1Häda veresüüga linnale, kuhjaga täis valet ja röövimist! Ei lakka mahamurdmine.
1 Kaari birni kurikoyo! Kaŋ go toonante da tangari da toonye kulu, A si fay da komyaŋ mo.
2Kuule! Piitsaplaks ja rattamürin, kihutavad hobused ja rappuvad vankrid.
2 Barzu yooje go no, da torko kangey kosongo, Da bariyey kaŋ ga taakama, da torkey kaŋ ga sar!
3Ratsud ajavad end püsti, mõõgad sähvivad ja piigid välguvad. Ja mahalööduid on palju, laipu on määratu hulk, korjustel pole lõppu, korjuste otsa komistatakse.
3 Bari-karey go ga zurandi, takuba go ga nyalaw, Yaaji go ga nyalaw ka te sansariyaŋ mo. Borey kaŋ yaŋ i wi, jama bambata no. Buukoy te gusam beeri, I sinda me, kala kwaara borey go ga kati buukoy gaa.
4Ja seda kõike selle veetlevalt ilusa, nõiduses osava hoora arvutu hooratöö pärast, kes oma hooratöödega võrgutas rahvaid, ja nõidustega suguvõsasid.
4 Woodin ga te kaaruwa sogo wo kaaruwatara baayaŋ sabbay se, Nga kaŋ ga ti ziimataray nya, Nga kaŋ ga ndunnya dumey neera nga zina do, Da kundey mo a ziimatara do haray.
5Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand. Ma tõstan su hõlmad üle su näo ja näitan rahvaile su alastiolekut, kuningriikidele su häbistust.
5 Guna, ay ga gaaba da nin, Yaadin no Rabbi Kundeykoyo ci. Ay ga ni gunde daabiro feeri mo hala ni moyduma jine. Ay ga ni gaa-koono cabe dumey se, Ni haawi mo, ay g'a bangandi mayrayey se.
6Ma viskan su peale jäledaid asju, häbistan sind ja panen sind silmaimeks.
6 Ay ga ziibi kaŋ ga ciya fanta hari gusam ni boŋ, Ay ma ni ciya hari laalo, Ay ma ni sinji mo ka te gomdo hari.
7Siis põgenevad su juurest kõik, kes sind näevad, ja ütlevad: 'Niineve on hävitatud!' Kes peaks teda kahetsema? Kust ma otsin talle trööstijaid?
7 Ay ga naŋ mo boro kulu kaŋ na ni guna ma sosoro ka fun ni do, i ma ne: «Ninawiya ciya kurmu! May no ga hẽ a sabbay se? Kuray woofo haray no ay ga kunfakoyaŋ ceeci ni se?»
8Kas sa oled parem Noo-Aamonist, kes asus jõgede ääres, ümberringi vesi, kraaviks meri, müüriks meri?
8 Mate no, ni bisa No-Amon, Nga kaŋ goro Nil harey do haray? Harey go g'a windi, a wongu fu beero ga ti teeko, A birni cinarey mo teeku no.
9Etioopia ja Egiptus olid ta otsatu jõud, Puut ja liibüalased olid ta aitajad.
9 Etiyopi da Misira, dumey kaŋ sinda me, Ngey no ga ti a gaabo. Libi nda Lud, ngey mo a gaakoyaŋ no.
10Siiski pidi ta minema asumisele, ta läks vangi. Temagi lapsed rebiti tükkideks igal tänavanurgal, tema auliste pärast heideti liisku ja kõik ta suurnikud pandi ahelaisse.
10 Kulu nda yaadin, i n'a kaa nga laabo ra. A koy ka furo tamtaray ra, I n'a izey kulu soote-soote ganda fondey kulu boŋ. I na kurne catu a jine borey boŋ, I n'a boro beerey kulu haw da sisiriyaŋ.
11Sinagi joobud, jääd oimetuks, sinagi pead otsima pelgupaika vaenlase eest.
11 Ni mo, ni ga bugu, ni ga goro tugante, Ni ga tuguyaŋ do ceeci mo ibarey sabbay se.
12Kõik su kindlused on nagu varajaste marjadega viigipuud: kui neid raputatakse, langevad marjad sööjale suhu.
12 Ni wongu fuwey kulu ga ciya sanda jeejay* nya nda nga hayyaŋ sintina. D'i n'i kokobe, kala izey ma kaŋ ngey ŋwaakoy me ra.
13Vaata, sinu sõjavägi su sees on nagu naised. Su maa väravad tehakse su vaenlastele pärani lahti. Tuli põletab su riivid.
13 Guna, ni borey kaŋ go ni bindo ra ya wayboroyaŋ no. Ni kwaara meyey feeri gumo ni ibarey se, Danji n'i karangaley ŋwa mo.
14Võta enesele piiramisajaks vett, tugevda oma kindlustusi, astu savisse ja sõtku savi, haara telliskivide vorm!
14 Ma hari guru jirbey kaŋ wongu ga ni koli ka windi sabbay se. Ma ni wongu fuwey gaabandi. Ma furo laabu diibanta ra, Ma botoga taamu, ma fareeje gombo di.
15Seal neelab sind tuli, hävitab mõõk, see sööb sind otsekui rohutirtsu vastne. Olgugi sind nii palju nagu vastseid, olgugi sind nii palju nagu rohutirtse,
15 Noodin no danji ga ni ŋwa ka ban, Takuba ga ni beeri ka zeeri, A ma ni ŋwa mo sanda do. Kala ni ma naŋ ni ma baa sanda maram-fanda cine, Ni ma baa sanda do ciray cine mo.
16olgugi et oled enesele soetanud kaupmehi rohkem kui taevatähti - vastne ajab kesta ja lendab ära.
16 Ni na ni dillaŋey tonton ka bisa beene handariyayzey baayaŋ cine -- sanda maram-fanda kaŋ ga ŋwa ka ban, A ma deesi ka dira.
17Sul on valvureid nagu rohutirtse ja kirjutajaid rohutirtsude parvena, kes asuvad aedade ääres külmal päeval; kui päike tõuseb, siis nad põgenevad ja ükski ei tea nende asupaika.
17 Ni batukoy ga hima sanda do cine, Ni wongu jine borey mo ga hima sanda do-ize zugulu, Kaŋ yaŋ ga naagu-naagu windi casey gaa waati kaŋ cine hargu go no. Amma saaya kaŋ wayna fun ka koy beene, I ga tun ka deesi, Boro kulu si bay mo nangu kaŋ i koy.
18Su karjased tukuvad, Assuri kuningas, su aulised istuvad jõude, su rahvas pillutatakse mägedele ja kogujat ei ole.
18 Ya Assiriya koyo, ni hawjiyey goono ga jirbi. Ni boro beerey goono ga kani, Ni jama go say-sayante tondi kuukey boŋ, I sinda marguko mo.
19Ei ole paranemist su vigastusel, su haav teeb haiget. Kõik, kes kuulevad sinust sõnumit, plaksutavad sinu pärast käsi. Sest kellest ei ole sinu kurjus lakkamata üle käinud?
19 A si du ka te i ma ni dooro safar, Ni marayyaŋo si yay. Boro kulu kaŋ maa ni baaru ga kobi ni sabbay se, Zama may boŋ no ni laalayaŋo mana gana han kulu?