¹Jesaja, Aamotsi poja nägemus, mida ta nägi Juuda ja Jeruusalemma kohta Juuda kuningate Ussija, Jootami, Aahase ja Hiskija päevil:

¹ Bangando kaŋ Isaya Amoz izo di Yahuda nda Urusalima* boŋ, Yahuda bonkooney Uzziya nda Yotam da Ahaz da Hezeciya zamaney ra neeya:

²Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu.

² Ya beeney, wa maa! Ya ganda, ma hanga jeeri! Zama Rabbi salaŋ ka ne: «Ay na izeyaŋ jare, ay mo no k'i biiri, Amma i murte ay gaa.

³Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime, aga Iisrael ei tunne, mu rahvas ei taha mõista.

³ Haw ga nga koyo bay, Farkay mo ga bay naŋ kaŋ nga koyo ga ŋwaari jisi a se. Amma Israyla* s'ay bay, ay jama mana faham.»

⁴Häda patusele rahvale, süüga koormatud rahvale, kurjategijate soole, kõlvatuile lastele! Nad on jätnud maha Issanda, nad on põlanud Iisraeli Püha, nad on pööranud talle selja.

⁴ Kaari kunda zunubikoono! Jama kaŋ gonda taaliyaŋ ga jare, Dumi kaŋ ga goy laaloyaŋ te, Izeyaŋ kaŋ ga fumbi goy te! I fay da Rabbi, i donda Israyla wane Hananyankoyo, I na banda bare a gaa mo.

⁵Kuhu tuleks teid veel lüüa teie tõrksuse jätkudes? Pea on üleni haige ja süda täiesti jõuetu.

⁵ Man gaa no araŋ ga ba ay m'araŋ kar koyne, Kaŋ araŋ goono ga murte ka tonton? Boŋo kulu go ga dooru, bina kulu mo taabi.

⁶Jalatallast pealaeni ei ole midagi tervet: aina vermed, muhud ja värsked haavad, mida ei ole puhastatud ega seotud ega õliga leevendatud.

⁶ Za ce taamo gaa kal a ma koy boŋo gaa kulu sinda baani. Kala marayyaŋ, da burbunduyaŋ, Da jomboyaŋ kaŋ ga hinni dooru. Boro kulu mana i kankam, i man'i haw, I man'i tuusu nda ji mo.

⁷Teie maa on laastatud, linnad tulega põletatud, võõrad söövad teie põllud tühjaks otse teie silme all. Kõik on laastatud otsekui segipaisatud Soodom.

⁷ Araŋ laabo, boro kulu si no a ra. I n'araŋ galley ton da danji, Araŋ farey mo, mebarawyaŋ goono g'i ŋwa araŋ jine, A ciya kurmu danga mate kaŋ mebarawey g'a zeeri.

⁸Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn viinamäel, otsekui öömaja kurgipõllul, otsekui sissepiiratud linn.

⁸ I na Sihiyona ize wayo naŋ danga day reyzin* kali ra tanda cine, Sanda batuko bukka kaŋ go gaasu fari ra, Wala binde kwaara kaŋ wongu n'a daŋ game.

⁹Kui vägede Issand ei oleks meile jätnud pääsenuid, olgugi pisut, oleksime olnud nagu Soodom, Gomorra sarnased.

⁹ Da manti kaŋ Rabbi Kundeykoyo na dumi kayniyaw wo cindi iri se, Doŋ iri ciya sanda Saduma* cine, Doŋ iri ga hima Gomorata* cine.

¹⁰Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!

¹⁰ Ya araŋ Saduma ciitikoy, wa maa Rabbi sanno! Ya araŋ Gomorata borey, Wa hanga jeeri iri Irikoyo asariya* se.

¹¹Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Issand. Ma olen küllastunud teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast. Härjavärsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle.

¹¹ Yaa no Rabbi ci: «Sargay boobo wo kaŋ araŋ goono ga te ay se, Ifo n'a ga hanse ay se? Ay farga nda feeji kaŋ i ton sargayey, Da biiriyaŋ almaney maano. Haw kuri si kaan ay se, Wala feej'ize kuri, wala hincin jindi kuri.

¹²Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?

¹² D'araŋ kaa ka bangay ay jine, May no ka araŋ hã ka ne araŋ ma kaa k'ay windi batama taamu-taamu?

¹³Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt. Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine - ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu.

¹³ Wa si ye ka kande sargay yaamey din, Dugu ya fanta hari no ay se, Asibti* da handu kayyaŋ hane da jama marga ceyaŋ -- Oho, hala nda jama kaŋ ga dangay -- ay si hin ka suuru nda woodin yaŋ kulu laala.

¹⁴Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi; need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast.

¹⁴ Araŋ handu kayyaŋey da alwaati kosante batey, Ay fundo ga konn'ey. I ciya jaraw ay se, ay farga nd'i jaraw.

¹⁵Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd!

¹⁵ D'araŋ g'araŋ kambey feeri ka te adduwa, Ay si araŋ guna. Oho, d'araŋ ga adduwa boobo te, ay si hangan, Za kaŋ araŋ kambey ga to da boro kuri.

¹⁶Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!

¹⁶ Wa nyumay ka hanan! Wa fay d'araŋ goyey laalayaŋo ay jine, Wa naŋ laala teeyaŋ.

¹⁷Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!

¹⁷ Wa booriyaŋ goy dondon, wa cimi ciiti ceeci, Wa deeni kankamandikoy gaa. Wa alatuumi sanni ciiti te a ma boori, Wa wayboro kaŋ kurnye bu kalima gaakasinay.»

¹⁸Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.

¹⁸ Yaa no Rabbi ci: «Wa kaa sohõ, iri ma fintal care banda, Baa day araŋ zunubey ga ciray sanda cemo, I ga ye ka kwaaray sanda neezu* cine. Baa kaŋ i ga ciray coy sanda garuure ciray, I ga ye ka ciya sanda feeji hamni kwaaray cine.

¹⁹Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja.

¹⁹ Da day araŋ yadda ka gana mo, Araŋ ga laabo maafa ŋwa.

²⁰Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.

²⁰ Amma hala day araŋ wangu, araŋ murte mo koyne, Takuba g'araŋ ŋwa.» Zama Rabbi meyo no ka woodin ci.

²¹Kuidas küll sai hooraks ustav linn? Ta oli täis õigust, õiglus asus seal. Aga nüüd - tapjad!

²¹ Guna mate kaŋ cine gallu bambata naanaykoyo din go, A ciya kaaruwa*. Nga kaŋ waato a go toonante nda cimi ciiti, Adilitaray go a ra da goray mo, Amma sohõ boro wiyey go a ra.

²²Su hõbe on muutunud räbuks, su vein on veega lahjendatud.

²² Ni nzarfo ciya ni se ziibi laalo, Ni duvaŋo* mo, i n'a margu nda hari bi.

²³Su vürstid on tõrksad ja varaste seltsimehed: igaüks armastab meelehead ja himustab kingitusi. Vaeslapsele ei tee nad õigust ja lesknaise kohtuasi ei jõua nende ette.

²³ Ni maykoy ya turanteyaŋ no, zay coroyaŋ mo no, I afo kulu, me-daabu n'a ga ba. I goono ga nooyaŋ ceeci, I siino ga ciiti hanno te alatuumi se. Wayboro kaŋ kurnye bu mo, I siino g'a kalima gaakasinay.

²⁴Seepärast ütleb Jumal, vägede Issand, Iisraeli Vägev: Ma tunnen rõõmu oma vastastest ja maksan kätte oma vaenlastele.

²⁴ Woodin sabbay se no Rabbi Irikoy Kundeykoyo, Israyla Hinkoyo ne: «Ay ga dogonandi ay boŋ se no d'ay yanjekaarey. Ay ga bana ay boŋ se mo ay ibarey gaa.

²⁵Ma pööran su vastu oma käe ja puhastan su räbu otsekui leelisega ning eraldan sinust kõik tina.

²⁵ Ay g'ay kamba bare ni boŋ, Ay ma ni ziibo kulu nyun mo parkatak, Ay ma ni diibi-diiba kulu kaa mo.

²⁶Siis ma annan sulle taas kohtumõistjaid nagu muistegi, ja nõuandjaid, nagu oli alguses. Seejärel hüütakse sind õigluse linnaks, ustavaks linnaks.

²⁶ Ay ma ni ciitikoy ye ka ciya sanda za sintina waney cine, Ni saawarekasiney mo sanda za sintina waney cine. Woodin banda i ga ne ni se Adilitaray Kwaara da Gallu Naanaykoy.»

²⁷Siion lunastatakse kohtu ja tema pöördunud õigluse läbi.

²⁷ Ay ga Sihiyona fansa nda cimi ciiti, A borey kaŋ yaŋ ga tuubi mo, ay m'i fansa nda adilitaray.

²⁸Aga üleastujate ja patuste langus tuleb ühekorraga, ja need, kes hülgavad Issanda, hukkuvad.

²⁸ Amma taali-teerey da zunubikooney, Ay g'i halaci care banda. Borey kaŋ yaŋ fay da Rabbi ganayaŋ mo ga leemun.

²⁹Sest te peate häbenema tammede pärast, mida te ihaldasite, ja tundma piinlikkust rohuaedade pärast, mis te valisite.

²⁹ Zama shen* tuurey kaŋ araŋ goono ga yalla nd'ey ga ciya fanta hari. Farro ra kaley mo kaŋ araŋ suuban, Araŋ ga haaw i sabbay se.

³⁰Sest te saate tamme sarnaseks, mille lehed närtsivad, ja olete otsekui rohuaed, millel ei ole vett.

³⁰ Zama araŋ ga ciya sanda shen tuuri-nya kaŋ kobtey goono ga lakaw, Wala sanda farro ra kali kaŋ sinda hari.

³¹Tugev saab takuks ja tema tegu sädemeks: mõlemad põlevad üheskoos, aga kustutajat ei ole.

³¹ Boro gaabikooni ga ciya sanda subu baano, A goyo mo sanda nune hansi cine. Ihinka kulu ga ton care banda, Danjo wiiko mo si no.