¹Siis me pöördusime ja läksime üles mööda Baasani teed. Ja Oog, Baasani kuningas, tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Edreisse.

¹ Gaa no iri bare ka ziji ka Basan haray fonda gana. Basan bonkoono Og mo fatta ka kaa iri gaa, nga nda nga jama kulu, ka kande iri gaa tangami Edrey haray.

²Ja Issand ütles mulle: 'Ära karda teda, sest ma annan su kätte tema ja kogu ta rahva ning maa! Talita temaga, nagu sa talitasid Siihoniga, emorlaste kuningaga, kes elas Hesbonis!'

² Kala Rabbi ne ay se: «Ma si humbur'a, zama ay na nga nda nga jama kulu d'a laabo mo daŋ ni kambe ra. Ni ga te a se mate kaŋ cine ni te Amorancey bonkoono Sihon se, nga kaŋ goro Hesbon ra doŋ.»

³Ja Issand, meie Jumal, andis meie kätte ka Baasani kuninga Oogi ja kogu ta rahva; ja me lõime teda, laskmata põgeneda ainsatki.

³ Yaadin no Rabbi iri Irikoyo na Basan bonkoono Og daŋ iri kambe ra d'a, nga nda nga jama kulu. Iri n'a kar k'a mallaka mo kala baa boro folloŋ mana cindi a se.

⁴Ja me vallutasime siis kõik ta linnad; ei olnud linna, mida me temalt ei võtnud: kuuskümmend linna, kogu Argobi piirkonna, Oogi kuningriigi Baasanis.

⁴ Waato din gaa no iri n'a kwaarey kulu di. I sinda baa kwaara fo kaŋ iri mana ta i gaa, kwaara waydu no kaŋ yaŋ go Argob laabo ra, Og mayra kaŋ go Basan nooya.

⁵Kõik need linnad olid kindlustatud kõrge müüriga, väravate ja riividega, peale lahtiste linnade, mida oli suur hulk.

⁵ Kwaarey din kulu, i n'i gaabandi nda birni cinari kuuku yaŋ, da birni me daabirji yaŋ da karangaleyaŋ. Woodin yaŋ baa si mo, kawye kayna kaŋ sinda birni cinari boobo go no.

⁶Ja me hävitasime need sootuks, nagu me talitasime Siihoniga, Hesboni kuningaga, hävitades sootuks kõik linnade mehed, naised ja lapsed,

⁶ Iri n'i kulu mallaka mo, mate kaŋ cine iri te Hesbon bonkoono Sihon se. Iri n'a kwaarey kulu halaci parkatak, alborey da wayborey da zankey mo.

⁷aga kõik karjad ja linnadest saadava saagi me riisusime enestele.

⁷ Amma almaney kulu da kwaarey din arzakey, iri n'i sambu wongu riiba iri boŋ se.

⁸Tol korral me võtsime kahe emorlaste kuninga käest selle maa, mis on siinpool Jordanit Arnoni jõest kuni Hermoni mäeni -

⁸ Alwaato din no iri na laabo din mayra ta Amorance bonkooni hinka din kambe ra kaŋ yaŋ go Urdun daŋanta, za Arnon gooro gaa ka to hala Hermon tondi kuuko gaa.

⁹siidonlased hüüavad Hermonit Sirjoniks, aga emorlased hüüavad seda Seniiriks -,

⁹ (Hermon se no Zidonancey ga ne Siriyon, Amorancey mo ga ne a se Senir.)

¹⁰kõik lausikmaa linnad ja kogu Gileadi ja kogu Baasani kuni Salkani ja Edreini, Oogi kuningriigi linnad Baasanis.

¹⁰ I na kwaarey kulu kaŋ yaŋ go batama ra ŋwa mo, da Jileyad da Basan laabu kulu mo. Iri to hala Saleka nda Edrey, kwaara hinka kaŋ go Og mayra ra, Basan laabo ra.

¹¹Sest ainult Oog, Baasani kuningas, oli järele jäänud viimseist refalasist. Vaata, tema säng, raudsäng, eks see ole ammonlaste Rabbas? See on üheksa küünart pikk ja neli küünart lai, hariliku küünra järgi.

¹¹ (Zama Basan bonkoono Og wo, nga hinne no ka cindi Refayimyaŋ ra. Guna mo, a dima guuru-bi dima no. Manti a go noodin Amon izey kwaara Rabba ra? A kuuyaŋo kambe kar yagga no, a hayyaŋo mo kambe kar taaci, Adam-ize neesiyaŋ boŋ.)

¹²Selle maa me võtsime tol korral oma valdusesse; maa, alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, ja poole Gileadi mäestikust ning selle linnad andsin ma ruubenlastele ja gaadlastele.

¹² Laabo din binde, iri n'a mayra ŋwa waato din. Za Arower kaŋ go Arnon gooro ra ka koy Jileyad tudey boŋ laabu jara, da noodin kwaarey kulu, ay n'i no Ruben da Gad kundey se.

¹³Ja ülejäänud Gileadi ja kogu Baasani, Oogi kuningriigi, andsin ma Manasse poolele suguharule, kogu Argobi piirkonna; kogu seda Baasanit hüütakse refalaste maaks.

¹³ Jileyad jare fa kaŋ cindi mo, da Basan bonkoono Og laabo kulu, ay n'i no Manasse kunda jara se, sanda Argob laabo kulu, da Basan laabo kulu. (I ga ne noodin se Refayimey laabu mo.)

¹⁴Jair, Manasse poeg, võttis kogu Argobi piirkonna gesurlaste ja maakatlaste piirini ja nimetas selle osa Baasanit oma nime järgi 'Jairi telklaagriteks', nagu see on tänapäevani.

¹⁴ Manasse kunda ize fo Yayir na Argob laabo kulu ŋwa ka to hala Gesur borey da Maaka borey hirro me gaa. A na nangey din mo ce nda nga bumbo maa, danga Basan laabu nooya, ka ne i se Habbot-Yayir hala ka kaa hunkuna.

¹⁵Ja Maakirile ma andsin Gileadi.

¹⁵ Ay na Jileyad mo no Macir se.

¹⁶Ja ruubenlastele ja gaadlastele ma andsin Gileadist kuni Arnoni jõeni, jõe keskjooksuni - see on piiriks, ja kuni Jabboki jõeni, ammonlaste piirini,

¹⁶ Ruben da Gad kundey, ay na Jileyad ka koy to Arnon gooro ra no i se. Gooro bindo ga ciya i se hirri. A ga to Yabok gooro me kaŋ ga ti Amon izey hirro me.

¹⁷ja lausikmaa ja Jordani ja piirkonna Kinneretist kuni lausikmaa mereni, Soolamereni allpool Pisgaa järsakut päikesetõusu pool.

¹⁷ I du Gooru Beero batama mo. Noodin Urdun isa te i se hirri, za Cinneret ka koy Gooru Beero Teeko gaa, danga Ciiri Teeko nooya, kaŋ go Pisga tondi kuuko gangara cire, wayna funay haray.

¹⁸Ja ma käskisin tol korral teid, öeldes: 'Issand, teie Jumal, on andnud teile pärandiks selle maa. Minge, kõik vahvad mehed, relvastatult oma vendade Iisraeli laste ees!

¹⁸ Waato din mo ay n'araŋ lordi ka ne: «Rabbi araŋ Irikoyo n'araŋ no laabo wo a ma ciya araŋ wane. Araŋ soojey kulu ma isa daŋandi d'araŋ wongu jinayey ga koto, ka koy araŋ nya-izey Israyla izey jine.

¹⁹Ainult teie naised ja lapsed ning karjad - ma tean, et teil on palju loomi - jäägu linnadesse, mis ma teile olen andnud,

¹⁹ Amma araŋ wandey d'araŋ zankey d'araŋ almaney (zama ay bay kaŋ araŋ gonda alman boobo) ngey wo ga goro araŋ kwaarey kaŋ ay n'araŋ no din ra.

²⁰kuni Issand annab rahu teie vendadele, nõnda nagu teilegi, ja nemadki on vallutanud maa, mille Issand, teie Jumal, annab neile teisel pool Jordanit. Siis pöördugu igaüks tagasi oma maaomandile, mille ma teile olen andnud.'

²⁰ Araŋ g'araŋ nya-izey gaa hala waati kaŋ Rabbi ga ngey mo no fulanzamay, mate kaŋ cine a n'araŋ no, hal i ma furo ka laabo kaŋ Rabbi araŋ Irikoyo ga no i se din ŋwa, Urdun se ya-haray. Waato din gaa no araŋ boro fo kulu ga ye nga mayray haro kaŋ ay n'araŋ no din do.»

²¹Ja ma käskisin tol korral Joosuat, öeldes: 'Sinu silmad on näinud kõike, mis Issand, teie Jumal, on teinud nende kahe kuningaga: nõnda teeb Issand iga kuningriigiga, millest sa läbi lähed.

²¹ Ay na Yasuwa mo lordi waato din ka ne: «Ni moy di hayey din kulu kaŋ Rabbi araŋ Irikoyo te bonkooni hinka din se. Yaadin cine mo no Rabbi ga te mayray kulu kaŋ araŋ ga daŋandi ka koy i do din se.

²²Ärge kartke neid, sest Issand, teie Jumal, sõdib ise teie eest!'

²² Araŋ ma si humbur'ey, zama Rabbi araŋ Irikoyo no ga tangam araŋ se.»

²³Ja ma anusin tol korral Issandat, öeldes:

²³ Ay mo na Rabbi gomno ŋwaaray waato din ka ne:

²⁴'Issand Jumal! Sina oled oma sulasele hakanud näitama oma suurust ja oma vägevat kätt. Kas on jumalat taevas või maa peal, kes suudaks teha sinu tegusid ja vägitöid?

²⁴ «Ya Rabbi, Koy Beero, ni sintin ka ni beera da ni kambe gaabikoono cabe ay, ni tamo se. Zama Irikoy woofo dumi no ka bara beena ra wala ndunnya ra kaŋ ga hin ka ni goyey wala ni teera dabarikooney cine te?

²⁵Lase mind ometi minna ja näha seda head maad, mis on teisel pool Jordanit, teisel pool seda ilusat mäestikku ja Liibanoni!'

²⁵ Ay ga ni ŋwaaray, ma naŋ ay ma daŋandi ka di laabu hanna din kaŋ go Urdun se ya-haray, da tondey boŋ laabu hanna din, da Liban mo.»

²⁶Aga Issand vihastus mu peale teie pärast ega kuulnud mind. Ja Issand ütles mulle: 'Küllalt sulle! Ära enam räägi mulle sellest asjast!

²⁶ Amma Rabbi dukur ay se araŋ sabbay se, a mana maa ay se mo. Kala Rabbi ne ay se: «A wasa! Ma si ye ka sanni woone ci ay se koyne.

²⁷Mine üles Pisgaa tippu ja tõsta oma silmad lääne ja põhja ja lõuna ja ida poole ja vaata silmaga, sest üle selle Jordani sina ei lähe.

²⁷ Ma ziji hala Pisga tondo yolla gaa. Ma ni boŋ sambu mo ka guna wayna kaŋay haray, da azawa kambe da dandi kambe, da wayna funay haray. Ni ma guna nda ni moy, zama ni si Urdun wo daŋandi.

²⁸Ja anna Joosuale käsk ja kinnita teda, sest tema läheb üle selle rahva ees ja tema annab neile pärisosaks maa, mida sa näed!'

²⁸ Amma ma sanno gaabandi Yasuwa se, k'a no gaabi, k'a bine gaabandi. Zama nga no ga furo jama wo jine ka daŋandi. A ga naŋ mo i ma laabo kaŋ ni ga guna din tubu.»

²⁹Ja me jäime orgu Beet-Peori kohale.

²⁹ Iri binde goro noodin gooro kaŋ go Bayt-Peyor jine din ra.