¹Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö!

¹ Ay ne ay bina se: «Naŋ day ay ma ni si da kaani maayaŋ, kala ni ma ndunnya kaani ŋwa.» Amma woodin mo yaamo no.

²Ma ütlesin naerule: 'Hull!' ja rõõmule: 'Mis sellest kasu on?'

² Ay ne haaruyaŋ se follay no. Ay ne kaani maayaŋ mo se, ifo no a ga hanse?

³Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.

³ Ay fintal ay bina ra, mate kaŋ ay g'ay gaahamo si da duvan*. Alwaato din ay bina go g'ay laakalo cabe laakal fondo. Ay ceeci mate kaŋ ay ga te ka saamotaray di, hal ay ma di haŋ kaŋ ga boori Adam-izey se i m'a te beena cire i fundey jirbi kayney ra.

⁴Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid;

⁴ Ay na goy beeriyaŋ te ay boŋ se. Ay na fuyaŋ cina ay boŋ se, ay na reyzin* kaliyaŋ tilam ay boŋ se mo.

⁵ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.

⁵ Ay na kaliyaŋ da haw faaruyaŋ batamayaŋ te ay boŋ se. Ay n'i tilam da tuuri-nya dumi-dumi kulu kaŋ ga ize kaanoyaŋ hay.

⁶Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks.

⁶ Ay na banguyaŋ te ay boŋ se, zama ay ma tuuri zugay haŋandi nd'ey hal i ma beeri.

⁷Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud.

⁷ Ay na bannyayaŋ da koŋŋayaŋ day, i na tamyaŋ hay ay se mo. Koyne, ay gonda haw da feeji da hincin kuruyaŋ kaŋ ga beeri ka bisa boro kulu kaŋ n'ay jin Urusalima ra waney.

⁸Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi.

⁸ Ay na nzarfu nda wura margu, da koyey arzaka nda laabey wane. Ay du ay boŋ se doonkoyaŋ, alboro nda wayboro, da Adam-izey farhã hariyaŋ, kaŋ ga ti koŋŋayaŋ kaŋ sinda me.

⁹Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.

⁹ Ay du beeray, ay tonton gumo ka bisa borey kulu kaŋ yaŋ n'ay jin Urusalima ra. Ay laakalo mo man'ay taŋ.

¹⁰Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.

¹⁰ Hay kulu kaŋ ay moy di kaŋ ay ga ba, Ay mana wangu nd'a i se. Ay mana ay bina ganji farhã hari kulu kaŋ no, Zama ay bina maa kaani ay goyey kulu sabbay se. Woodin mo ga ti ay baa ay goyey kulu ra.

¹¹Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all.

¹¹ Waato gaa ay n'ay goyey kulu guna, Kaŋ ay kambey taabi ka te, Da mo goyey kaŋ ay te ka tonton. Guna, ay kookaro kulu yaamo no, Haw gaarayyaŋ day no. A sinda nafa fo kulu beena cire.

¹²Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -,

¹² Kal ay bare zama ay ma laakal da follokomtaray da saamotaray guna. Zama boro kaŋ ga kaa bonkoono banda, Ifo no a ga te kala day haŋ kaŋ i jin ka te?

¹³siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum.

¹³ Waato gaa ay di kaŋ laakal bisa saamotaray danga mate kaŋ cine kaari bisa kubay.

¹⁴Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile.

¹⁴ Laakalkooni moy go a boŋo ra, Day saamo ga dira kubay ra. Amma ay di kaŋ hay folloŋ no ga kaa i kulu gaa.

¹⁵Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö.

¹⁵ Gaa no ay ne ay boŋ se: «Saamo koddoro ga ti ay koddoro. Yaadin gaa, mate gaa no ay bis'a laakal?» Ay ne ay bina ra: «Woodin mo yaamo no.»

¹⁶Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki.

¹⁶ I sinda laakalkooni se fonguyaŋ ka bisa saamo. I kulu afo no, Za kaŋ zamana kaŋ ga kaa ra i ga dinya i kulu gaa. Kaari! laakalkooni buuyaŋ da saamo wane, I kulu afo no.

¹⁷Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine.

¹⁷ Woodin sabbay se no ay konna fundi, zama goyo kaŋ i go ga goy beena cire din, doori hari no ay se, zama hay kulu yaamo no, da haw gaarayyaŋ mo.

¹⁸Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind.

¹⁸ Ay mo, ay konna hay kulu kaŋ ay taabi ka te beena cire nafa, zama tilas ay m'a naŋ boro kaŋ ga kaa ay banda din se.

¹⁹Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö!

¹⁹ May no ga bay mo hala hambara a ga ciya laakalkooni no wala saamo? Kulu nda yaadin, a ga hay kulu kaŋ ay taabi ka du may, haŋ kaŋ ay na laakal cabe ka taabi a ra beena cire. Woodin mo yaamo no.

²⁰Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all,

²⁰ Woodin se no koyne ay na bine kaa ay goy kulu kaŋ ay taabi ka te beena cire gaa.

²¹sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha!

²¹ Amma da boro go no kaŋ goy da laakal da bayray da gonitaray, gaa no a ga dira k'a naŋ boro kaŋ mana goy a ra se, woodin mo yaamo no da hasaraw beeri.

²²Sest mis on inimesel kogu oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all?

²² Zama ifo no boro ga du nga goyo kulu nda nga kookaro kulu ra, kaŋ a maa taabi a ra beena cire?

²³On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel. Seegi on tühi töö!

²³ Za kaŋ a jirbey kulu ra a sinda hari kulu kala day taabi, a taabo mo bine saray hari no. Oho, baa cin a laakal si kani bo. Woodin mo yaamo no.

²⁴Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest.

²⁴ Hay kulu si no kaŋ ga bisa boro se a ma ŋwa, a ma haŋ, a ma maa kaani nga goyo ra. Woone mo ay di, Irikoy kambe ra no a ga fun.

²⁵Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata?

²⁵ Zama may no ga hin ka ŋwa, ka maa bine kaani, Irikoy baa si?

²⁶Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine.

²⁶ Zama boro kaŋ Irikoy ga maa a kaani, a se no a ga laakal, da bayray, da farhã no. Amma a na zunubikooni no a ma taabi ka margu-margu, ka gu citila mo, zama Irikoy m'a no boro kaŋ ga kaan nga se din se. Woodin mo yaamo da haw gaarayyaŋ no.