¹Vaata, Issand laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud.

¹ Guna, Rabbi ga laabo ciya koonu, A g'a te kurmu, a g'a bare ka gum, A g'a gorokoy mo say-say.

²Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu teenijaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga.

² A ga ciya mo, sanda mate kaŋ cine jama bara, Yaadin cine no alfaga* mo ga bara. Sanda mate kaŋ cine bannya go, Yaadin cine no a koyo mo ga bara. Sanda mate kaŋ cine koŋŋa go, Yaadin cine no fu-nya mo ga bara. Sanda mate kaŋ cine dayko go, Yaadin cine no neerako mo ga bara. Sanda mate kaŋ cine garaw danko go, Yaadin cine no garaw sambuko mo ga bara. Sanda mate kaŋ cine nooru nda hari nooko go, Yaadin cine no nooru nda hari taako mo ga bara.

³Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Issand on öelnud selle sõna.

³ Laabo kulu ga ciya koonu parkatak, Ibarey g'a kulu ku parkatak, Zama Rabbi no ka sanno din ci.

⁴Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülikud rammestuvad.

⁴ Laabo ga bu baray te, a ga lakaw. Ndunnya ga yangala ka lakaw, Ndunnya ra boŋbeeraykoyey ga yangala.

⁵Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu.

⁵ Ndunnya ziibi mo nga gorokoy sabbay se, Zama i go ga lordiyaŋ daaru, I go ga hin sanni kakaw, I go ga sappa kaŋ ga duumi tunandi mo.

⁶Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud peavad kandma oma süüd; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele.

⁶ Woodin sabbay se no laaliyaŋ go ga laabo ŋwa. A ra gorokoy mo, i n'i gar taali-teeriyaŋ. Woodin sabbay se no laabo gorokoy ton, Manti boro boobo no ka cindi a ra.

⁷Vein leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad.

⁷ Reyzin hari ga ba ka ban, Reyzin tikse go ga yangala, Bine kaani koyey kulu go ga bine jisi.

⁸Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõiskajate lärm, kaob kandle rõõm.

⁸ Haray kar ka fooru yaŋ kulu ban, Farhã teekoy kosongo ban, moolo beeri farhã mo ban.

⁹Enam ei jooda lauldes veini, vägijook on joojale kibe.

⁹ Borey si duvan haŋ ka doon koyne, Baji mo ga fortu nga hankoy se.

¹⁰Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole.

¹⁰ Gallo kurmo bagu ka kaŋ. Windi kulu go daabante, Hala boro kulu si du ka furo.

¹¹Tänavail karjutakse veini järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub.

¹¹ Borey goono ga kaati fondey ra duvan sabbay se, Farhã kulu te kubay, Laabo ra foori nda haari kulu dira.

¹²Linna jääb häving ja värav taotakse puruks.

¹² Gallo ra, kala kurmu kaŋ cindi, I na birni meyo kar ka bagu-bagu.

¹³Sest nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõppu.

¹³ Zama mate kaŋ cine a ga ciya laabo bindi ra da jama fooyaŋ game ra, nga neeya: I ga hima zeytun* nya kokobeyaŋ, Wala reyzin ize koobuyaŋ kali wiyaŋ banda.

¹⁴Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Issanda ülevuse tõttu hõiskavad lääne poolt:

¹⁴ Borey ga jinde sambu ka farhã dooni te, Rabbi koytaray darza sabbay se no i ga jinde sambu ka kuuwa za wayna kaŋay haray.

¹⁵'Seepärast austage ka ida pool Issandat, mere saartel Issanda, Iisraeli Jumala nime.'

¹⁵ Ya wayna funay haray borey, wa Rabbi beerandi fa! Ya teeko meyey kulu gaa borey, Wa Rabbi Israyla Irikoyo maa beerandi.

¹⁶Maa äärest kuuleme kiituslaule: 'Austus õigele!' Aga mina ütlen: Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel!

¹⁶ Iri maa dooniyaŋ kaŋ yaŋ fun za ndunnya me, ka ne: «Adilitaraykoyo beeri!» Amma ay wo ne: «Ay halaci! Ay halaci! Kaari ay! Amaana ŋwaakoy goono ga amaana ŋwaari te. Oho, amaana ŋwaakoy goono ga amaana ŋwaari te gumo.»

¹⁷Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik.

¹⁷ Ya nin ndunnya ra goroko, joote da guusu hirrimi da korfo hirrimi ga ba ka ni di.

¹⁸Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael. Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vappuvad.

¹⁸ A ga ciya mo, boro kaŋ zuru humburkumay yooja se ga kaŋ guusu hirrimo ra. Bora kaŋ fun guusu hirrimo bindi ra mo, Korfo hirrimo g'a di. Zama beene daabirjey fiti, Ndunnya tiksey mo goono ga jijiri.

¹⁹Maa põrub põrmuks, maa lõheneb lõhki, maa kõigub kõvasti.

¹⁹ Ndunnya go ga ceeri parkatak, Ndunnya go ga kortu parkatak, Ndunnya go ga teeni gumo nda cimi!

²⁰Maa vaarub tugevasti, joobnu sarnaselt, ja vangub otsekui vahionn. Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam.

²⁰ Ndunnya go ga tatanji sanda boro kaŋ bugu cine, A go ga zinji-zinji sanda tanda cine. A zunubi alhakko ga tin a boŋ. A ga kaŋ, a si ye ka tun mo koyne.

²¹Sel päeval nuhtleb Issand kõrguse väehulki kõrgel ja maa kuningaid maa peal.

²¹ A ga ciya mo, han din hane, Rabbi ga ciiti beene kunda se beena ra, Ndunnya bonkooney mo, a g'i ciiti ganda.

²²Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid.

²² A g'i margu nangu folloŋ, Sanda mate kaŋ cine i ga kas'ize yaŋ margu kasu guusu folloŋ ra. A g'i daabu kasu fu ra, Jirbi boobo banda mo a g'i ciiti.

²³Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Issand on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus.

²³ Waato din gaa no hando alhaalo ga bare, Wayna mo, haawi g'a di. Zama Rabbi Kundeykoyo ga may Sihiyona tondo boŋ da Urusalima ra. A darza ga bangay arkusey kaŋ a daŋ yaŋ jine.