¹Pärast neid sündmusi, kui kuningas Ahasverose viha oli jahtunud, mõtles ta Vastile ja sellele, mis ta oli teinud ning mis tema kohta oli otsustatud.

¹ Woodin banda, waato kaŋ bonkoono Zerses futa zumbu, kal a fongu Basti gaa, da haŋ kaŋ a te, da hin sanni kaŋ i te a boŋ.

²Siis ütlesid kuninga sulased, kes teda teenisid: 'Otsitagu kuningale noori neitseid, kes on ilusa välimusega.

² Saaya din binde bonkoono bannyey kaŋ ga saajaw bonkoono se ne: «Naŋ i ma ceeci bonkoono se wandiyo yaŋ kaŋ ga sogo.

³Kuningas pangu ametnikke kõigisse oma kuningriigi maadesse, et need koguksid kõik ilusa välimusega noored neitsid Suusani palee naistemajasse eunuhhi Heegai, kuninga naistevalvaja käe alla, ja et neile antaks vajalikku iluravi.

³ Naŋ bonkoono ma goy-teeriyaŋ daŋ mo nga mayray laabey kulu ra, zama i ma wandiyo sogey kulu margu. I ma kand'ey ka gorandi Susan faada ra, wayborey windo ra. I m'i daŋ bonkoono mantawo Hegay kambe ra, nga kaŋ ga wayborey batu. A m'i no hanandiyaŋ jinay mo.

⁴Ja tütarlaps, kes kuningale meeldib, saagu Vasti asemel kuningannaks.' See kõne oli kuninga meelest hea ja ta tegi nõnda.

⁴ Naŋ mo, wandiya kaŋ bonkoono ga ba din ma ciya bonkoono wande Basti nango ra.» Ciina binde kaan bonkoono se, a te yaadin mo.

⁵Suusani palees oli Juuda mees, Mordokai nimi, Jairi poeg, kes oli Simei poeg, kes oli benjaminlase Kiisi poeg.

⁵ Yahudance fo mo go no Susan faada ra kaŋ maa Mordekay, Yayir izo, Simay ize, Cis ize, Benyamin boro no.

⁶Tema oli Jeruusalemmast vangi viidud koos nende vangidega, kes vangistati koos Juuda kuninga Jekonjaga, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli vangi viinud.

⁶ Waato a go Urusalima* ra da goray. A go borey ra kaŋ yaŋ i di Yahuda bonkoono Yekoniya banda, kaŋ i n'i ku ka kond'ey, sanda borey kaŋ yaŋ Babila bonkoono Nebukadnezzar ku nooya.

⁷Tema oli oma sugulase tütre Hadassa, see on Estri kasvataja, sest temal ei olnud ei isa ega ema; see tütarlaps oli ilusa jume ja kauni välimusega; ja et ta isa ja ema olid surnud, siis oli Mordokai võtnud tema enesele tütreks.

⁷ Mordekay mo na Hadasa biiri, kaŋ ga ti Esta, nga hasayze way no, zama koociya sinda nya wala baaba. Wandiya mo ga sogo no, kaŋ gunayaŋ ga kaan. Waato kaŋ a baabo da nyaŋo bu, Mordekay mo n'a sambu k'a ciya nga ize way.

⁸Ja kui nüüd kuninga käsk ja seadus said teatavaks ja palju tütarlapsi koguti Suusani paleesse Heegai käe alla, siis võeti ka Ester kuningakotta Heegai käe alla, kes oli naistevalvaja.

⁸ A ciya mo, waato kaŋ i maa bonkoono lordo d'a feyaŋo, i na wandiyo boobo margu mo Susan faada ra Hegay kambe ra, kal i kande Esta mo bonkoono windo ra, Hegay kambe ra, nga kaŋ ga wayborey batu.

⁹Tütarlaps meeldis temale ja leidis armu tema ees; ja ta tõttas temale andma iluravivahendeid ja kohast toitu, andis temale seitse valitud teenijat kuningakojast ning määras temale ja ta teenijaile parima paiga naistemajas.

⁹ Wandiya binde kaan a se, a du gaakuri mo Hegay do. Sahãadin-sahãadin mo a n'a no nga hanandiyaŋ jinayey, da nga baa _ŋwaari|_, da wandiyo iyye mo kaŋ ga hima ka goro a banda bonkoono windo ra. A na nga nda nga wandiyey sambu ka kond'ey nangu hanno fo do wayborey windo ra kaŋ boori nda nangu cindey.

¹⁰Ester ei teatanud oma rahvust ja päritolu, sest Mordokai oli teda keelanud seda teatamast.

¹⁰ Esta mo mana nga dumo wala nga asulo kaa taray jina, zama Mordekay n'a lordi ka ne a ma si i bangandi.

¹¹Ja Mordokai kõndis iga päev naistemaja õue ees, et teada saada, kuidas Estri käsi käib ja mis temaga juhtub.

¹¹ Zaari kulu Mordekay ga goro noodin wayborey windo me batama ra zama nga ma du ka bay mate kaŋ no Esta bara nd'a, wala mo haŋ kaŋ ga du a.

¹²Kui igale tütarlapsele jõudis kätte kord, et tal tuli minna kuningas Ahasverose juurde pärast kaheteistkümne kuu möödumist, nagu naistele oli määratud - sest nõnda kaua kestsid nende iluravipäevad: kuus kuud mürriõliga ja kuus kuud palsamite ning muude naiste iluravivahenditega -,

¹² Waati kaŋ wandiyo kulu muraado to kaŋ a ga furo bonkoono Zerses do, handu way cindi hinka banda kaŋ i ga te a se wayborey alaada boŋ (zama mate kaŋ i hanandiyaŋ jirbey bara nd'a, nga neeya: handu iddu i g'i tuusu nda lubban ji, handu iddu koyne nda waddi ji, nga nda wayboro hanandiyaŋ jinayey.)

¹³siis võis tütarlaps minna kuninga juurde ja temale anti naistemajast kuningakotta minnes kaasa kõik, mida ta soovis.

¹³ Yaadin no wandiyey ga kaa d'a bonkoono do, hay kulu kaŋ a ga ba, Hegay g'a no nd'a. A ma fatta wayborey windo ra ka kaa bonkoono windo ra.

¹⁴Ta läks õhtul ja tuli hommikul tagasi teise naistemajasse eunuhhii Saasgase, kuninga liignaistevalvaja käe alla; ta ei läinud enam kuninga juurde, olgu siis, et ta kuningale meeldis ja teda nimeliselt kutsuti.

¹⁴ A ga koy wiciri kambu, susubay a ma ye ka koy wayborey windo ra, fu hinkanta ra, ka furo bonkoono mantawo Sa-Asgaz kambe ra, nga kaŋ ga haggoy da wahayey. Wandiya din si ye ka kaa bonkoono do koyne, kala day da bonkoono ga maa a kaani, i m'a ce mo da nga maa.

¹⁵Kui nüüd Estril, Mordokai sugulase Abihaili tütrel, kelle Mordokai oli võtnud enesele tütreks, tuli minna kuninga juurde, siis ei palunud ta midagi muud kui seda, mida eunuhh Heegai, kuninga naistevalvaja, soovitas; aga Ester leidis armu kõigi silmis, kes teda nägid.

¹⁵ Esta, Abihayel kaŋ ga ti Mordekay hasayze wayo, nga kaŋ Mordekay sambu k'a ciya nga ize way, waato kaŋ a muraado to nga ma furo bonkoono do, a mana hay kulu ceeci kala day haŋ kaŋ bonkoono mantawo Hegay, nga kaŋ ga wayborey batu soola. Esta binde du gaakuri borey kulu kaŋ di a do.

¹⁶Ja Ester viidi kuningas Ahasverose juurde tema kuninglikku kotta kümnendas kuus, see on teebetikuus, tema seitsmendal valitsemisaastal.

¹⁶ I binde furo nda Esta bonkoono Zerses do a koytara windo ra, handu wayanta ra no, sanda Tebet hando nooya, bonkoono mayra jiiri iyyanta ra.

¹⁷Ja kuningas armastas Estrit enam kui kõiki teisi naisi, ja Ester leidis tema ees armu ja heldust enam kui kõik teised neitsid; ta pani temale kuningliku krooni pähe ja tegi ta Vasti asemel kuningannaks.

¹⁷ Bonkoono binde ba Esta ka bisa wayborey kulu. A du gaakuri nda gomni mo a do ka bisa wandiyey kulu, hal a na koytaray wura fuula dake a boŋo boŋ. A n'a daŋ bonkoono wande Basti nango ra.

¹⁸Ja kuningas tegi suure võõruspeo kõigile oma vürstidele ja sulastele, võõruspeo Estri auks; ta alandas maade makse ja jagas kuningakohaseid kingitusi.

¹⁸ Alwaati woodin ra binde bonkoono na batu bambata te nga laabukoyey da nga tamey kulu se, danga bato din Esta wane nooya. A na nga laabey no fulanzamay, a na nooyaŋey no mo koytaray alhaali boŋ.

¹⁹Kui teist korda neitseid koguti ja Mordokai istus kuninga väravas -

¹⁹ Waato kaŋ i na wandiyey margu, sanda marguyaŋ hinkanta nooya, Mordekay goro bonkoono windo me gaa.

²⁰Ester ei olnud teatanud oma päritolu ja rahvust, nagu Mordokai teda oli keelanud, ja Ester tegi Mordokai käsu järgi nagu siis, kui ta oli tema kasvandik -,

²⁰ Esta mo mana nga asulo wala nga dumo cabe jina bo, sanda mate kaŋ Mordekay n'a lordi nd'a, zama Esta ga Mordekay gana, danga day waato kaŋ a goono g'a biiri din cine.

²¹siis neilsamul päevil, kui Mordokai istus kuninga väravas, vihastasid Bigtan ja Teres, kaks eunuhhi kuninga lävehoidjate hulgast, ja tahtsid pista kätt kuningas Ahasverose külge.

²¹ Jirbi woodin yaŋ ra, waati kaŋ Mordekay goono ga goro bonkoono windo me gaa, bonkoono mantawey ra boro hinka, windi me batukoy ra, Bigtan da Teres nooya, i futu. I ceeci ngey ma bonkoono Zerses wi.

²²Aga Mordokai sai sellest teada ja ta jutustas sellest kuninganna Estrile, ja Ester rääkis seda kuningale Mordokai nimel.

²² Mordekay du ka bay i me-hawyaŋo gaa. A n'a ci bonkoono wando Esta se, nga mo n'a seeda bonkoono se Mordekay maa ra.

²³Ja kui asja uuriti ning leiti nõnda olevat, siis poodi nad mõlemad puusse; ja see kirjutati kuninga jaoks ajaraamatusse.

²³ Waato kaŋ i na sanno fintal, i gar yaadin no a bara, kal i n'i boro hinka kulu sarku bundu gaa. I na woodin baaru hantum mo bonkooney baaru tira ra bonkoono jine.