¹Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana.

¹ Ibrahim tun noodin. A dira ka koy Negeb* laabu. A goro Kades da Sur game ra. A na yawtaray goray te Gerar laabo ra.

²Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: 'Ta on minu õde.' Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.

² Ibrahim ne nga wando Saharatu ya nga wayme no. Kala Gerar koyo Abimelek donton ka Saharatu sambu.

³Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: 'Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!'

³ Amma Irikoy kaa Abimelek do cin hindiri ra ka ne a se: «Guna, nin da buuko ga saba waybora kaŋ ni sambu din sabbay se, zama boro fo wande no.»

⁴Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: 'Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?

⁴ Amma Abimelek mana jin ka maan a gaa bo. A ne: «Ya ay Koyo, ni ga kunda adilante wi?

⁵Eks ta öelnud mulle: Ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: Ta on mu vend. Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega.'

⁵ Manti bora bumbo no ka ne ay se nga wayme no? Waybora bumbo mo ne nga arme no. Ay bina taali-jaŋay da kambe hananyaŋ ra no ay na woodin te.»

⁶Siis ütles Jumal temale unes: 'Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda.

⁶ Irikoy mo ne a se hindiro ra: «Ay bay kaŋ ni bina taali-jaŋay ra no ni na woodin te. Ay mo, ay na ni ganji ni ma zunubi te ay se. Woodin se no ay mana naŋ ni ma maan a gaa.

⁷Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palvetab sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et sina ja kõik, kes sul on, peate surema!'

⁷ Sohõ binde, kala ni ma bora wando ye a se, zama nga wo annabi* no. A ga adduwa te ni se mo, hala ni ma funa. Da mo ni man'a ye, ma bay kaŋ daahir ni ga bu, nin da boro kulu kaŋ ga ti ni wane.»

⁸Ja Abimelek tõusis hommikul vara, kutsus kõik oma sulased ning rääkis kõik need sõnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.

⁸ Abimelek mo tun za da hinay susuba ra. A na nga bannyey kulu ce k'i kabarandi. Alborey mo humburu gumo.

⁹Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: 'Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!'

⁹ Saaya din Abimelek na Ibrahim ce. A ne a se: «Ifo no woone kaŋ ni te iri se? Man no ay na taali te ni se, kaŋ se ni ga zunubi bambata candi ka kande ay boŋ, in d'ay koytara kulu. Ni na goy te ay se kaŋ mana hagu i m'a dumi te.»

¹⁰Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: 'Mida sa mõtlesid seda asja tehes?'

¹⁰ Abimelek ne Ibrahim se koyne: «Ifo no ni di, kaŋ se ni na hayo te?»

¹¹Ja Aabraham vastas: 'Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.

¹¹ Ibrahim ne: «Zama ay goono ga sikka no hala daahir Irikoy humburkumay si no neewo, i m'ay wi mo ay wando sabbay se.

¹²Ja tema ongi tõepoolest mu õde: mu isa tütar, kuigi mitte mu ema tütar; seetõttu ta sai mu naiseks.

¹² Da cimi, ay wayme no, zama ay baabo ize no, amma manti ay nya ize no. A ciya ay se wande mo.

¹³Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: Osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: Ta on mu vend.'

¹³ A ciya mo, waato kaŋ Irikoy ne ay ma fatta ay baabo windo ra ka koy bar-bare, kal ay ci ay wando se ka ne: ‹Gomni kaŋ ni ga cabe ay se neeya: nangu kulu kaŋ iri ga koy, ni ma ne ay ya ni arme no.› »

¹⁴Siis Abimelek võttis lambaid, kitsi ja veiseid, sulaseid ja teenijaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.

¹⁴ Kala Abimelek na feejiyaŋ da hawyaŋ sambu, da tamyaŋ mo, alboro nda wayboro, k'i no Ibrahim se. A n'a wando Saharatu mo yeti a se.

¹⁵Ja Abimelek ütles: 'Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!'

¹⁵ Abimelek ne: «A go, ay mayray laabo neeya ni jine. Ma goro naŋ kaŋ ni ga ba.»

¹⁶Ja Saarale ta ütles: 'Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud.'

¹⁶ A ne Saharatu mo se: «Ay na ni arme no nzarfu nooru ize zambar fo. A ga mo daabu boro kulu kaŋ go ni do se. Ni sinda taali mo boro kulu jine.»

¹⁷Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta teenijad, nõnda et nad said lapsi,

¹⁷ Kala Ibrahim na adduwa te Irikoy gaa. Irikoy mo na Abimelek no baani, nga nd'a wando d'a wahayey, i na izeyaŋ hay koyne.

¹⁸sest Issand oli sulgenud kõvasti kõik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.

¹⁸ Zama Rabbi na gundey kulu kaŋ ga hay daabu Abimelek windo ra Ibrahim wando Saharatu sabbay se.