1Siis me pöördusime ja läksime teele kõrbe poole mööda Kõrkjamere teed, nagu Issand mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber Seiri mäestiku.
1 Waato din gaa iri bare ka dirawo sintin ka koy ganjo ra Teeku Cira fonda boŋ, mate kaŋ Rabbi salaŋ ka ci ay se. Iri na Seyir tondo windi hal a to jirbi boobo.
2Ja Issand rääkis minuga, öeldes:
2 Waato din gaa no Rabbi salaŋ ay se ka ne:
3'Küllalt olete rännanud selle mäestiku ümber, pöörduge nüüd põhja poole!
3 «Araŋ tondo windanta bar-bare yaŋo wasa. Wa bare sohõ ka koy azawa kambe haray.
4Ja käsi rahvast, öeldes: Te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie olge väga ettevaatlikud;
4 Ni mo, ni ma jama lordi ka ne: ‹Sohõ araŋ g'araŋ nya-izey Isuwa izey hirro daaru, borey kaŋ yaŋ go Seyir da goray. I ga humburu araŋ mo. Wa haggoy d'araŋ boŋ fa!
5ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mäestiku olen andnud pärandiks Eesavile!
5 Araŋ ma si i zokoti, zama ay si araŋ no i laabo gaa baa kayna, baa danga ce daara fo nangu. Zama ay na Seyir tondo no Isuwa se, a ga ciya a wane mo.
6Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks ostke neilt raha eest.
6 Araŋ ga ŋwaari day i gaa no da nooru ka du ka ŋwa. Araŋ ga hari mo day i gaa da nooru, ka du ka haŋ.
7Tõesti, Issand, sinu Jumal, on sind õnnistanud kõigis su kätetöis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrbes. Need nelikümmend aastat on Issand, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud.
7 Zama Rabbi ni Irikoyo na ni albarkandi ni kambe goy kulu ra. A na ni dirawey bay waati kaŋ ni bisa saaji beero wo ra. Guna jiiri waytaaci kaŋ Rabbi ni Irikoyo go ni banda, ni mana jaŋ hay kulu mo.› »
8Siis me läksime läbi oma vendade, Eesavi järglaste maast, kes elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrbe teed.
8 Yaadin cine no iri bisa nd'a iri nya-ize Isuwa izey gaa, kaŋ yaŋ go Seyir da goray, iri fay d'ey mo. Iri na fonda kaŋ ga fun Gooru Beero ra sambu ka banda bare Elat da Eziyon-Geber gaa. Iri bare mo ka gana ka bisa Mowab saajo fonda do haray.
9Ja Issand ütles mulle: 'Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna olen Aari andnud pärandiks Loti järglastele!'
9 Kala Rabbi ne ay se: «Ma si Mowab taabandi. Ma si i zokoti mo da wongu, zama ay s'a laabo no ni se ni ma may. Zama Ar laabo ay n'a no Lotu izey se i m'a may.»
10Seal elasid muiste emiidid: suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased.
10 (Emim borey goro noodin za doŋ, dumi beeri no, iboobo mo no. I ga ku gumo danga Anak borey.
11Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabid hüüavad neid emiitideks.
11 I ga hima Refayimyaŋ* mo, danga Anak borey cine, amma Mowabancey doona ka ne i se Emim borey.
12Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu Iisrael talitas oma pärusmaaga, mille Issand neile andis.
12 Waato Horiyancey mo goro Seyir tondo boŋ, amma Isuwa izey furo i nango ra. I n'i halaci ngey jine ka goro i laabo ra, mate kaŋ Israyla kokor ka te nga laabo ra, wo kaŋ Rabbi n'i no nd'a.)
13'Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!' Ja me läksime üle Seredi jõe.
13 Rabbi ne koyne: «Wa tun ka Zered gooro daaru.» Kala iri tun ka bisa Zered gooro gaa.
14Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Issand neile oli vandunud.
14 A to jiiri waranza cindi ahakku diraw kaŋ iri te za Kades-Barneya ka koy hal iri na Zered gooro daŋandi, hala wongu borey kulu kaŋ sintin iri banda bu ka ban gata ra, danga mate kaŋ cine Rabbi ze i se ka ne.
15Oli ju Issanda käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni.
15 Rabbi kamba mo gaaba nd'ey k'i halaci gata kulu ra, kal i bu ka ban.
16Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud,
16 A ciya binde, waato kaŋ soojey kulu bu ka ban borey game ra,
17siis rääkis Issand minuga, öeldes:
17 kala Rabbi salaŋ ay se ka ne:
18'Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist,
18 «Hunkuna ni ga sintin ka Mowab hirro casu, Ar kwaara do haray.
19ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna ma olen selle andnud pärandiks Loti järglastele.'
19 Amma waati kaŋ ni ga kaa ka maan Amonancey hirro me, ma si i taabandi, ma si i zokoti mo. Zama ay mana ni no Amon izey laabo gaa, zama ay n'a no Lotu izey se i ma may.»
20Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased, aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks:
20 (I ga noodin mo lasaabu Refayimyaŋ laabu fo no, zama Refayimyaŋ goro noodin doŋ, amma Amonancey ga ne i se Zam-Zummin borey.
21suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga Issand hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid nende asemele,
21 Dumi beeri yaŋ no ngey wo, iboobo mo no. I ga ku gumo danga Anak borey. Amma Rabbi n'i kar ka halaci Amonancey jine, hal i n'i ŋwa ka goro i nango ra.
22nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid Seiris, kelle eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani.
22 Yaadin cine mo no Rabbi te Isuwa izey se, kaŋ yaŋ go Seyir tondo ra da goray, waato kaŋ a na Horiyancey mallaka i jine. Ngey mo n'i ŋwa ka goro i nango ra hala ka kaa sohõ.
23Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele.
23 Abbi borey mo, kaŋ yaŋ goro kawye-kawyey ra hal a kaa ka to Gaza, ngey wo Kaftorance yaŋ no kaŋ yaŋ fun Kaftor laabo ra. I na ngey mo mallaka ka goro i nango ra.)
24'Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa. Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas!
24 Kal araŋ ma tun k'araŋ dirawo sintin ka Arnon gooro daŋandi. Guna mo, Amorancey bonkoono Sihon kaŋ go Hesbon kwaara, ay n'a laabo daŋ araŋ kambe ra. Wa sintin k'a mayra ta ka kond'a gaa wongu.
25Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad vabisevad ja värisevad su ees.'
25 Hunkuna no ay ga sintin ka ni joota da ni humburkuma daŋ dumey kulu kaŋ go beena cire gaa, kaŋ yaŋ ga maa ni baaru. I ga jijiri ka humburu ni sabbay se.
26Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrbest Hesboni kuninga Siihoni juurde rahusõnumitega, öeldes:
26 Ay na diyayaŋ donton mo i ma tun Kedemot saajo ra ka koy Hesbon bonkoono Sihon do, ka kond'a se baani sanni. I ne:
27'Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei kaldu paremat ega vasakut kätt.
27 «Ma naŋ ay ma gana ni laabo ra. Ay ga fondo beero gana. Ay si kamba mo ka koy kambe ŋwaari wala kambe wow haray.
28Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest vett joomiseks! Ma tahan ainult jala läbi minna,
28 Ni ga ŋwaari neera ay se ka ta nooru, ay ma ŋwa se. Haŋyaŋ hari mo, ni g'a neera ay se no, ay ma haŋ. Kala day ma naŋ ay ma gana ka bisa ce gaa.
29nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja moabid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille Issand, meie Jumal, meile annab!'
29 Yaadin cine no Isuwa izey kaŋ yaŋ go Seyir, da Mowabancey mo kaŋ yaŋ go Ar haray te ay se. Iri ga ba iri ma Urdun daŋandi ka du ka furo laabo kaŋ Rabbi iri Irikoyo goono g'iri no din ra.»
30Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest Issand, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud.
30 Amma Hesbon bonkoono Sihon wangu ka naŋ iri ma bisa, zama Rabbi ni Irikoyo n'a bina sandandi ka naŋ a hanga mo ma sandi. Zama a ma du k'a daŋ ni kambe ra, mate kaŋ a go d'a hunkuna.
31Ja Issand ütles mulle: 'Vaata, ma hakkan su kätte andma Siihonit ja tema maad. Hakka seda vallutama, ta maad omandama!'
31 Rabbi ne ay se mo: «Guna, ay sintin ka Sihon da nga laabo nooyandi ni se. Ni mo ma sintin k'a ŋwa, zama ni ma du k'a laabo tubu.»
32Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Jahsasse.
32 Waato din gaa no Sihon fatta ka kaa iri gaa, nga nda nga jama kulu, ka daaga sinji Yahaz haray.
33Aga Issand, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda ja ta poegi ja kogu ta rahvast.
33 Rabbi iri Irikoyo mo n'a nooyandi iri jine. Iri mo n'a kar, nga nda nga izey da jama kulu.
34Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootuks kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtegi põgenikku.
34 Waato din mo no iri n'a kwaarey ŋwa, ka kwaarey kulu mallaka, alborey da wayborey da zankey mo. Iri mana baa boro folloŋ naŋ.
35Me riisusime endile ainult karjad, samuti saagi vallutatud linnadest.
35 Kala day almaney kaŋ yaŋ iri sambu wongu riiba, ngey nda kwaarey arzaka, kaŋ yaŋ iri ŋwa.
36Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge. Selle kõik andis Issand, meie Jumal, meie kätte.
36 Za Arower kaŋ go Arnon gooro me, da za kwaara din kaŋ go gooro ra mo, ka koy hala Jileyad, iri mana kwaara fo gar kaŋ mongo iri se. Zama Rabbi iri Irikoyo n'i kulu nooyandi iri se.
37Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt, ja mäestikulinnu ega muud, mida Issand, meie Jumal, oli keelanud.
37 Kala day ni mana lamba Amon izey laabo gaa, sanda Yabok gooro kulu me, da kwaarey kaŋ yaŋ go tudey boŋ laabo, da mo nangu kulu kaŋ Rabbi iri Irikoyo ne iri ma si furo.