes:

³⁴ Rabbi maa araŋ sanney jinde, a te bine mo ka ze ka ne:

³⁵'Tõesti, ükski neist meestest sellest pahast sugupõlvest ei saa näha seda head maad, mille ma vandega olen tõotanud anda teie vanemaile,

³⁵ «Zamana laalo wo borey ra, baa afolloŋ si no kaŋ ga di laabu hanna din, wo kaŋ ay ze ka ne ay g'a no araŋ kaayey se.

³⁶peale Kaalebi, Jefunne poja: tema näeb seda ja temale ja tema lastele ma annan selle maa, millel ta on astunud, sellepärast et ta kõiges on järgnenud Issandale!'

³⁶ Kala day Kaleb Yefunna izo hinne, nga wo ga di a. Laabo kaŋ a taamu din, a se no ay g'a no, nga nda nga izey, zama a na Rabbi gana nda bine folloŋ.»

³⁷Ka minu peale vihastus Issand teie pärast, öeldes: 'Sinagi ei pääse sinna.

³⁷ Koyne, Rabbi futu ay se araŋ sabbay se, ka ne: «Ni bumbo mo, ni si furo laabo din ra,

³⁸Joosua, Nuuni poeg, kes teenib sind, jõuab sinna; kinnita teda, sest tema peab selle jaotama pärisosaks Iisraelile.

³⁸ amma ni zanka Yasuwa, Nun izo, nga wo ga furo a ra. Kala ni m'a bina gaabandi, zama a do no Israyla ga laabo tubu.

³⁹Ja teie lapsed, keda te ütlete saavat röövsaagiks, teie pojad, kes täna veel ei mõista head ja kurja, jõuavad sinna; neile ma annan maa ja nemad pärivad selle.

³⁹ Araŋ zankey, d'araŋ izey mo, kaŋ yaŋ araŋ ne i ga ciya wongu kuyaŋ hari, kaŋ yaŋ hunkuna i sinda fayanka, ihanno wala ilaalo boŋ, ngey wo ga furo a ra. I se mo no ay g'a no, a ma ciya i mayray hari.

⁴⁰Teie aga pöörduge ja minge teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed!'

⁴⁰ Amma araŋ wo, kal araŋ ma bare k'araŋ dirawo sintin ka koy ganjo ra Teeku Cira fonda boŋ.»

⁴¹Siis te vastasite ja ütlesite mulle: 'Me oleme Issanda vastu pattu teinud! Me tahame minna ja sõdida, nõnda nagu Issand, meie Jumal, meid on käskinud.' Ja te panite igaüks oma sõjariistad vööle ning olite valmis minema mäestikku.

⁴¹ Waato din gaa no araŋ tu ay se ka ne: «Iri na zunubi te Rabbi se. Iri ga ziji ka koy ka wongu, sanda mate kaŋ Rabbi iri Irikoyo n'iri lordi nd'a.» Kal araŋ boro fo kulu na nga wongu jinay koto ka ne a manti hay fo no araŋ ma ziji hala tudey laabo ra.

⁴²Aga Issand ütles mulle: 'Ütle neile: Ärge minge ja ärge sõdige, sest mina ei ole teie keskel - et teid ei löödaks maha teie vaenlase ees!'

⁴² Amma Rabbi ne ay se: «Ma ci i se ka ne: Wa si ziji. Wa si koy ka wongu mo, zama ay si araŋ game ra, zama araŋ ibarey ma si araŋ kar ka zeeri.»

⁴³Ja ma rääkisin teile, aga te ei kuulanud, vaid tõrkusite Issanda käsu vastu ja olite ülemeelikud ning läksite mäestikku.

⁴³ Ay binde salaŋ araŋ se, amma araŋ wangu ka maa. Araŋ murte mo Rabbi lordo gaa. Araŋ koy da farrati ka ziji hala tudey laabo ra.

⁴⁴Aga emorlased, kes elasid seal mäestikus, tulid välja teie vastu ja ajasid teid taga mesilaste kombel ning hajutasid teid Seiris kuni Hormani.

⁴⁴ Amorancey mo kaŋ yaŋ go noodin tudey laabo ra da goray fatta araŋ gaa k'araŋ gaaray danga yu hamni yaŋ cine. I n'araŋ kar ka zeeri mo za Seyir tondo gaa ka koy to hala Horma.

⁴⁵Siis te pöördusite tagasi ja nutsite Issanda ees. Aga Issand ei kuulanud teie häält ega pannud teid tähele.

⁴⁵ Waato gaa no araŋ ye ka kaa ka hẽ Rabbi jine. Amma Rabbi mana hangan araŋ jindey se, a mana araŋ saal mo.

⁴⁶Ja te jäite Kaadesisse selleks pikaks ajaks, mis te seal viibisite.

⁴⁶ Kal araŋ goro noodin Kades jirbi boobo, jirbey kaŋ araŋ gay noodin lasaabo boŋ.