¹Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:

¹ Rabbi na Saharatu kunfa mo, danga mate kaŋ a ci. Rabbi te Saharatu se mate kaŋ a ne nga ga te.

²Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.

² Saharatu binde te gunde. A na ize alboro hay Ibrahim se a zeena ra, alwaati toonanta kaŋ Irikoy ci a se din boŋ.

³Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.

³ Ibrahim mo na nga izo kaŋ i hay a se din maa daŋ Isaka, izo kaŋ Saharatu hay a se no.

⁴Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.

⁴ Ibrahim na nga izo dambangu waato kaŋ a to jirbi ahakku, sanda mate kaŋ Irikoy n'a lordi* nd'a.

⁵Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.

⁵ Ibrahim gonda jiiri zangu alwaato kaŋ i n'a izo Isaka hay a se.

⁶Aga Saara ütles: 'Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!'

⁶ Kala Saharatu ne: «Irikoy naŋ ay ma haaru. Boro kulu kaŋ ga maa ay baaru mo ga haaru ay banda.»

⁷Ja ta ütles: 'Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas eas!'

⁷ A ne koyne: «Doŋ, may no ga ne Ibrahim se: Saharatu ga izeyaŋ naanandi? Kulu nda yaadin ay na ize hay a se a zeena ra.»

⁸Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki võõrutamispäeval.

⁸ Zanka binde beeri, hal i n'a kaa wa. Ibrahim na batu bambata te zaaro din kaŋ i na Isaka kaa wa.

⁹Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see Aabrahamile oli ilmale toonud,

⁹ Kala Saharatu na izo kaŋ Misirance koŋŋa Hajaratu hay Ibrahim se din fonnay, a goono ga hahaara.

¹⁰siis ta ütles Aabrahamile: 'Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakiga!'

¹⁰ Woodin sabbay se Saharatu ne Ibrahim se: «Ni ma koŋŋo wo da nga izo gaaray, zama koŋŋa izo wo si du tubu ay wane izo Isaka banda.»

¹¹See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.

¹¹ Woodin binde dooru Ibrahim gaa gumo, nga izo sabbay se.

¹²Aga Jumal ütles Aabrahamile: 'Ärgu olgu see su silmis paha ei poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb, kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!

¹² Amma Irikoy ne Ibrahim se: «Woone ma si ciya bine saray hari ni se, arwaso da ni koŋŋa sabbay se. Hay kulu kaŋ Saharatu ga ci ni se, kala ni ma maa a sanno se, zama Isaka gaa no ni banda ga fun.

¹³Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu järeltulija.'

¹³ Koŋŋa izo do mo ay ga dumi fo te, zama nga mo ni ize fo no.»

¹⁴Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.

¹⁴ Ibrahim binde biya ka tun ka buuru nda hari humbur fo sambu k'i no Hajaratu se. A n'a sarku a se jasa gaa ka izo no a se k'a sallama. Nga mo dira, kal a te boŋdaray. A soobay ka bar-bare Beyer-Seba ganjo ra.

¹⁵Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla

¹⁵ Haro kaŋ go humburo ra binde ban, kal a na arwaso jisi tuuri fo cire.

¹⁶ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest ta ütles: 'Ma ei või näha lapse surma!' Nõnda ta istus temaga kohastikku, tõstis häält ja nuttis.

¹⁶ A koy ka goro a jine nangu mooro, danga hangaw hayyaŋ mooray cine fo me. Zama a ne: «Ay ma si di arwaso buuyaŋo.» A goro a jine ka nga jinde sambu ka hẽ.

¹⁷Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast Haagarit ning ütles temale: 'Mis sul viga on, Haagar? Ära karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.

¹⁷ Kala Irikoy maa arwaso jinda. Irikoy malayka jinda fun beena ra ka Hajaratu ce ka ne: «Ifo ka du nin, ya nin Hajaratu? Ma si humburu, zama Irikoy maa arwaso jinda nango kaŋ a go.

¹⁸Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan temast teha suure rahva!'

¹⁸ Ma tun ka koociya sambu k'a gaay ni kambe ra, zama ay g'a ciya dumi bambata.»

¹⁹Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.

¹⁹ Kala Irikoy n'a moy feeri, a di hari day fo mo. A koy ka humburo toonandi nda hari ka no koociya se, nga mo haŋ.

²⁰Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai ammukütt.

²⁰ Irikoy go arwaso banda mo koyne. A soobay ka beeri. A goro ganjo ra ka te gaw.

²¹Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt naise.

²¹ A goro Paran ganjo ra. Nyaŋo mo na wande sambu a se Misira laabo ra.

²²Sel ajal rääkisid Abimelek ja tema väepealik Piikol Aabrahamiga, öeldes: 'Jumal on sinuga kõiges, mis sa teed.

²² A go no mo, alwaato din ra, kaŋ Abimelek da nga wongu koyo Fikol salaŋ da Ibrahim. I ne: «Irikoy go ni banda hay kulu kaŋ ni ga te ra.

²³Ja nüüd vannu mulle siin Jumala juures, et sa ei peta mind ega mu lapsi ja lapselapsi! Heateo pärast, mis ma sulle tegin, tee seda mulle ja maale, kus sa võõrana elad!'

²³ Sohõ binde, kala ni ma ze ay se da Irikoy, nango wo ra, ka ne ni si fafagay goy te ay, wala ay izey, wala ay haamey se. Amma ni ga booriyaŋ cabe in da laabo kaŋ ra ni zumbu se, mate kaŋ ay jin ka cabe ni se.»

²⁴Ja Aabraham ütles: 'Ma vannun!'

²⁴ Ibrahim ne: «Ay ga ze.»

²⁵Aabraham aga noomis Abimelekit veekaevu pärast, mille Abimeleki sulased väevõimuga olid ära võtnud.

²⁵ Amma Ibrahim deeni Abimelek gaa day fo kaŋ Abimelek bannyey kom sabbay se.

²⁶Kuid Abimelek vastas: 'Mina ei tea, kes seda tegi. Sina pole mulle sellest teatanud ja mina ise pole ka midagi kuulnud enne kui täna.'

²⁶ Abimelek mo ne: «Ay ya, mana bay boro kaŋ na haya din te, ni mana ci ay se mo. Ay mana maa r'a mo, kala hunkuna.»

²⁷Siis Aabraham võttis lambaid, kitsi ja veiseid ja andis Abimelekile; ja nad mõlemad sõlmisid lepingu.

²⁷ Ibrahim binde na feejiyaŋ da hawyaŋ sambu ka no Abimelek se. I boro hinka sappe mo.

²⁸Kui Aabraham pani seitse lambatalle eraldi,

²⁸ Woodin banda Ibrahim na feeji zan iyye kaa nga kuro ra.

²⁹küsis Abimelek Aabrahamilt: 'Milleks on siin need seitse talle, keda sa oled eraldi pannud?'

²⁹ Abimelek ne Ibrahim se: «Ifo no feeji zan iyya din kaŋ yaŋ ni fay waani?»

³⁰Ja tema vastas: 'Sa pead need seitse talle minu käest võtma tõendina minu poolt, et mina olen kaevanud selle kaevu!'

³⁰ A ne: «Feeji zan iyya din, ni g'i ta ay kambe ra no. I ma ciya seeda ay se kaŋ ay no ka dayo wo fansi.»

³¹Seepärast hüütakse seda paika Beer-Sebaks, sest nad mõlemad andsid seal vande.

³¹ A na nango wo maa daŋ Beyer-Seba, _kaŋ a feerijo ga ti Zeyaŋ Dayo|_, zama noodin no i boro hinka kulu ze care se.

³²Nõnda sõlmisid nad Beer-Sebas lepingu. Siis Abimelek ja tema väepealik Piikol tõusid ja läksid tagasi vilistite maale.

³² Yaadin binde no i sappe d'a Beyer-Seba. A go mo, Abimelek tun noodin, nga nda nga wongu marga koyo Fikol. I ye Filistancey laabu.

³³Aabraham aga istutas Beer-Sebasse ühe tamariskipuu ja hüüdis seal appi Issanda, igavese Jumala nime.

³³ Ibrahim mo na boosay tuuri nyayaŋ tilam Beyer-Seba ra. Noodin mo a ce Rabbi maa boŋ ka ne a se Irikoy Duumikoy.

³⁴Ja Aabraham elas võõrana vilistite maal kaua aega.

³⁴ Ibrahim goro jirbi boobo Filistancey laabo ra.