1Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli, pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.
1 Hamni bi buuko yaŋ ga waddi teeko jiyo fumbandi. Yaadin mo no saamotaray kayna ga hin ka laakal da beeray sara.
2Targa süda hoiab paremale ja albi süda pahemale.
2 Laakalkooni bine go a kambe ŋwaari do haray, Amma saamo bine go a kambe wowo do haray.
3Teed käieski puudub albil mõistus, ja igaühele ilmneb, et ta on alp.
3 Oho, baa saamo go fondo boŋ ga koy, A fahama ga gaze a se. A ga ne boro kulu se kaŋ nga ya saamo no.
4Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu, siis ära jäta maha oma kohta, sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte.
4 Da bonkoono futu ni se, Ma si fay da ni kayyaŋo do, Zama lalabu ga taali beeri yaŋ sasabandi.
5Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see,
5 Hasaraw fo go no kaŋ ay di beena cire, Danga zunubi laalo no kaŋ dabarikoy ga te:
6rumalus pannakse kõrgele kohale, suured ja rikkad aga istuvad madalal.
6 Nga ga ti i ma saamo daŋ nangu beerey ra, Arzakantey mo nangu kayney ra.
7Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas ja vürste käivat maas otsekui sulased.
7 Ay di bannyayaŋ bariyaŋ boŋ, Bonkooni izeyaŋ mo goono ga dira ce gaa danga bannyayaŋ.
8Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse, ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
8 Boro kaŋ na guusu fansi, Hambara nga no ga kaŋ a ra. Boro kaŋ na cinari fun mo, hambara nga no gondi ga nama.
9Kes kive kangutab, teeb enesele häda, kes puid lõhub, ohustab ennast.
9 Boro kaŋ ga tondiyaŋ jabu, Hambara i g'a maray. Boro kaŋ ga tuuri fara, Nga mo ga furo i kataru ra.
10Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada; aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
10 Da deesi meyo bu, boro man'a kaanandi mo, Kala ni ma gaabi daŋ ka tonton. Amma laakal gonda nafa ka goyo gasandi.
11Kui madu salvab, enne kui on lausutud, siis pole lausujast mingit kasu.
11 Da gondi na boro nama za i mana safari te a se, Yaamo no safarikoyo safaro.
12Sõnad targa suust toovad poolehoidu, aga albi neelavad ta oma huuled:
12 Laakalkooni me sanney gonda sabbu, Amma saamo meyo ga saamo gon no.
13tema kõne algus on alpimine ja tema kõne lõpp on kurjakuulutav meeletus.
13 A me sanni sintinayey kala saamotaray, A sanni banantey mo follokomtaray laalo no.
14Alp teeb palju sõnu, ent ükski inimene ei tea, mis tuleb, ja kes ütleks temale, mis sünnib pärast teda?
14 Koyne, saamo ga ni hanga bagu da sanni boobo. Amma boro si bay haŋ kaŋ no ga te. May no ga ci a se han kaŋ ga te a banda mo?
15Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne.
15 Saamo goyo g'a fargandi gumo, Hal a si baa waani mate kaŋ nga te ka koy kwaara do.
16Häda sulle, maa, kui su kuningaks on sulane ja su vürstid pidutsevad juba hommikul!
16 Kaari nin, ya laabo, Da ni bonkoono ya zanka kayna no, Ni koy kayney mo ga ŋwa za susubay da hinay!
17Õnnelik oled, maa, kui su kuningas on vaba mehe poeg ja su vürstid pidutsevad õigel ajal nagu mehed, aga mitte nagu joodikud!
17 Bine kaanikoy no, ya nin laabo, Da ni bonkoono ya boro beeri ize no, Ni koy kayney mo ga ŋwa alwaati kaŋ ga hagu ra, Zama i ma te gaabi, Manti i ma haŋ ka bugu se.
18Suure laiskuse pärast vajuvad sarikad, ja kui käsi süles peetakse, tilgub koda läbi.
18 Hawfunay sabbay se no, fu sabb'ize ga nokko. Dirgay sabbay se mo no, fu ga furgu.
19Mõnu pärast valmistatakse rooga, vein teeb elu rõõmsaks, ja raha eest saab kõike.
19 I na buci te haaray sabbay se, Duvan* mo bine ma kaan sabbay se, Nooru mo, nga no ga ti hay kulu safari.
20Isegi mõttes ära sajata kuningat, ja oma magamiskambris ära sajata rikast, sest taeva lind viib hääle välja ja tiivuline teatab loost!
20 Ma si ni bonkoono wow, baa ni bina ra. Ma si arzakante mo wow ni kaniyaŋ fuwo ra, Zama beene curayze ga kande ni jinda, Fatakoy mo ga baaro no.