1Kõne Jesaja, Aamotsi poja nägemusest Juuda ja Jeruusalemma kohta:
1 Sanno kaŋ Isaya Amoz izo maa Yahuda nda Urusalima boŋ neeya:
2Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde.
2 A ga ciya, jirbi banantey ra, Rabbi windo tondo ga sinji tondey yolla gaa, A ma du beeray tudey boŋ, Ndunnya dumey kulu mo ga buti ka koy noodin.
3Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: 'Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!'
3 Dumi boobo mo ga koy ka ne: «Wa kaa, iri ma kaaru ka koy Rabbi tondo do, Iri ma koy Yakuba Irikoyo windo do, Zama a m'iri dondonandi nga fondey. Iri mo, iri ga soobay k'a fondey gana.» Zama Sihiyona ra no asariya ga fatta, Rabbi sanno mo ga fun Urusalima ra.
4Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.
4 Rabbi ga ciiti dumbu dumi cindey game ra, A ma kaseeti mo dumi boobo gaa. Borey ga ngey takubey dan ka te farmi goy jinay, I yaajey mo, i g'i bare ka te candiyaŋ. Dumi fo si takuba foobu dumi fo gaa koyne, I si ye ka wongu dondon mo koyne han din ka koy jina.
5Jaakobi sugu, tulge, käigem Issanda valguses!
5 Ya Yakuba dumo, Wa kaa iri ma dira Rabbi kaaro ra.
6Kuid sa oled hüljanud oma rahva, Jaakobi soo, sest nad on täis idamaa kombeid ja nõiuvad vilistite sarnaselt, nad löövad kätt võõramaa lastega.
6 Zama ni na ni borey kaŋ ga ti Yakuba dumo furu, Za kaŋ i to da wayna funay haray borey muraadey. I ciya gunakoyaŋ sanda Filistancey cine, I go ga kambe daŋ care kambe ra mo, Ngey da mebarawey izey.
7Nende maa on täis hõbedat ja kulda, nende varandustel ei ole lõppu; nende maa on täis hobuseid ja nende sõjavankreid on otsatult.
7 I laabo to da wura nda nzarfu, I arzaka mo sinda me. I laabo to da bariyaŋ, i wongu torkey mo sinda me.
8Nende maa on täis ebajumalaid, nad kummardavad oma kätetööd, seda, mis nende sõrmed on teinud.
8 I laabo to da tooru, I go ga sududu ngey kambe goyey se, Haŋ kaŋ i kambayzey te nooya.
9Aga inimene painutatakse ja mees heidetakse maha. Ära anna neile andeks!
9 Adam-ize ye ganda, Boro beeri mo na nga boŋ kaynandi toorey se. Ni binde, ma si yaafa i se.
10Poe kalju sisse ja peida ennast põrmu Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest!
10 Ma furo tondi ra, ma tugu laabo ra Rabbi humburkumay d'a beera darza sabbay se.
11Inimeste suurelised silmad alandatakse ja meeste kõrkus painutatakse. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.
11 A ga boro boŋ jareyaŋo zumandi, A ga boro boŋbeera mo ye ganda, Amma Rabbi beera hinne ga bangay zaaro din ra.
12Sest vägede Issandal on päev: kõigi suureliste ja kõrkide jaoks, kõigi jaoks, kes kõrgele on tõusnud, et neid alandada,
12 Zama Rabbi Kundeykoyo ga zaari fo kosu kaŋ ga gaaba nda boŋbeeraykoy, da boŋ jareko, Da hay fo beeri kulu mo, k'i ye ganda.
13kõigi Liibanoni kõrgete ja uhkete seedrite jaoks ja kõigi Baasani tammede jaoks,
13 Zaaro din ga gaaba nda Liban sedrey* kulu kaŋ yaŋ ga ku, I koy beene mo, Da Basan shen nya kulu,
14kõigi kõrgete mägede jaoks ja kõigi kõrgemate küngaste jaoks,
14 Da tondi kuukey kulu, da tudu beeri kulu,
15kõigi kõrgete tornide jaoks ja kõigi tugevate müüride jaoks,
15 Da cinari kuuku kulu, da kwaara birni kulu,
16kõigi Tarsise laevade jaoks, kõigi toredate laevade jaoks.
16 Da Tarsis hiyey kulu, da hi hanney kulu mo.
17Siis painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.
17 A ga Adam-izey boŋbeera kaynandi, Borey boŋ jareyaŋo mo, a g'a zumandi. Rabbi beera hinne ga bangay zaaro din ra.
18Ebajumalad aga kaovad täiesti.
18 Toorey mo ga daray parkatak!
19Siis poetakse kaljulõhedesse ja muldkoobastesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
19 Waati kaŋ Rabbi ga tun zama nga ma ndunnya zinjandi, Borey ga furo tondi guusey da laabu guusey ra, Rabbi humburkuma d'a beera darza sabbay se.
20Sel päeval viskavad inimesed oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad, mis nad endile kummardamiseks on teinud, muttidele ja nahkhiirtele,
20 Zaaro din nzarfu toorey da wura toorey kaŋ borey te zama ngey ma sududu i se, I g'i furu caŋey da jaamaajey se.
21et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
21 D'a tun zama nga ma ndunnya zinjandi, Borey ga koy ka furo tondi guusey da tondi kortimey ra Rabbi humburkuma d'a beera darza sabbay se.
22Seepärast lakake lootmast inimestele, kellel on ainult hingeõhk ninas, sest neid ei saa ju panna mikski!
22 Wa fay da boro kaŋ fulanzama funsuyaŋo go a niina ra, Zama man no a to hal i m'a saal?