Estonian

Zarma

Nahum

2

1Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu - ta hävitatakse sootuks.
1 Guna, tondi kuukey boŋ baaru hanno kandekwa cey neeya, Kaŋ goono ga laakal kanay fe! Ya nin Yahuda, ma haggoy da ni batey. Ma ni sartey toonandi, Zama boro laalo si ye ka gana ni do koyne, A ga ban no parkatak!
2Pillutaja tuleb su vastu. Ole valvel! Pea silmas teed! Kinnita vööd! Võta jõud hästi kokku!
2 _Ya Ninawiya|_, halacikwa tun ni se! Ma haggoy da wongu fu, ma fonda batandi, Ma haw daŋ ni boŋ ra, Ma ni hino gaabandi gumo nda cimi.
3Sest Issand taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse, kuigi rüüstajad on rüüstanud neid ja on hävitanud nende võsud.
3 Zama Rabbi ga ye ka kande Yakuba darza, Danga Israyla* _waato|_ darza cine, Baa kaŋ wongu-ŋwakoy n'i kaa koonu, I n'i reyzin* tiksey kambey halaci mo.
4Tema kangelaste kilbid on punased, sõjamehed ise purpurpunaseis riideis; ta määratud päeval on sõjavankrid otsekui tõrvikute tuli ja ratsud on rahutud.
4 A wongaarey korayey ciya icirayyaŋ, I gonda bankaaray moni ngey gaa. Wongu torkey go ga nyaale nda guuru-kwaaray ngey soolayaŋ zaaro ra. Wongaarey go ga sipres* bundu yaaji zinji gumo.
5Vankrid kihutavad tänavail, tormavad turgudel sinna ja tänna; need paistavad tõrvikuina, sähvivad otsekui välgud.
5 Wongu torkey goono ga follo fondey ra, I goono ga zuru ka windi batama tafey ra. I diyaŋ ga hima sanda yulbeyaŋ, I ga zuru sanda maliyaŋ mo.
6Tema vägevad kutsutakse kokku: nad komistavad teel, nad tõttavad müürile, aga juba on püstitatud kaitsekatus.
6 A ga nga wongaari beerey ce, I goono ga kati ngey dirawey ra, I goono ga cahã ka koy a cinaro gaa haray, I na kosaray mo soola.
7Jõeväravad avatakse ja palee hakkab vankuma.
7 Isa meyey fiti, faada mo manne.
8Kuninganna tõstetakse püsti, võetakse paljaks, viiakse ära. Tema teenijad halavad, häälitsevad nagu tuvid, taovad enestele vastu rinda.
8 Haya wo kaŋ sinji waato, sohõ i n'a kaa koonu, I n'a ku ka dira nd'a. A koŋŋey go ga hẽ sanda koloŋayyaŋ, I goono ga ngey gandey di _bine saray sabbay se.|_
9Niineve on nagu veetiik, mille veed voolavad ära. 'Pidage! Seiske!' Aga keegi ei pöördu tagasi.
9 Waato Ninawiya ga hima sanda bangu cine, Amma sohõ i goono ga zuru. I goono ga ne: «Wa kay! Wa kay!» Amma boro kulu si no kaŋ ga zagu ka guna.
10Riisuge hõbedat, riisuge kulda! Varandust on otsatult! Võtke enestele kandam kõigist kalleist asjust!
10 Wa nzarfu ku! Wa wura ku! Zama jinay jisantey kaŋ gonda nooru boobo sinda me.
11Tühjus, lagedus ja häving! Julgus kaob, põlved võbisevad, kõigis niudeis on värin ja kõik palged õhetavad.
11 A go koonu no, hay kulu si, kurmu mo no! Bine kulu goono ga jaŋ gaabi, Kangey goono ga kar care gaa. Foyra go borey kulu gaahamey ra, I kulu yaley bare.
12Kus on nüüd lõvide pesapaik ja noorte lõvide söödamaa, kuhu lõvi sai pugeda ja kus viibis lõvikutsikas, ilma et keegi neid oleks peletanud?
12 Man muusu beerey tondi guuso, Muus'izey kuray do, Nango kaŋ muusu aro da nga wayo ga bar-bare, Da muus'izey mo? Boro kulu si no mo kaŋ g'i humburandi.
13Kus on lõvi, kes murdis oma kutsikate tarviduseks ja kägistas emalõvide jaoks, kes täitis oma urkad saagiga ja pesapaigad sellega, mis ta murdis?
13 Muuso ga tooru-tooru haŋ kaŋ ga wasa a izey se, A ga koote mo nga muusu wayey se. A ma nga tondi guusey toonandi nda duure, A ma tuguyaŋey do mo toonandi da buukoyaŋ.
14Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand, ja ma põletan su sõjavankrid suitsuks, mõõk hävitab su noored lõvid. Ma lõpetan maa pealt su röövteo ja enam ei kosta su käskjalgade hääl.
14 Rabbi Kundeykoyo ne: A go, ay ga gaaba nda nin, Ay ga ni torkey ton dullu ra, Takuba mo ga ni muus'izey ŋwa. Ay ga ni duura fondey kulu daabu ndunnya ra, I si ye ka maa ni diyey jinde koyne.