¹Ja nüüd, Iisrael, kuule määrusi ja seadlusi, mida mina teid õpetan pidama, et te elaksite ja läheksite ning päriksite maa, mille Issand, teie vanemate Jumal, teile annab.

¹ Sohõ binde, ya Israyla, wa hangan ka maa hin sanney da ciiti sanney kaŋ ay go g'araŋ dondonandi. Araŋ m'i te mo hal araŋ ma funa, araŋ ma du ka furo mo ka du laabo kaŋ Rabbi araŋ kaayey Irikoyo g'araŋ no.

²Ärge lisage midagi sellele, milleks mina teid kohustan, ja ärge võtke midagi ära, vaid pidage Issanda, oma Jumala käske, mis mina teile annan!

² Araŋ ma si tonton sanno kaŋ ay goono g'araŋ lordi nd'a din gaa, araŋ ma si zabu a gaa mo. Amma araŋ ma Rabbi araŋ Irikoyo lordey gana, wo kaŋ yaŋ ay dake araŋ boŋ.

³Teie silmad on näinud, mida Issand tegi Baal-Peoriga, sest igaühe, kes käis Baal-Peori järel, hävitas Issand, su Jumal, sinu keskelt.

³ Araŋ moy di haŋ kaŋ Rabbi te Baal-Peyor sabbay se, zama alborey kulu kaŋ yaŋ na Baal-Peyor teera gana, Rabbi ni Irikoyo n'i halaci k'i kaa ni game ra.

⁴Aga teie, kes hoidsite Issanda, oma Jumala poole, olete tänapäeval kõik elus.

⁴ Amma araŋ kaŋ na Rabbi araŋ Irikoyo di da gaabi, araŋ kulu go ga funa hala ka kaa hunkuna.

⁵Vaata, ma olen teile õpetanud määrusi ja seadlusi, nagu Issand, mu Jumal, mind on käskinud, et te teeksite nõnda sellel maal, mida te lähete pärima.

⁵ Guna, ay n'araŋ dondonandi hin sanney da farilley mate kaŋ cine Rabbi ay Irikoyo n'ay lordi nd'a, hal araŋ ma te yaadin laabo kaŋ araŋ ga furo ka du a mayray din ra.

⁶Pidage neid ja tehke nende järgi, sest see on teie tarkus ja teie mõistus rahvaste silmis, kes ütlevad kõiki neid seadusi kuuldes: 'See suur rahvas on tõesti tark ja mõistlik rahvas!'

⁶ W'i haggoy fa, k'i goyey te mo, zama woodin ga ciya araŋ se laakal da fahamay dumi cindey jine. Ngey wo, i ga maa hin sanney din kulu baaru ka ne: «Haciika, dumo wo kaŋ ga beeri, a borey gonda laakal da fahamay.»

⁷Sest kas on teist suurt rahvast, kellele jumalad on nii lähedal nagu Issand, meie Jumal, iga kord kui me teda hüüame?

⁷ Zama dumi beeri woofo no ka bara i cine kaŋ gonda Irikoy kaŋ ga maan i gaa mate kaŋ cine Rabbi iri Irikoyo go no saaya kulu kaŋ iri g'a ce?

⁸Ja kas on teist suurt rahvast, kellel on nii õiglased määrused ja seadlused, nagu kogu see Seadus, mille ma täna panen teie ette?

⁸ Wala dumi beeri woofo no ka bara kaŋ gonda hin sanni da farilla yaŋ kaŋ gonda adilitaray sanda asariya wo kulu cine, kaŋ ay go ga daŋ araŋ jine hunkuna?

⁹Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele,

⁹ Kala day ni ma haggoy da ni boŋ. Ma haggoy mo da ni bina da himma, hala ni ma si dinya hayey wo kulu kaŋ ni moy jin ka di. I ma si fatta ni bine ra mo kala ni fundo ma to nga me. Amma ni ma ni izey da ni haamey bayrandi nd'ey.

¹⁰mis sündis päeval, mil sa seisid Issanda, oma Jumala ees Hoorebil, kui Issand mulle ütles: 'Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.'

¹⁰ Ma fongu hano kaŋ hane ni kay Rabbi ni Irikoyo jine Horeb tondo cire, waato kaŋ Rabbi ci ay se ka ne: «Ma jama kulu margu ay jine. Ay mo ga naŋ i ma maa ay sanney, hal i ma dondon ka humburu ay, jirbey kulu kaŋ i ga funa laabo ra. I ma ngey izey mo dondonandi nd'ey.»

¹¹Ja te astusite ligi ning seisite mäe all, mägi aga põles tules taeva südameni, ümber tume pilv ja pimedus.

¹¹ Han din mo araŋ kaa ka kay tondo cire, tondo go ga di nda danji ka to hala beene kuuro gaa mo. Kubay mo go no, da buru yuumay da kubay bi tik!

¹²Ja Issand rääkis teiega tule keskelt. Te kuulsite sõnade kõla, aga te ei näinud kuju, oli ainult hääl.

¹² Kala Rabbi salaŋ araŋ se, jinda fun danjo bindo ra. Araŋ maa a sanney jinda, amma araŋ mana di alhaali kulu, kala day araŋ maa jinde fo.

¹³Ja tema tegi teile teatavaks oma seaduse, mida ta käskis teid täita - need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele kivilauale.

¹³ A na nga sappa mo fe araŋ hangey ra, wo kaŋ a n'araŋ lordi ka ne araŋ ma te, sanda lordi waya din nooya. A n'i hantum mo tondi walhã hinka gaa.

¹⁴Ja mind käskis Issand tol korral õpetada teile määrusi ja seadlusi, et te teeksite nende järgi sellel maal, mida te lähete pärima.

¹⁴ Koyne, woodin banda, Rabbi ye k'ay lordi ka ne ay ma hin sanni da ciiti sanni yaŋ dondonandi araŋ se, zama araŋ ma i goy te laabo kaŋ araŋ ga daŋandi ka koy ka du a mayra din ra.

¹⁵Hoidke seepärast väga oma hingi, sest te ei näinud mingit kuju, siis kui Issand rääkis teiega Hoorebil tule keskelt,

¹⁵ Woodin sabbay se no araŋ ma haggoy d'araŋ boŋ gumo, zama araŋ mana di alhaali dumi kulu han din hane kaŋ Rabbi salaŋ araŋ se Horeb tondo ra, jinda fun danjo bindo ra.

¹⁶et te ei tee pahasti ega valmista enestele nikerdatud kuju, mõnda jumalakuju, mehe või naise kujutist,

¹⁶ Araŋ ma si goy ziibiyaŋ te hal araŋ ma koy ka tooru jabante te araŋ boŋ se. Araŋ ma si alhaali wala himandi fo kulu te, kaŋ ga hima alboro wala wayboro,

¹⁷mõne maapealse looma kujutist, mõne taeva all lendava tiivulise linnu kujutist,

¹⁷ wala alman fo kaŋ go ndunnya ra himandi, wala curo fatakoy fo kaŋ ga deesi beene himandi,

¹⁸mõne maad mööda roomaja kujutist, mõne kala kujutist, kes on maa all vees,

¹⁸ wala wo kaŋ ga noru ganda laabo ra himandi, wala hari ham fo kaŋ go haro ra laabo cire himandi.

¹⁹ja et sa mitte, kui sa tõstad oma silmad taeva poole ja näed päikest ja kuud ja tähti, kogu taevaväge, ei lase ennast eksitada kummardama ja teenima neid, mis Issand, su Jumal, on andnud kõigile rahvaile kogu taeva all.

¹⁹ A ma si te ka ciya mo ni ma ni moy basu beene. Da ni di wayna da hando da handariyayzey, sanda beena ra marga kulu, i ma ni candi ni ma koy ka sududu i se ka may i se. Zama Rabbi ni Irikoyo na beena ra marga waadu dumey kaŋ yaŋ go beena cire kulu se.

²⁰On ju Issand teid võtnud ja välja toonud rauasulatusahjust Egiptusest, et saaksite tema pärisrahvaks, nagu nüüd ongi sündinud.

²⁰ Amma Rabbi n'araŋ suuban, a n'araŋ kaa taray araŋ ma fun guuru-bi dudal ra, kaŋ ga ti Misira laabo. A n'araŋ suuban araŋ ma ciya nga bumbo jama d'a wane mayray hari, mate kaŋ a go d'a hunkuna.

²¹Aga Issand vihastus mu peale teie pärast ja vandus, et mina ei lähe üle Jordani ega jõua sellele heale maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks,

²¹ Woodin baa si mo, Rabbi dukur ay se araŋ sabbay se. A ze ka ne ay si du ka Urdun daŋandi. Ay si furo laabu hanna din ra, nga kaŋ Rabbi ni Irikoyo ga ni no ni m'a tubu.

²²vaid et mina pean surema siin maal. Mina ei lähe üle Jordani, teie aga lähete ja pärite selle hea maa.

²² Amma a ga tilas ay ma bu ne laabo wo ra, ay ma si Urdun daŋandi. Amma araŋ wo, araŋ g'a daŋandi ka du laabu hanna din, araŋ mayray hari no.

²³Hoidke, et te ei unusta Issanda, oma Jumala seadust, mille ta andis teile, et te ei valmistaks endile nikerdatud kuju, ei mingit kujutist, mida Issand, su Jumal, sind on keelanud teha,

²³ Wa haggoy d'araŋ boŋ fa, hal araŋ ma si dinya Rabbi araŋ Irikoyo sappa kaŋ a te nga nda araŋ game ra. Araŋ ma si koy ka himandi jabante fo te araŋ boŋ se kaŋ gonda hay kulu alhaali kaŋ Rabbi ni Irikoyo n'araŋ ganji.

²⁴sest Issand, su Jumal, on hävitav tuli, püha vihaga Jumal!

²⁴ Zama Rabbi ni Irikoyo ya danji kaŋ ga ŋwa no. Irikoy ya cansekom mo no.

²⁵Kui sulle sünnib lapsi ja lapselapsi ja te ise saate maal vanaks, ja kui te siis toimite kõlvatult ja valmistate mingisuguse asja nikerdatud kuju ja teete, mis on paha Issanda, su Jumala silmis, ja vihastate teda,

²⁵ Da ni hay izeyaŋ, hala ni du haamayaŋ, hala mo araŋ gay gumo laabo ra, da waato din araŋ ga koy k'araŋ boŋ sara, ka himandi jabante te kaŋ gonda hay kulu alhaali, ka hay kulu te mo kaŋ ga laala Rabbi ni Irikoyo jine, k'a dukurandi mo,

²⁶siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti!

²⁶ ay ga ze da beene nda ganda mo hunkuna, i ma te seeda araŋ boŋ. D'araŋ na woodin te, araŋ ga tara ka halaci parkatak. Araŋ ga ban laabo kaŋ araŋ ga Urdun daŋandi ka du din ra. Araŋ si te aloomar kuuku a ra, amma i g'araŋ halaci, parkatak!

²⁷Issand pillutab teid rahvaste sekka ja teid jääb üle pisut inimesi rahvaste seas, kuhu Issand teid viib.

²⁷ Rabbi g'araŋ say-say mo ndunnya dumey game ra. Araŋ ga cindi boro ciraariyaŋ dumi cindey game ra, naŋ kaŋ Rabbi g'araŋ candi ka konda araŋ.

²⁸Ja seal te teenite jumalaid, kes on inimese kätetöö, puu ja kivi, kes ei näe ega kuule, ei söö ega tunne lõhna.

²⁸ Nangey din mo araŋ ga may tooruyaŋ se, Adam-izey kambe goy wane yaŋ, kaŋ i n'i te da bundu da tondi mo. I si di, i si hangan ka maa, i si ŋwa, i si mani ka maa mo.

²⁹Siis te otsite sealt Issandat, oma Jumalat, ja sa leiad ta, kui sa teda otsid kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.

²⁹ Amma hala day noodin araŋ ga Rabbi ni Irikoyo ceeci, ni ga ye ka du a koyne, waati kaŋ ni n'a ceeci da ni bina kulu da ni anniya kulu mo.

³⁰Kui sul on kitsas käes ja kõik need asjad tabavad sind tulevasil päevil, siis pöördud sa Issanda, oma Jumala poole ja kuulad tema häält.

³⁰ Waati kaŋ ni go taabi ra, kaŋ hayey din kulu kaa ni gaa, kokor banda ni ga ye ka kaa Rabbi ni Irikoyo do ka maa a sanno se.

³¹Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.

³¹ Zama Rabbi ni Irikoyo ya suujikoy no. A si ni furu, a si ni halaci, a si dinya mo alkawlo kaŋ a sambu ka ze ni kaayey se.

³²Küsi ometi endistelt aegadelt, mis on olnud enne sind, alates päevast, mil Jumal lõi maa peale inimese, ja küsi taeva äärest ääreni, kas on kunagi sündinud niisugust suurt asja või kas on iganes kuuldud sellesarnast?

³² Kala ni ma koy sohõ ka za doŋ-doŋ jirbey kaŋ yaŋ na ni jin sanney din hã. Wa guna za hano kaŋ hane Irikoy na boro taka ndunnya ra, za beena me fa gaa ka koy hal a me fa gaa. Wa hã hala hari bambata wo dumi jin ka te ce fo, wala baa i maa a cine baaru?

³³Kas on ükski rahvas kuulnud Jumala häält rääkivat tule keskelt, nõnda nagu sina oled kuulnud, ja siiski jäänud elama?

³³ A jin ka te ce fo no, kaŋ dumi fo ga maa Irikoy jinde kaŋ salaŋ a se ka fun danji ra, mate kaŋ cine ni wo ni maa r'a, ni go ga funa hala hõ mo?

³⁴Või kas on mõni jumal üritanud tulla võtma enesele ühte rahvast teise rahva keskelt katsumiste, tunnustähtede ja imetegudega, sõja ja vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre abil, ja suurte hirmutuste abil, nõnda nagu Issand, teie Jumal, tegi teiega Egiptuses sinu silma ees?

³⁴ Wala a bay ka te Irikoy ma fatta ka koy ka dumi fo sambu nga boŋ se dumi waani fo game ra? A m'i kaa i game ra da siyaŋ, da alaamayaŋ, da dabari goyyaŋ, da wongu, da kambe gaabikooni, da kambe sallante, da humburkumay hari bambata yaŋ no? Hayey din kulu mo Rabbi araŋ Irikoyo n'i te araŋ se Misira laabo ra, araŋ jine.

³⁵Sina ise oled seda näinud, et sa teaksid, et Issand on Jumal; ei ole ühtegi teist peale tema!

³⁵ Ni se mo no i na woodin kulu cabe zama ni ma bay kaŋ Rabbi ya Irikoy no. Afo si no mo kala nga.

³⁶Taevast on ta sind lasknud kuulda oma häält, et sind õpetada, ja maa peal on ta sulle näidanud oma suurt tuld, ja sa oled kuulnud tema sõnu tule keskelt.

³⁶ A naŋ ni ma maa nga jinda kaŋ fun beene, zama a ma ni dondonandi. Ndunnya boŋ mo a naŋ ni ma di nga danji beero. Ni maa a jinda mo kaŋ fun danjo bindo ra.

³⁷Sellepärast et ta armastas su vanemaid ja valis nende järglased pärast neid, ja et ta ise viis sind oma suure rammuga Egiptusest välja,

³⁷ Zama a ga ba ni kaayey mo, woodin se no a n'i banda-ka-zumbey suuban. Nga bumbo no ka ni kaa taray da nga gaabi bambata ni ma fun Misira ra.

³⁸ajades su eest ära rahvad, suuremad ja vägevamad sinust, et sind viia ja sulle anda pärisosaks nende maa, nagu see tänapäeval on,

³⁸ A na dumiyaŋ gaaray ni jine mo, borey kaŋ yaŋ baa da nin, i bisa ni gaabo mo. A furo nda nin mo, k'i laabo no ni se, a ma ciya ni mayray hari, mate kaŋ a go d'a hunkuna.

³⁹siis tea täna ja talleta oma südames, et Issand on Jumal ülal taevas ja all maa peal, teist ei ole!

³⁹ Woodin sabbay se, hunkuna ni ma bay, ni m'a jisi ni bina ra mo, kaŋ nga, Rabbi ya Irikoy no beena ra beene da ndunnya ra mo ganda. Afo kulu si no.

⁴⁰Ja sa pead pidama tema seadlusi ja käske, mis ma täna sulle annan, et sinul ja su lastel pärast sind võiks olla hea põli ja et sa võiksid pikendada oma päevi sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle igaveseks!'

⁴⁰ Ni m'a hin sanney d'a lordey mo gana, kaŋ yaŋ ay go g'araŋ lordi nd'ey hunkuna, zama albarka ma goro ni gaa, da ni izey mo gaa ni banda. Ni aloomaro ma ku mo laabo din kaŋ Rabbi ni Irikoyo ga ni no hal abada ra.

⁴¹Siis Mooses valis kolm linna teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,

⁴¹ Waato din gaa no Musa na kwaara hinza suuban k'i fay waani, i go Urdun daŋanta wayna funay haray.

⁴²et sinna võiks põgeneda tapja, kes oma ligimese on tapnud kogemata ja ilma teda varem vihkamata; põgenedes ühte neist linnadest, ta võib jääda elama:

⁴² I ga te boro-wi kaŋ na nga gorokasin wi se, amma manti ibaay boŋ no, sanda a mana konn'a za doŋ. Bora din koy ma zuru ka koy kwaarey din afo ra, a ma funa mo.

⁴³Beser kõrbes, lagedal maal, ruubenlastele, Raamot Gileadis gaadlastele ja Goolan Baasanis manasselastele.

⁴³ Kwaarey maayey neeya: Bezer kaŋ go saajo ra, batama laabo ra, Ruben kunda laabo ra, da Ramot kaŋ go Jileyad, Gad kunda laabo ra, da Golan mo kaŋ go Basan ra, Manasse kunda laabo ra.

⁴⁴See on see Seadus, mille Mooses esitas Iisraeli lastele,

⁴⁴ Woone wo mo, nga no ga ti asariya kaŋ Musa daŋ Israyla izey jine.

⁴⁵need on need tunnistused, määrused ja seadlused, mis Mooses andis Iisraeli lastele, kui nad Egiptusest olid lahkunud,

⁴⁵ Ngey mo ga ti seedey da hin sanney da farilley kaŋ Musa salaŋ Israyla izey se waato kaŋ i fun Misira.

⁴⁶teisel pool Jordanit orus Beet-Peori kohal, emorlaste kuninga Siihoni maal, kes elas Hesbonis, keda Mooses ja Iisraeli lapsed lõid, kui nad Egiptusest lahkusid.

⁴⁶ I go noodin Urdun daŋanta, gooro din ra kaŋ go Bayt-Peyor tanjay, Amorancey bonkoono Sihon laabo ra, nga kaŋ goro Hesbon kwaara doŋ. Nga no Musa nda Israyla izey ŋwa waato kaŋ i kaa ka fun Misira.

⁴⁷Nad vallutasid tema maa ja Baasani kuninga Oogi maa, kahe emorlaste kuninga maa, kes olid teisel pool Jordanit, päikesetõusu pool,

⁴⁷ Israyla n'a laabo di mo a ma ciya ngey mayray hari, nga nda Basan bonkoono Og laabo. Amorancey bonkooni hinka nooya, kaŋ waato i go Urdun daŋanta wayna funay haray.

⁴⁸alates Aroerist, mis on Arnoni jõe ääres, ja kuni Siioni mäeni, see on Hermonini,

⁴⁸ Laabo ga di za Arower kwaara kaŋ go Arnon gooro me gaa, ka koy to Sihon tondo gaa (danga Hermon nooya.)

⁴⁹ja kogu lausikmaa teisel pool Jordanit, ida pool, ja kuni lausikmaa mereni Pisgaa järsaku all.

⁴⁹ A go mo Gooru Beero ra Urdun daŋanta wayna funay haray ka koy hala Gooru Beero Teeko do, Pisga tondi beero gangara cire.