¹Mina seisan oma vahipostil, asun linnusel ja vaatan, et näha, mida ta mulle räägib ja mida ta mulle vastab mu etteheite peale.

¹ Ay ga kay ay batuyaŋ nango do, Ay ma kay cinari kuuko boŋ, Ay ma guna ka di haŋ kaŋ no a ga ci ay se, Da haŋ kaŋ ay ga tu d'a a se ay ŋwaara boŋ.»

²Ja Issand vastas mulle ning ütles: Kirjuta üles nägemus ja tähenda selgesti lauakeste peale, et see, kes seda loeb, võiks lugeda soravalt.

² Rabbi tu ay se ka ne: «Ma bangando hantum a ma fatta taray walhẽy gaa, Zama cawkwa ma du k'a caw ka zuru _ka konda baaro|_.

³Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle.

³ Zama bangando gonda alwaati jisante. A goono ga cahã mo k'a toonandi, A si tangari mo. Baa a gay kayna, hangan a se, Zama daahir a ga kaa, a si gay.

⁴Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust.

⁴ Guna a gonda boŋbeeray, Manti haŋ kaŋ ga saba no ka bare a bina ra. Amma boro kaŋ ciya adilante* _Irikoy jine|_, Nga cimbeero ra no a ga funa.

⁵Ning veel enam: vein on petlik - ei jõua sihile hoopleja mees, kes avab oma kurgu nagu haua ja on täitmatu otsekui surm, kes korjab enesele kõik paganad ja kogub enese juurde kõik rahvad.

⁵ Oho, duvan* wo ga boŋbeeraykoy daŋ kambe hal a si goro nangu fo. A na nga laakal-zaara tafandi sanda buuyaŋ cine, A ga hima Alaahara mo, kaŋ si kungu. A ga dumey kulu margu nga bumbo do, A ma borey kundey dumi kulu gusam-gusam nga boŋ se.

⁶Eks nad kõik tee tema kohta pilkelaule ja osatavaid mõistukõnesid ning ütle: Häda sellele, kes kuhjab kokku, mis ei ole tema oma - kui kauaks? - ja koormab ennast võlaga.

⁶ Woodin yaŋ kulu, i si misa fo te a boŋ, i si donda-caray yaasay te a boŋ, wala? I ma ne: ‹Kaari bora din kaŋ ga haŋ kaŋ manti a wane margu-margu! A ga nga boŋ arzakandi da tolmeyaŋ! Waati fo no a ga ban?›

⁷Kas viimaks su võlausaldajad ei tõuse äkitselt ja su vintsutajad ei ärka? Jah, ja sina jääd neile saagiks!

⁷ Borey kaŋ yaŋ ga ni gana garaw, Manti i ga tun fap folloŋ? Borey kaŋ yaŋ ga ni ŋwa mo, Manti i ga tun jirbi, Ni ma ciya mo i se wongu arzaka fo?

⁸Sest sa oled riisunud paljusid rahvaid, nüüd riisuvad kõik rahvad sind inimeste vere ja kõige vägivalla pärast, mis sa oled teinud maale ja linnale ning kõigile selle asukaile.

⁸ Za kaŋ ni na dumi boobo ku gumo, Borey dumi cindey mo ga ni ku borey kuro sabbay se, Da toonya kaŋ ni te laabo, Da birno, d'a ra gorokoy kulu se.

⁹Häda sellele, kes ahnitseb oma kojale ülekohtust kasu, et paigutada oma pesa kõrgele ja päästa ennast kurja käest.

⁹ Kaari boro kaŋ ga riiba laalo ŋwa nga windo se, Zama nga ma du ka nga fito daŋ beene, Zama nga ma faaba masiiba laalo kambe ra!

¹⁰Sa oled oma kavatsustega häbistanud oma koja, oled hävitanud paljusid rahvaid ja oled teinud pattu oma hinge vastu.

¹⁰ Ni na haawi candi ka kande ni windo se, Za kaŋ ni na dumi boobo pati, Ni na zunubi te mo ni fundo se.

¹¹Sest kivi müüris kisendab ja sarikapuu vastab temale.

¹¹ Zama cinaro ra no tondi ga jinde tunandi, Kataaku mo ga tu a se bundey ra.

¹²Häda sellele, kes ehitab verega linna ja rajab ülekohtuga linnust!

¹² Kaari nga kaŋ ga kwaara cina nda kuri ka birni sinji nda taali beeri!

¹³Vaata, eks seegi ole vägede Issandalt, et rahvaste vaev saab tuleroaks ja rahvahõimud väsitavad endid ilmaaegu?

¹³ Guna, manti Rabbi Kundeykoyo miila no kaŋ dumey goono ga taabi danji se, kaŋ dumey mo goono ga ngey boŋ fargandi hay fo yaamo sabbay se?

¹⁴Sest maa saab täis Issanda au tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.

¹⁴ Zama ndunnya ga aniya ka to da Rabbi darza bayray, Sanda mate kaŋ cine harey go ga teeko daabu.

¹⁵Häda sellele, kes joodab ligimest, pannes joogi hulka oma viha, et jooja joobnuks jääks ja jootja saaks vaadata tema alastiolekut.

¹⁵ Kaari nga kaŋ goono ga nga gorokasin no baji. Ni goono ga ni humburo dooru a se, a ma haŋ ka bugu zama ni ma du k'a gaa-koono guna se!

¹⁶Au asemel sa küllastud häbist: joo sinagi ja näita oma eesnahka! Issanda parema käe karikas jõuab ringiga sinuni, ja su au kaetakse häbiga.

¹⁶ Manti darza no ni ga to d'a bo, amma haawi. Kala ni mo ma haŋ ka ni gaa-koono cabe. Rabbi kambe ŋwaari gaasiya ga bare ka ye ni do, Haawi kaŋ ga ziibi mo ga goro ni darza boŋ.

¹⁷Sest Liibanonile tehtud vägivald katab sind ja loomade hävitus teeb sulle hirmu inimeste vere, samuti maale, linnale ja kõigile selle asukaile tehtud vägivalla pärast.

¹⁷ Zama toonya kaŋ ni te Liban se din ga ni daabu. Ganji hamey kaŋ ni halaci mo ga ni humburandi borey kuro sabbay se, da toonya kaŋ ni te laabo, da birno, d'a ra gorokoy kulu se.

¹⁸Mis kasu on nikerdatud kujust, mille meister nikerdab, valatud kujust ja valeõpetajast, et meister kuju peale loodab, valmistades keeletuid ebajumalaid?

¹⁸ Man gaa himandi jabante nafa, Waato kaŋ a jabukwa n'a te? Sooguyaŋ tooru mo, tangari dondonandiko no, Man gaa a nafa kaŋ ga naŋ a goy-teero ma de a gaa, Hala nd'a ma tooruyaŋ kaŋ si salaŋ te?

¹⁹Häda sellele, kes ütleb puule: 'Ärka!' või liikumatule kivile: 'Liigu!' Ons see õpetaja? Vaata, see on kulla ja hõbedaga kaetud, ometi pole vaimu tema sees.

¹⁹ Kaari nga kaŋ ga ne bundu se: ‹Ma mo hay!› A ma ne tondi beebe mo se: ‹Tun!› Woodin ga dondonandi no? Guna, i n'a taalam da wura nda nzarfu, Amma fulanzamyaŋ si no a ra, baa kayna.

²⁰Aga Issand on oma pühas templis, tema palge ees vaikigu kogu maa!'

²⁰ Amma Rabbi go nga fu hananta ra. Ndunnya kulu ma dangay a jine!»