¹Prohvet Habakuki nähtud ennustus:

¹ Deda kaŋ annabi* Habaku maa neeya:

²'Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid?

² «Ya Rabbi, za waati fo no ay go ga ni ce, Ni mo, ni si yadda ka maa? Ay g'ay jinda tunandi ni gaa toonyeyaŋ sabbay se, Amma ni wangu ka faaba.

³Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt? Hävitus ja vägivald on mu ees - on tulnud riid ja tõusnud tüli.

³ Ifo se no ni goono ga laala cabe ay se, Ni goono ga goro hinne ka taali guna? Zama hasaraw da toonye go ay jine, Kusuuma go no, canda-canda mo tun.

⁴Seepärast on Seadus jõuetu ja õigus ei tule iial esile. Sest õel piirab õiget - nõnda tekib väänatud õigus.

⁴ Woodin se no laab'izey na saalay kaa asariya* gaa. Cimi ciiti mo siino ga goy, Zama boro laaley na adilantey windi, Woodin se no ciiti sanney ga fatta da siiriyaŋ.

⁵Vaadake ringi paganate seas ja pange tähele, imestage ja hämmastuge! Sest teie päevil tehakse tegu, mida te ei usuks, kui sellest jutustataks.

⁵ Wa guna dumi cindey ra, wa laakal, Wa takooko ka dambara gumo nda cimi. Zama ay ga goy fo te araŋ jirbey ra, Kaŋ araŋ s'a cimandi, Baa day boro fo n'a ci araŋ se.

⁶Sest vaata, ma lasen tõusta kaldealased, kibeda ja tormaka rahva, kes käib maa laiuti läbi, et vallutada eluasemeid, mis pole tema omad.

⁶ Zama guna, ay ga Kaldancey tunandi, Dumo wo kaŋ ga futu, kaŋ ga cahã mo. Ngey kaŋ yaŋ ga dira ka ndunnya tafayyaŋo gana, Zama ngey ma nangorayey kaŋ manti i wane yaŋ di.

⁷Ta on kardetav ja julm, temast enesest tuleb ta õigus ja vägi.

⁷ I ga humburandi, i ga biney pati mo. I ciito d'i beera, Ngey bumbey do no a ga fun.

⁸Tema hobused on kiiremad kui pantrid, metsikumad kui hundid õhtul. Tema ratsud trambivad - kaugelt tulevad ta ratsanikud, lendavad nagu saagile sööstvad kotkad.

⁸ I bariyey waasu nda mari, I bisa cin sakali* bine korni mo. I bari-karey ga haabandi ka kaa, Oho, i bari-karey nangu mooro no i ga fun. I ga deesi danga gaadogo kaŋ ga zumbu nga ham boŋ.

⁹Kõik nad tulevad tegema vägivalda; nende näod vaatavad otse ette ja nad koguvad vange nagu liiva.

⁹ I kulu ga kaa no da toonye miila, I moydumey ga koy jina nda anniya, I ga tamyaŋ margu sanda taasi cine mo.

¹⁰Nad pilkavad kuningaid ja aukandjad on neile naerualuseks. Nad naeravad iga kindlust, kuhjavad kokku mulda ja vallutavad selle.

¹⁰ Oho, i ga bonkooney hahaara, Koy-izey mo donda-caray hariyaŋ no i se. Wongu fu kulu, i ga dond'a no, Zama i ga laabu gusam ka citila _ka kaaru|_ k'a ŋwa.

¹¹Siis nad tormavad kui tuul ja tõttavad edasi. Nad teevad omaenese jõu enestele jumalaks.

¹¹ Waato din gaa i ga zumbu ka bisa sanda haw bisayaŋ cine, I ga ciya taali-teeriyaŋ mo, Ngey kaŋ i hino ga ti i de-koyo*.

¹²Eks ole sina, Issand, muistsest ajast mu püha Jumal? Ära lase meil surra! Issand! Sina oled nad pannud meie üle kohut mõistma, sina, kalju, oled määranud nad meile nuhtlejaiks.

¹² Ya Rabbi ay Irikoyo, ay Hananyankoyo, Manti za doŋ-doŋ kaŋ sinda me no ni go no bo? Iri si bu. Ya Rabbi, ni n'i waadu i ma ciiti goy te. Ni mo, ya Tondo, ni n'i kayandi goojiyaŋ sabbay se.

¹³Sinu silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja, ja sina ei või vaadata õnnetust. Mispärast sa vaatad uskmatute peale, vaikid, kui õel neelab selle, kes on temast õigem,

¹³ Nin wo, ni moy hananyaŋo baa d'i ma laala guna, Ni si hin ka goro ka taali guna. Ifo se no ni goono ga mo daaru ka amaana ŋwaaray guna nda gomni? Ni goono ga dangay waato kaŋ boro laalo ga boro kaŋ bisa nga adilitaray gon.

¹⁴teed inimesed mere kalade sarnaseks, otsekui roomajaiks, kellel pole valitsejat?

¹⁴ Ni goono ga borey himandi mo sanda teeku hamyaŋ, Sanda hari hamyaŋ kaŋ sinda jine boro.

¹⁵Need kõik tõmbavad nad õngega üles, veavad oma noota ja koguvad võrku; seepärast nad rõõmustavad ja hõiskavad.

¹⁵ Kaldancey ga du i kulu da darb'ize, I m'i di da ngey bililo, I m'i margu mo ngey taaro ra. Woodin se mo i ga farhã ka te bine kaani.

¹⁶Seepärast ohverdavad nad oma noodale ja suitsutavad võrgule, sest nende abil on nende saak rasvane ja roog rammus.

¹⁶ Woodin se no i ga sargay te ngey bililo se, I ma dugu ton mo ngey taaro se, Zama i gaa no i ga du ham boobo, i ŋwaaro mo ga yulwa.

¹⁷Kas nad võivad nõnda lõpmatult tühjendada oma noota, rahvaid armuta tappes?

¹⁷ I ga ngey bililo foobu-foobu no? I ga soobay ka dumey kulu halaci, bakaraw si, wala?