¹Pärast neid sündmusi pani Jumal Aabrahami proovile ning ütles temale: 'Aabraham!' Ja ta vastas: 'Siin ma olen!'

¹ A go no woodin banda, kala Irikoy na Ibrahim gosi ka ne a se: «Ibrahim!» Nga mo ne: «Ay neeya!»

²Ja tema ütles: 'Võta nüüd Iisak, oma ainus poeg, keda sa armastad, ja mine Morijamaale ning ohverda ta seal põletusohvriks ühel neist mägedest, mis ma sulle nimetan!'

² Irikoy ne: «Sohõ ni ma ni izo sambu, ni ize follonka, Isaka kaŋ ni ga ba, ma koy Moriya laabu. Ni m'a salle sargay* kaŋ i ga ton, noodin tondi fo kaŋ ay ga cabe ni se boŋ.»

³Ja Aabraham tõusis hommikul vara, saduldas oma eesli, võttis enesega kaasa kaks noort meest ja oma poja Iisaki, lõhkus põletusohvri puud, seadis minekule ja läks paika, millest Jumal temale oli rääkinud.

³ Ibrahim binde tun za da hinay ka kaari-ka daŋ nga farka gaa. A na nga sahãkooni hinka sambu nga banda, da nga izo Isaka. A na tuuri fara sargay kaŋ i ga ton se. A tun ka koy nango kaŋ Irikoy ci nga se din do.

⁴Kolmandal päeval tõstis Aabraham oma silmad üles ja nägi seda paika kaugelt.

⁴ Zaari hinzanta hane Ibrahim na nga boŋ sambu ka guna. Ibrahim na nango fonnay nangu mooro.

⁵Ja Aabraham ütles oma noortele meestele: 'Jääge teie eesliga siia! Mina ja poiss läheme sinna, kummardame ja tuleme siis tagasi teie juurde.'

⁵ Kala Ibrahim ne nga sahãkooney se: «Wa goro ne, araŋ da farka. In da arwaso, iri ga koy yongo ka sududu, ka ye ka kaa araŋ do.»

⁶Ja Aabraham võttis põletusohvri puud, pani need oma pojale Iisakile õlale, võttis enda kätte tule ja noa ning mõlemad läksid üheskoos.

⁶ Ibrahim mo na tuuro sambu sargay kaŋ i ga ton se. A n'a dake nga izo Isaka boŋ. A gonda zaama nda danji ga gaay nga kambe ra. I boro hinka binde koy care banda.

⁷Ja Iisak rääkis oma isa Aabrahamiga ning ütles: 'Isa!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen, mu poeg!' Siis ta ütles: 'Näe, siin on tuli ja puud, aga kus on ohvritall?'

⁷ Kala Isaka salaŋ nga baaba Ibrahim se ka ne: «Ay baaba.» Nga mo ne: «Ay ne, ay izo.» Izo ne: «Danji go, da tuuri, amma mana feej'izo sargay kaŋ i ga ton se?»

⁸Ja Aabraham vastas: 'Küllap Jumal vaatab enesele ohvritalle, mu poeg!' Nõnda läksid mõlemad üheskoos.

⁸ Ibrahim ne: «Ay izo, Irikoy ga du feeji nga boŋ se sargay kaŋ i ga ton se.» I binde koy, ngey boro hinka care banda.

⁹Ja kui nad jõudsid paika, millest Jumal temale oli rääkinud, ehitas Aabraham sinna altari, ladus puud, sidus kinni oma poja Iisaki ja pani ta altarile puude peale.

⁹ Kal i to nango kaŋ Irikoy ci a se din. Ibrahim na sargay feema cina noodin ka tuuri daaru ka sasare care boŋ. A na nga izo Isaka haw ka dake tuurey boŋ feema ra.

¹⁰Ja Aabraham sirutas käe ja võttis noa, et tappa oma poeg.

¹⁰ Kala Ibrahim na nga kambe salle ka zaama sambu nga izo jinde kaayaŋ se.

¹¹Aga Issanda ingel hüüdis teda taevast ja ütles: 'Aabraham, Aabraham!' Ja tema vastas: 'Siin ma olen!'

¹¹ Amma Rabbi malayka jinda fun beene k'a ce ka ne: «Ibrahim! Ibrahim!» Nga mo ne: «Ay neeya!»

¹²Siis ta ütles: 'Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainsat poega!'

¹² Malayka ne: «Ma si ni kambe dake arwaso gaa. Ma si hay kulu te a se mo, zama sohõ ay bay kaŋ ni ga humburu Irikoy, za kaŋ ni mana wangu k'ay no ni ize follonka.»

¹³Ja Aabraham tõstis oma silmad üles, vaatas, ja ennäe, üks jäär oli rägastikus sarvipidi kinni. Ja Aabraham läks ning võttis jäära ja ohverdas selle põletusohvriks oma poja asemel.

¹³ Ibrahim na nga boŋ sambu ka guna, kala feeji gaaru fo go a banda. A hilley go ga sarku tuuriyaŋ gaa. Ibrahim binde koy ka feeji gaaro di. A n'a salle sargay kaŋ i ga ton izo gurbo ra.

¹⁴Ja Aabraham pani sellele paigale nimeks 'Issand näeb'. Seepärast öeldakse tänapäevalgi: 'Issanda mäel ta näitab end.'

¹⁴ Ibrahim na nango maa daŋ: «Yawe-Yira», danga mate kaŋ i ga ci hala hunkuna: «Rabbi tondo boŋ no i ga di a.»

¹⁵Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast

¹⁵ Rabbi malayka jinda fun beena ra koyne ka Ibrahim ce sorro hinkanta nooya,

¹⁶ning ütles temale: 'Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega,

¹⁶ ka ne: «Yaa no Rabbi ci: Ay ze d'ay boŋ, za kaŋ ni na hayo wo te, ni mana ni ize follonka ganji _ay se|_ mo,

¹⁷ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks - nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres - ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad!

¹⁷ daahir no ay ga ni albarkandi, daahir no ay ga naŋ ni banda ma baa danga beene handariyayzey cine, danga taasi mo kaŋ go teeku me gaa. Ni banda mo ga du nga ibarey kwaara meyey ka tubu.

¹⁸Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!'

¹⁸ Ni banda bora do mo no ndunnya dumey kulu ga du albarka, zama ni n'ay sanney gana.»

¹⁹Siis Aabraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Aabraham jäi elama Beer-Sebasse.

¹⁹ Ibrahim binde ye ka kaa nga sahãkooney do. I tun ka kaa care banda kala Beyer-Seba, zama Ibrahim go Beyer-Seba ra da goray.

²⁰Ja pärast neid sündmusi teatati Aabrahamile ja öeldi: 'Vaata, Milka on ka su vennale Naahorile poegi ilmale toonud:

²⁰ Woodin banda i ci Ibrahim se ka ne: «Guna, Milka na ize alboroyaŋ hay ni kayno Nahor se.

²¹Uusi, tema esmasündinu, Buusi, selle venna, Kemueli, Arami isa,

²¹ A hay-jina maa ga ti Huzu, bora kaŋ ga dake a gaa maa Buzu, woodin banda Kemuwel, Aram baaba.

²²Kesedi, Haso, Pildase, Jidlafi ja Betueli.'

²² Da Kesedu da Hazo da Pildasu da Yidlapu da Betuwel mo.»

²³Ja Betuelile sündis Rebeka. Need kaheksa tõi Milka ilmale Naahorile, Aabrahami vennale.

²³ Betuwel mo na Rabeka hay. I boro ahakko din no Milka hay Nahor, Ibrahim kayno se.

²⁴Ja tema liignaine, Reuma nimi, sünnitas ka - Teba, Gahami, Tahase ja Maaka.

²⁴ A wahayo maa Reyuma mo. A na Teba nda Gaham da Tahasa nda Maaka hay.