1Ja see sündis Ahasverose ajal, selle Ahasverose, kes valitses Indiast Etioopiani - sada kahtkümmend seitset maad -,
1 Zerses ga ti boro kaŋ may za Indiya kal a ma koy Etiyopi, laabu zangu nda waranka cindi iyye boŋ. Haŋ kaŋ te Zerses din jirbey ra, nga neeya:
2neil päevil, kui kuningas Ahasveros istus oma kuninglikul aujärjel Suusani palees.
2 Bonkoono Zerses jirbey ra a goono ga goro nga koytaray karga boŋ, kaŋ go Susan faada ra.
3Oma valitsemise kolmandal aastal tegi ta võõruspeo kõigile oma vürstidele ja sulastele; Pärsia ja Meedia võimukandjad, ülikud ja maavalitsejad olid tema juures.
3 A mayra jiiri hinzanta ra no a na batu te nga laabukoyey kulu se, da nga bannyey mo se. Persiya nda Maday dabarikooney da koyey kaŋ ga beeri a laabey ra, da koy-izey kulu go a jine.
4Ta näitas oma kuningriigi määratut rikkust ja oma võimu toredat hiilgust palju päevi - sada kaheksakümmend päeva.
4 Kal a na nga mayra arzaka darzakoyo cabe i se, da nga gaakuri beeray beero kaŋ bisa i kulu mo, hal a to jirbi boobo, hala jirbi zangu nda wahakku cine.
5Ja kui need päevad olid möödunud, tegi kuningas seitsmepäevase peo kogu Suusani palees olevale rahvale, niihästi suurtele kui väikestele, kuningliku palee rohuaia väljakul.
5 Waati kaŋ jirbi woodin yaŋ to, kala bonkoono na jirbi iyye batu te koyne borey kulu kaŋ yaŋ go Susan faada ra se, ikayney da ibeerey. A na bato din te windo batama ra, tuuri boosikoyey game ra kaŋ go bonkoono faada ra.
6Peened valged ja sinised kangad olid kinnitatud valgete ja purpurpunaste nööridega hõberõngaste ja marmorsammaste külge; kullast ja hõbedast lamamisasemed olid alabastrist ja marmorist, klaasjaist ja kirjudest kividest ruudulisel põrandal.
6 Nzarfu korbayyaŋ gaa no i na zaara fooyaŋ dumi sarku marbre tondi bonjare yaŋ gaa, zaara kwaaray da suudi wane yaŋ. I n'i haw da lin* baano korfoyaŋ, ikwaaray da suniya wane. Wura nda nzarfu goray daariyaŋ go no mo marbre daba boŋ, kaŋ gonda iciray da ikwaaray da isay da ibi.
7Juua anti kuldkarikaist, karikaid oli mitmesuguseid, ja kuninglikku veini oli palju, kuninga kohaselt.
7 I g'i no haŋyaŋ hari wura haŋ-gaasiya yaŋ ra, (i kulu dumi-dumi no) da koytaray duvan* mo iboobo, bonkoono gomno boŋ.
8Aga joomisel kehtis korraldus, et sundust ei ole, sest kuningas oli seda kinnitanud kõigile oma kojaülemaile, et igaüks võib teha, nagu temale meeldib.
8 I ga haŋ mo laabo hin sanni boŋ. I mana yadda boro fo kulu ma afo tilasandi, zama yaadin no bonkoono na nga windi tamey kulu lordi* nd'a, i ma te boro kulu se nga boŋ miila ganayaŋ.
9Kuninganna Vasti tegi peo ka naistele kuningas Ahasverose kuninglikus kojas.
9 Bonkoono wando Basti, nga mo na batu te wayborey se bonkoono Zerses koytaray windo ra.
10Seitsmendal päeval, kui kuninga süda oli veinirõõmus, käskis ta Mehumani, Bistat, Harbonat, Bigtat, Abagtat, Seetarit ja Karkast, seitset eunuhhi, kes kuningas Ahasverost teenisid,
10 Jirbi iyyanta hane, waato kaŋ bonkoono bina goono ga farhã duvaŋo sabbay se, a na Mehuman lordi, nga nda Bizta, da Harbona, da Bigta, da Abagata, da Zetar, da Karkas, mantaw iyye nooya kaŋ yaŋ ga saajaw bonkoono Zerses se.
11tuua kuninganna Vasti kuninga ette koos kuningliku krooniga, et näidata rahvaile ja vürstidele tema ilu, sest ta oli ilusa välimusega.
11 A ne i ma kande bonkoono wande Basti bonkoono jine. A ne wando ma koytaray fuula daŋ, zama i m'a booriyaŋo cabe laabukoyey da borey kulu se, zama a ga sogo no.
12Aga kuninganna Vasti keeldus tulemast kuninga käsu peale, mis eunuhhide kaudu oli antud; siis raevutses kuningas väga ja viha süttis temas põlema.
12 Amma bonkoono wande Basti wangu bonkoono lordo mantawey din me ra. Woodin se no bonkoono bine tun, a futa mo dungu a ra.
13Ja kuningas küsis tarkadelt, kes aegu mõistsid, sest oli viisiks panna kuninga käsk kõigi seaduse- ja õigusetundjate ette,
13 Alwaato din binde bonkoono salaŋ laakalkooney se, sanda borey kaŋ yaŋ ga alaadey bay. (Zama yaadin no bonkoono doona ka te asariya nda alaada baykoy kulu se.
14ja temale lähemad olid Karsena, Seetar, Admata, Tarsis, Meres, Marsena ja Memukan, seitse Pärsia ja Meedia vürsti, kes nägid kuninga palet ja istusid kuningriigis esimesel kohal:
14 Borey kaŋ yaŋ go a do neeya: Karsena, da Setar, da Admata, da Tarsis, da Meres, da Marsena, da Memukan -- Persiya da Maday koy iyye nooya, kaŋ yaŋ ga di bonkoono moyduma, jine boroyaŋ mo no a mayra ra.)
15'Mida tuleks seaduse järgi teha kuninganna Vastiga, sellepärast et ta ei ole täitnud kuninga käsku, mis eunuhhide kaudu oli antud?'
15 Bonkoono ne: «Ifo no iri ga te bonkoono wande Basti se hin sanni boŋ, za kaŋ a wangu ka bonkoono Zerses sanno kaŋ mantawey ci a se din gana?»
16Siis vastas Memukan kuninga ja vürstide ees: 'Mitte ainult kuninga vastu ei ole kuninganna Vasti eksinud, vaid ka kõigi vürstide ja kõigi rahvaste vastu kuningas Ahasverose kõigis maades.
16 Memukan tu bonkoono nd'a jine borey se ka ne: «Bonkoono wando, manti bonkoono hinne se no a na taali te bo, amma hala nda koyey kulu, da alborey kulu kaŋ go bonkoono Zerses laabey kulu ra mo.
17Kui kuninganna tegu saab teatavaks kõigile naistele, siis nad hakkavad põlgusega vaatama oma meestele, öeldes: Kuningas Ahasveros käskis tuua kuninganna Vasti enese ette, aga tema ei tulnud.
17 Za kaŋ bonkoono wando na goy woodin te, a ga to wayborey kulu hangey ra, hal i kurnyey ma ciya donda-caray hari i jine, waato kaŋ i ga kond'a baaro, way, bonkoono Zerses lordi ka ne i ma kande bonkoono wande Basti nga jine, amma nga wo wangu ka kaa.
18Juba täna võivad Pärsia ja Meedia vürstinnad, kes sellest kuninganna teost kuulevad, kõigile kuninga vürstidele nõnda vastata, ja sellest tuleb palju põlgust ning viha.
18 Hunkuna zaari woone ra, Persiya nda Maday wayborey kulu kaŋ yaŋ ga maa baaru, haŋ kaŋ bonkoono wande te, i ga salaŋ da sanno din dumi bonkoono boro beerey kulu se. Yaadin gaa donda-caray da dukuri boobo ga tun nooya.
19Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu temalt kuninglik käsk ja see kirjutatagu muutmatuna Pärsia ja Meedia seaduste hulka, et Vasti ei tohi tulla kuningas Ahasverose ette ja et kuningas annab tema kuningliku au teisele, kes on temast parem!
19 Hala day bonkoono di a ga boori, naŋ lordi fo ma fun bonkoono do. I m'a hantum mo Maday nda Persiya hin sanni tira ra, zama a ma si tun. I ma ne: ‹Basti ma si ye ka kaa bonkoono Zerses do hal abada. Bonkoono mo m'a koytaray kayyaŋ nango no boro fo kaŋ ga sogo nda Basti se.›
20Ja kui kuninga otsus, mille ta teeb, saab teatavaks kogu tema kuningriigis, mis on ju suur, siis austavad kõik naised oma mehi, niihästi suured kui väikesed.'
20 Waato kaŋ i ga bonkoono lordo kaŋ a ga te din fe a mayra kulu ra (zama laabu boobo yaŋ no), wayborey kulu ga ngey kurnyey beerandi, ikayney da ibeerey.»
21See kõne oli kuninga ja vürstide silmis hea, ja kuningas tegi Memukani sõna järgi.
21 Sanno din binde kaan bonkoono nda nga laabukoyey se. Bonkoono goy ka te mo Memukan sanno boŋ.
22Ja ta läkitas kirjad kõigisse kuninga maadesse, igale maale tema oma kirjaviisis ja igale rahvale tema oma keeles, et iga mees olgu valitseja oma kojas ja rääkigu oma rahva keelt!
22 A binde na tirey samba i ma koy bonkoono laabey kulu ra, ka koy laabu kulu da nga hantumo dumo, ka koy dumi kulu gaa mo koyne nga ciina ra. I ma lordo fe mo dumi kulu se nga borey sanno boŋ ka ne alboro kulu ma goro nga boŋ windo mayko.